Euroopa terasetööstuse kaitseks
Euroopa Komisjon (EK) tuli 7. oktoobril välja määruse ettepanekuga, et kaitsta Euroopa terasetööstust ülemaailmse liigse tootmisvõimsuse ebaõiglase mõju eest („REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL addressing the negative trade-related effects of global overcapacity on the Union steel market“). Praegu kehtib ELis terasekaitsemeede, kuid selle kehtivusaeg lõpeb 30. juunil 2026. EK määruse ettepanek on mõeldud selle asendamiseks.
Määruse ettepanekus kavandatud võitlus liigse tootmisvõimsuse vastu tariifikvootide süsteemi kaudu seisneb järgmises:
- piiratakse tariifivaba impordi mahtu 18,3 miljoni tonnini aastas (47% vähendamine võrreldes 2024. aasta terasekvootidega);
- kahekordistatakse kvoodivälist tollimaksu 50%-ni (kaitsemeetme alusel on see 25%);
- tugevdatakse teraseturu jälgitavust, kehtestades meetmest kõrvalehoidmise vältimiseks „sulatamise ja valamise“ nõude.
St. „sulatamise ja valamise“ riik viitab algsele asukohale, kus toorterast ja rauda toodetakse vedelal kujul ning seejärel valatakse esmasesse tahkesse olekusse. See esmane tahke olek võib hõlmata pooltoodet (sh, kuid mitte ainult, plaate, toorikuid või valuplokke) või valmis terasetehase toodet. Tõendite nõudmine sulatamise ja valamise riigi kohta väldib olukorda, kus teatavates riikides toodetud teras, mis aitab kaasa ülemaailmsele liigsele tootmisvõimsusele, siseneb põhjendamatult ELi turule pärast edasist ümbertöötlemist teistes riikides.
Määruse ettepaneku põhjusena on EK toonud esile vajaduse kaitsta ja säilitada ELis terasetootmine ja terasetööstus, mida muidu ähvardab surve ELi turule üleilmsest kasvavast liigsest tootmisvõimsusest (mis on sageli tingitud turuvälistest poliitikatest ja tavadest). Juba praegu on impordi turuosa äärmiselt suur. Impordi suure osakaalu tõttu kasutab (EK väitel) ELi tootmisharu oma tootmisvõimsust väga vähe. Selle tulemusena on ELi terasetööstus raskes olukorras: alates 2018. aastast on tootmisvõimsus vähenenud üle 30 miljoni tonni, tootmisvõimsuse kasutusaste on ajalooliselt madal (2024. aastal 67%) ning alates 2018. aastast on kadunud ligikaudu 30 000 töökohta; 2024. aastal teatati veel mitme tuhande töökoha kadumisest. Meede peab andma ELi terasetööstusele piisavalt mahtu, et saavutada tervislikum tootmisvõimsuse kasutamise tase (80%).
Määrus näeb ette, et tariifikvootide kogumahu arvutamisel lähtutakse impordi turuosast ELi turul 2013. aastal (ligikaudu 13% turuosa) ning see suhtetatakse ELi teraseturu kogutarbimisega 2024. aastal (viimane aasta, mille kohta on kättesaadavad täielikud andmed). Selle tulemuseks on aastane tariifikvoodi kogumaht 18 345 922 tonni. Arvutuses ei arvestata Venemaa Föderatsioonist ja Valgevenest pärit impordi osakaalu, mille suhtes kohaldatakse impordikeeldu.
Tariifikvoodid eraldatakse tootekategooriate kaupa, lähtudes iga tootekategooria impordi osakaalust ajavahemikul 2022–2024.
Erandid nähakse ette Euroopa Majanduspiirkonna riikidele (Norra, Island, Liechtenstein) ja Ukrainale. EMP riikide suhtes ei kohaldata tariifikvoote ega tollimakse. Ukrainal on kvootide eraldamisel juurdepääs tollimaksuvabade tariifikvootide süsteemile.
Määrus laieneb ka mitmele tootekategooriale, mille suhtes kohaldatakse praegu kaubanduskaitsemeetmeid (tollimakse). See tähendab, et sellise impordi puhul tuleb tasuda kaubanduskaitsemeetmete alusel kehtestatud tollimaksud ning kui meetme kohane tariifikvoot on ammendatud, kohaldatakse täiendavat 50% tollimaksu.
Edasised sammud.
EK-lt määruse ettepaneku avaldamisele järgneb seadusandlik tavamenetlus (sh arutelud liikmesriikides) – lõpuks peavad määruse vastu võtma Euroopa Parlament ja nõukogu.
Uute eeskirjade tulemusena läheb ELi terase ja terasetoodete import kallimaks. Konkreetsed kaubagrupid, millele määrust kohaldatakse, on loetletud määruse lisas.
Euroopa Komisjoni materjalide põhjal koostas Reet Teder