- Uudised
- Ettevõtlusliidud presidendile saadetud pöördumises: jäätmeseadus vajab enne jõustumist parandusi
Ettevõtlusliidud presidendile saadetud pöördumises: jäätmeseadus vajab enne jõustumist parandusi
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Toiduainetööstuse Liit saatsid vabariigi presidendile Alar Karisele pöördumise, milles paluvad jätta välja kuulutamata 9. detsembril riigikogus vastu võetud jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse. Liitude hinnangul ei ole seadus praegusel kujul kooskõlas põhiseadusega ning toob kaasa põhjendamatuid lisakulusid ettevõtjatele ja tarbijatele.
Liidud rõhutavad, et toetavad jäätmete liigiti kogumise ja ringlussevõtu suurendamist, kuid leiavad, et valitud lahendused ei ole proportsionaalsed ning nihutavad ebamõistliku finantsriski ettevõtjatele ja taaskasutusorganisatsioonidele (TKOd). Seadus paneb TKOdele suuremad kohustused, kuid ei ütle selgelt, kuidas nende kohustustega kaasnevad kulud kaetakse. Praktikas tähendab see, et TKOde kasvavad kulud peavad kinni maksma tootjad.
Üheks oluliseks probleemiks on vanapaberi kogumise ja käitlemise korraldus. Seaduse järgi kogutakse edaspidi paber- ja kartongpakendid koos muu vanapaberiga ning jäätmevaldaja tasu on fikseeritud 0,50 eurot mahuti tühjenduse kohta, sõltumata selle suurusest ja tegelikest kuludest. Kui kogumise ja käitlemise kulud ületavad saadava tulu, jääb vahe TKOde kanda, kuid neil puudub õigus neid kulusid jäätmevaldajatelt sisse nõuda. Kuna vanapaber, nagu ajalehed ja majapidamispaber, ei ole pakend, ei ole tootjatel ega taaskasutusorganisatsioonidel seaduse järgi kohustust selle käitlemise kulusid kanda. Seetõttu ei ole põhjendatud panna vanapaberi kogumise ja käitlemisega seotud kulusid taaskasutusorganisatsioonidele olukorras, kus neid kulusid ei hüvitata täies ulatuses. Liitude hinnangul riivab see ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust.
Probleemiks on ka pakendijäätmete kogumise süsteem. Seadus annab kohalikele omavalitsustele keskse rolli tagatisrahata pakendijäätmete kogumisel, kuid ei taga, et TKOdele antakse üle piisavad kogused sihtarvude täitmiseks. Samas vastutavad just tootjad ja TKOd seadusest tulenevate taaskasutuse eesmärkide täitmise eest ning ebapiisavate koguste korral ähvardab neid kõrge pakendiaktsiisi maksmise kohustus.
„Toetame jäätmete liigiti kogumise ja ringlussevõtu suurendamist, kuid seda ei tohi teha ettevõtjate arvelt viisil, kus neile pannakse kohustusi ilma võimaluseta tegelikke kulusid katta. Praegusel kujul riivab seadus ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust ning tekitab ettevõtjatele ja taaskasutusorganisatsioonidele põhjendamatuid riske,“ ütles Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.
Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp rõhutas, et mõju ulatub lõpuks ka tarbijateni. „Taaskasutusorganisatsioonidele pandud kohustustega kaasnevad kulud kanduvad edasi tootjatele, kes peavad vastavalt pakendiseadusele tagama pakendite turult kokku kogumise ja ringlusse suunamise. Toidutööstuste puhul tähendab see otseselt kasvavaid kulusid, mis lõpuks kajastuvad ka toidukaupade hinnas. Seadus ei tohiks viia olukorrani, kus tarbijad peavad maksma kinni süsteemi puudujäägid,“ sõnas Potisepp.
KTK ja ETL leiavad, et seaduse eesmärgid on olulised, kuid nende saavutamiseks tuleb valida lahendused, mis jaotavad vastutuse ja kulud õiglaselt ning on kooskõlas põhiseadusega. Seetõttu paluvad liidud presidendil jätta seadus välja kuulutamata ja suunata see riigikogusse uuesti läbivaatamiseks.