Euroopa Tuumaenergia näidisprogramm
Euroopa Komisjon (EK) koostab ja avaldab alates 1958. aastast, Euroatomi asutamisest tuumaenergia näidisprogramme, milles esitatakse tuumaenergia tootmissihid ja vajalikud investeeringud. Enne iga programmi avaldamist peab EK saama Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) arvamuse vastava programmi kohta. Viimane avaldati näidisprogramm 2016. aastal. Sel suvel esitas EK EMSK-le arvamuse saamiseks uue 2025. aasta tuumaenergia näidisprogrammi (PINC 2025; teatis COM(2025) 315).
Programmis kirjeldatakse tuumaenergia rolli ja arengut ELi CO₂-heite vähendamise, energiaalase konkurentsivõime ja varustuskindluse kavades aastani 2050 ning esitatakse visioon tuumasektori rollist ELi energiapoliitikas. Tuumaenergiat käsitatakse ELi liikmesriikide jaoks kriitilise tähtsusega puhta energiaallikana, mis pakub usaldusväärset, baaskoormust katvat elektrit, hõlbustab taastuvete edasist integreerimist ning toetab CO₂-heite vähendamise pingutusi.
Alljärgnevalt on esitatud mõned olulisemad punktid.
Praegune seis
2024. aasta lõpus töötas 12 liikmesriigis (Belgia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Hispaania, Prantsusmaa, Ungari, Madalmaad, Rumeenia, Sloveenia (koos Horvaatiaga), Slovakkia, Soome ja Rootsi) 101 tuumareaktorit. Nende paigaldatud netovõimsus oli ligikaudu 98 GWe. 2023. aastal moodustas tuumaenergia 22,8 % ELi elektritootmisest. Enamik jaamu on olnud kasutusel pikaajaliselt. ELi reaktoripark hõlmab kolme uut reaktorit, mis on hiljuti võrku ühendatud, ning veel kolme ehitamisel olevat reaktorit. Mitmes liikmesriigis kaalutakse arendatavate tuumaprogrammide raames ka mitut uut üksust.
Euroopa tuumatööstuses on ELis üle 1,1 miljoni töökoha. Tuumaenergia väärtusahel on oluline majandussektor, millel on suur mõju töökohtadele, tarneahela võimekusele ning kõrgtasemelisele teadus- ja arendustegevusele.
Programmis juhitakse tähelepanu, et ELi territooriumil asuvate suure võimsusega tuumareaktorite paigaldatud koguvõimsus võib 2050. aastaks ulatuda kuni 144 gigavatt-elektrini (GWe); baasstsenaariumi kohaselt on see 109 GWe, eeldusel et tehakse õigeaegseid investeeringuid ja reaktorite kasutusaega pikendatakse. Selle eesmärgi saavutamiseks on hinnanguline koguinvesteering 2050. aastaks (tänases vääringus) 241 miljardit eurot. Rõhk on kogu tuumaenergia elutsüklil – olemasolevate jaamade kasutusea pikendamisest kuni uute suuremahuliste reaktorite ehitamiseni.
Tuumaenergia näidisprogramm 2025 keskendub tugevalt innovatsioonile, sh Euroopa väikeste moodulreaktorite tööstusliidule, mille eesmärk on selle tehnoloogia kaubanduslik kasutuselevõtt 2030. aastate alguses. Kesksel kohal on väikeste moodulreaktorite arendamine ja kasutuselevõtt, mille tootmisvõimsus võib 2050. aastaks ulatuda kuni 53 GWe-ni. Programmis märgitakse, et eraldi ELi tuumasünteesi strateegiaga toetatakse ITERit ning seatakse prioriteediks tuumasünteesienergia turuletoomise kiirendamine avaliku ja erasektori partnerluste kaudu.
Erinevad moodulreaktorite disainilahendused sobivad eri rakenduste jaoks: osa on optimeeritud üksnes elektritootmiseks, osa elektri ja soojuse koostootmiseks ning osa peamiselt kõrgetemperatuurilise soojuse tarnimiseks tööstusele või kaugküttele. See võimaldab väikestel moodulreaktoritel panustada mitte üksnes elektrivõrkude CO₂-heite vähendamisse, vaid ka tööstuse konkurentsivõimesse ja küttesektori CO₂-heite vähendamisse. Lisaks saab väikseid moodulreaktoreid käitada paindlikult, eriti kui need on integreeritud soojusenergia salvestussüsteemidesse või vesiniku ja sünteetiliste kütuste tootmiseks mõeldud PtX-tehnoloogiasüsteemidesse. Selline paindlikkus teeb neist väärtusliku täienduse taastuvatele energiaallikatele Euroopa tasakaalustatud energiaportfellis.
Tervishoid
Lisaks energiasektorile pööratakse programmis tähelepanu ka tervishoiule. EK tõdeb, et tänapäevane tervishoid on tihedalt seotud tuumaenergia väärtusahelaga, mis tarnib radioisotoope meditsiiniliseks diagnostikaks ja raviks. Radioisotoobid on meditsiinis hädavajalikud selliste haiguste diagnoosimiseks nagu vähk ning südame-, kopsu- ja neuroloogilised haigused ning üha olulisemad ka vähiravis. Prognooside järgi kolmekordistub ELis 2035. aastaks radiofarmatseutilise ravi ja radioligandteraapia kandidaatide arv. Seetõttu on eluliselt tähtis tagada meditsiiniliste radioisotoopide kindel ja pikaajaline kättesaadavus kõigile ELi kodanikele. Siin on määrava tähtsusega ELi valdkondliku konkurentsivõime hoidmine, et tagada patsientidele juurdepääs elutähtsatele meditsiiniprotseduuridele ja -ravidele.
Jäätmed
ELis tekib igal aastal ligikaudu 40 000 m³ radioaktiivseid jäätmeid ja umbes 1000 tonni kasutatud tuumkütusest pärinevat raskmetalli. Need mahud kaasnevad 2023. aasta andmetel ligikaudu 620 TWh elektritootmisega. EK leiab, et ELi tuumatööstus on hästi valmistunud radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks ning tuumarajatiste käitamiseks ja dekomisjoneerimiseks, rakendades ringmajanduse põhimõtteid ja maksimeerides materjalide ja seadmete ringlussevõttu ning korduskasutust. Erandiks on kõrgradioaktiivsete jäätmete geoloogiline kõrvaldamine.
Järeldused
Tuumaenergial on jätkuvalt oluline roll ELi mitmekesises energiasüsteemis. Oluline on tagada selle ohutu, tõhus ja kestlik integreerimine. Kõik ELi tuumatööstuse investeerimisprojektid peavad vastama ELis kehtivatele rangeimatele tuumaohutuse, kiirguskaitse, radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja kaitsemeetmete nõuetele. Uued tuumaprojektid peavad vastama kõrgeimatele ohutuseesmärkidele ning uuenduslikud reaktorikonstruktsioonid peavad vastama neile rangetele nõuetele. Liikmesriigid peaksid suurendama jõupingutusi pikaajaliste lahenduste leidmiseks kõrgradioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemiseks. EMSK arvamuse koostamine selle tuumaenergia näidisprogrammi kohta on lõppjärgus.
EK materjalide põhjal: Reet Teder