Finantsstabiilsus ebakindlatel aegadel
Majanduslik ebakindlus on viimastel aastatel muutnud inimeste finantskäitumist palju suuremal määral kui tavaliselt. Hinnatõusud, sealhulgas kasvavad eluasemekulud ja muutlik sissetulekute tase on pannud paljusid peresid oma rahaasju varasemast teadlikumalt planeerima. Õnneks on finantsstabiilsus midagi, mida saab süsteemselt üles ehitada sõltumata sellest, kui kõikuv majanduskeskkond parasjagu on.
Selleks on kolm peamist alustala: meelerahufond ootamatusteks, pikaajaline planeerimine ning teadlik, eesmärgipärane kulutamine.
Meelerahufond on stabiilsuse nurgakivi
Meelerahufond on stabiilsuse alus, sest see aitab toime tulla olukordadega, mida ei ole võimalik ette näha. Kunagi ei tea, millal mõni kodumasin ootamatult töötamast lakkab, õnnetuse tagajärjel ravikulud liiga suureks kasvavad või sissetulekud ajutiselt vähenevad. Et sellises olukorras ei tekiks mõtet kohe kiirlaenu kaaluda, tuleks luua omale säästupuhver. Puhvri loomine ei nõua igakuiselt suurte summade kõrvale panemist, vaid järjekindlust. Ka väikeste summade kõrvale panemine loob pika aja peale hea säästupuhvri ning aitab lõpuks vältida olukordi, kus ootamatu kulu tuleb lahendada ebamõistlike või kiirustatud otsustega.
Meelerahufond loob psühholoogilise kindlustunde, mis vähendab stressi ja aitab teha paremaid finantsotsuseid ka siis, kui majanduskeskkond on ebastabiilne.
Pikaajaline planeerimine loob kindlust ka muutlikel aegadel
Rahaline stabiilsus ei sõltu ainult sellest, kui hästi inimene suudab täna hakkama saada. Sama oluline on mõista, millised kohustused ja kulud ootavad ees lähikuudel ja -aastatel. Pikaajalise planeerimise abil saab oma kohustusi paremini hallata, mõelda ette võimalikele riskikohtadele ja näha ette perioode, mil kulud võivad suureneda.
Oma kohustustest selge ülevaate omamine aitab ebameeldivaid üllatusi vältida. Kui inimene mõistab, millal ja kui palju tal on vaja rahaliselt panustada, saab ta oma ressursse jaotada nii, et ei tekiks liigset koormust ega tunnet, et raha justkui “kaob ära”.
Planeerimine aitab ka paremini näha, millal mõni olemasolev kohustus hakkab lõppema, näiteks väikelaenu tagasimaksete lõppemine võib tähendada, et igakuiselt jääb rohkem raha alles ning seda saab teadlikult suunata säästudesse või teistesse pere prioriteetidesse.
Teadlik kulutamine on üks olulisemaid harjumusi
Ebastabiilsetel aegadel muutub teadlik kulutamine eriti tähtsaks. See pole oluline ainult suurte väljaminekute puhul, vaid ka igapäevaste harjumuste osas. Uuringud on näidanud, et paljud pered on pidanud viimastel aastatel vähendama meelelahutus- ja reisikulusid ning isegi toidukulusid, mis on märk sellest, kui tugevalt hinnatõus inimesi tegelikult mõjutab. Teadlik kulutamine ei tähenda kõigest loobumist, vaid prioriteetide paika seadmist: raha suunatakse sinna, kus sellest on kõige rohkem kasu.
Finantsstabiilsus on tasakaalu loomine
Ferratumi igapäevases töös tuleb selgelt välja, et viimastel aastatel on inimesed muutunud oma rahakasutuse osas teadlikumaks ja realistlikumaks. Stabiilsus ei pea ilmtingimata suurt säästukontot tähendama, vaid oluline on paindlikkus, ettevalmistus ja selge arusaam oma igapäevastest rahaasjadest.
Kui inimene suudab leida tasakaalu oma kulude ja säästmise vahel, on tal võimalik säilitada kindlustunne ka ebastabiilsetel aegadel.
Tähelepanu! Tegemist on finantsteenusega. Enne lepingu sõlmimist tutvu finantsteenuse tingimustega või konsulteeri spetsialistiga.