Euroopa Komisjon pikendab käibemaksustamisel pöördmaksustamise võimalust

Euroopa Komisjon (EK) tuli 1. oktoobril välja käibemaksudirektiivi (28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ) väikese muudatusega, millega pikendatakse aega, mille jooksul liikmesriigid võivad kohaldada pöördmaksustamist, et võidelda pettustega kaubatarnete ja osutatud teenuste puhul, mis on hõlmatud käibemaksudirektiivi artikli 199a lõikega 1, ning aega, mille jooksul võib kasutada kiirreageerimismehhanismi, nagu on sätestatud käibemaksudirektiivi artiklis 199b, pettuste vastu võitlemiseks pöördmaksustamise kohaldamise kaudu erandjuhtudel. Mõlemal juhul pikendati kohaldamisaega kuni 30. juunini 2030.

Käibemaksudirektiivi artikkel 199a (st pöördmaksustamise võimalus) kehtestati esialgu ajavahemikuks 2010. aastast kuni 30. juunini 2015 ja artikkel 199b ajavahemikuks 2013. aastast kuni 31. detsembrini 2018. Praeguseks on neid sätteid korduvalt pikendatud: esimest korda (muudatustega) kuni 31. detsembrini 2018. Käibemaksudirektiivi artiklite 199a ja 199b kohaldamist pikendati seejärel kuni 30. juunini 2022 ning veel kord pikendati meetmete kehtivust kuni 31. detsembrini 2026.

Üldjuhul peab käibemaksu tasuma kaupu tarniv või teenuseid osutav maksukohustuslane. Erandina võimaldab pöördmaksustamine määrata kindlaks, et tasumisele kuuluva käibemaksu maksmise eest vastutab kaupade või teenuste saaja. Pöördmaksustamise kohaselt ei nõua käibemaksu tarnija, vaid klient (maksukohustuslane) kajastab käibemaksu oma käibedeklaratsioonis. Selle käibemaksu võib seejärel maha arvata samas käibedeklaratsioonis ja seega, kui sellel isikul on täielik mahaarvamisõigus, on tulemus kliendi jaoks neutraalne.

Pöördmaksustamist kasutatakse pettuste ja eelkõige varifirmadega seotud ühendusesiseste pettuste vastu võitlemiseks. Sellist liiki pettusega on tegemist siis, kui ettevõtja omandab teisest liikmesriigist transporditud või lähetatud kaupu käibemaksust vabastatud tarnetena ja lisab neid edasi müües kliendi arvele käibemaksu. Pärast seda, kui klient on käibemaksu tasunud, kaob ettevõtja enne, kui on maksuhaldurile maksnud tasumisele kuuluva käibemaksu. Samal ajal võib klient, kes tegutseb heas usus, oma käibedeklaratsioonis üldjuhul maha arvata käibemaksu, mille ta tarnijale maksis.

Artikli 199a kohaldamine on liikmesriikidele vabatahtlik. Kui aga liikmesriik on selle kehtestanud ja tarnijad on kohustatud kasutama pöördmaksustamist, ei või nad enda väljastatud arvetele lisada käibemaksu. Tarnija ei saa seega käibemaksu oma kliendilt ning seetõttu ei ole tal võimalik saadud käibemaksuga kaduda.

Pöördmaksustamise kohaldamine liikmesriikides
Kõik liikmesriigid (v.a Malta) kohaldavad pöördmaksustamise mehhanismi vähemalt ühe käibemaksudirektiivi artiklis 199a sätestatud kategooria suhtes. 22 liikmesriiki kohaldavad pöördmaksustamise mehhanismi kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise (HKS) suhtes ja see on kõige enam kasutatav kategooria. Seejärel kohaldatakse pöördmaksustamise mehhanismi kahanevas järjekorras mobiiltelefonide kategooriale (15 liikmesriiki), muudele kaubaartiklitele saastekvootidega kauplemise direktiivi järgimiseks (14 liikmesriiki), mängukonsoolidele, tahvelarvutitele ja sülearvutitele (14 liikmesriiki), integraallülitusseadmetele (12 liikmesriiki), maksukohustuslasest edasimüüjale tarnitavale gaasile ja elektrile (12 liikmesriiki), toormetallile ja metallide pooltoodetele (12 liikmesriiki), gaasi- ja elektrisertifikaatidele (10 liikmesriiki), teraviljale ja tehnilistele kultuuridele (6 liikmesriiki), telekommunikatsiooniteenustele (5 liikmesriiki).

Liikmesriigid on tunnistanud, et pöördmaksustamine ja kiirreageerimismehhanism on olnud kasulikud ning nende kehtivuse lõppemine jätaks liikmesriigid ilma tõhusatest pettusevastase võitluse vahenditest.

Direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

EK materjalide põhjal Reet Teder