Euroopa Liidu biomajanduse strateegia

Ühe perspektiivse, arendamist (ja ka reguleerimist) vajava valdkonnana näeb Euroopa Komisjon (EK) biomajandust. Oma teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi konkurentsivõimelise ja kestliku biomajanduse strateegiline raamistik“ määratleb EK biomajandust kui tegevusvaldkonda, kus töötatakse välja lisaväärtust loovaid kestlikke bioressursipõhiseid lahendusi. Need hõlmavad tooteid, teenuseid, teadussaavutusi ja tehnoloogialahendusi, millest saavad kasu paljud sektorid alates põllumajandusest, metsandusest, kalandusest ja vesiviljelusest kuni biomassi töötlemisel, biotootmisel ja biotehnoloogial põhinevate väärtusahelateni, mis on seotud teenustega mh sellistes valdkondades nagu toit, tervishoid, energeetika, tööstus ja ökosüsteemid. Bioloogiliste ressursside hulka kuuluvad ka geneetilised ressursid ning esmane ja teisene biomass, näiteks kõrvalsaadused ja jäägid, samuti uuendusliku tehnoloogia abil kogutud biogeenne süsinik. 

EK hindas ELi biomajanduse väärtuseks 2023. aastal kuni 2,7 triljonit eurot. Aastal 2023 töötas ELis biomassi tootmise ja muundamise valdkonnas 17,1 miljonit inimest (8% ELi töökohtadest) ning loodi 863 miljardit eurot lisaväärtust (5% ELi SKPst). Investeeringud teadus- ja arendustegevusse biomajandusega seotud sektorites ulatusid 2023. aastal 23,2 miljardi euroni (9% kõikidest teadus- ja arendustegevusse tehtud investeeringutest) ning neis valdkondades võetud patendid moodustasid 5% kõikidest aastatel 2008–2020 ELis registreeritud patentidest. Viimase kümne aasta jooksul on kasv biomajandusega seotud sektorites olnud kiirem kui majanduses tervikuna. Hinnangute kohaselt luuakse iga Euroopa biomajanduses loodud töökoha kohta ELis kaudselt veel 2,9 töökohta.

Biomajanduse strateegia eesmärk on võimendada biotehnoloogia arengut. Strateegias keskendutakse järgmistele valdkondadele:

• innovatsiooni edendamine ja investeeringute suurendamine;
• uute juhtivate turgude loomine bioressursipõhiste materjalide ja tehnoloogialahenduste jaoks;
• biomassi kestliku tarnimise tagamine kõikides väärtusahelates ning üleilmsete võimaluste ärakasutamine.

Selleks, et kiirendada olemasoleva potentsiaali rakendamist, tunnistab EK, et tuleb kõrvaldada praegused tõkked ning suurendada investeeringuid ja toetust sellise tehnoloogia kasutuselevõtuks, mis võimaldab pakkuda piiratud ressursside tingimustes suurimat lisaväärtust. Üheks selliseks tõkkeks on regulatiivne keerukus.

Biomajanduses toimub turule sisenemine sageli hilinemisega, kuna valitseb ebakindlus selle suhtes, kuidas liigitada uudseid bioressursipõhiseid tooteid, mida ei saa lugeda üheselt kuuluvaks ühessegi olemasolevasse õiguslikult tunnustatud kategooriasse (REACHi probleem). Seda raskendavad veel liikmesriikide erisugused eeskirjad ja tõlgendused. EK kavatseb ELi biotehnoloogiaalaste õigusaktidega lihtsustada regulatiivseid nõudeid ja kiirendada toodetele lubade andmist eesmärgiga tagada, et ELis pakutakse prognoositavat ja soodsat keskkonda bioressursipõhiseks innovatsiooniks.

EK teeb uuenduslike bioressursipõhiste toodete tootmist laiendavatele VKEdele kättesaadavaks tehnilise toe, mis võimaldab kiirendada lubade andmist ja säilitada samal ajal ranged ohutusstandardid. Eelkõige toetab EK VKEsid, kes töötavad välja kõrgtehnoloogilisel kääritamisel põhinevaid uuenduslikke tooteid, sealhulgas toiduks ja söödaks mõeldud tooteid.

Strateegias ettenähtud plaanid on järgmised:

Innovatsiooni edendamine ja investeeringute suurendamine: laborist kasutuselevõtuni

Juhtivate materjali- ja tehnoloogiaturgude arendamine

Pikaajaliste väljavaadete kindlustamine biomajanduses: biomassi kestlik hankimine

Üleilmsete partnerluste ja võimaluste kasutamine 

Tulemuste nimel jõudude ühendamine: liikmesriigid, tööstussektor, investorid ja kodanikuühiskond 

EK materjale vahendas Reet Teder