Elutähtsa teenuse osutajad peavad alates 1. juunist 2025 looma kaks tehnoloogiliselt erinevat sideühendust, kui andmed või seadmed asuvad välismaal

Riigikogu võttis vastu hädaolukorra seaduse muudatused, mille kohaselt peab edaspidi elutähtsa teenuse osutaja, kelle teenuse toimimiseks hädavajalikud andmed või seadmed asuvad välisriigis, tagama ühenduse vähemalt kahe tehnoloogiliselt erineva elektroonilise side teenuse kaudu. 

Mis muutub?
Muudatusega kohaselt peab elutähtsa teenuse osutaja (ETO) juhul, kui elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikud andmed või seadmed asuvad välisriigis, ning ajal, kui välisriigis asuvatele andmetele või seadmetele juurdepääsuks kasutatav tavapärane elektroonilise side teenus või võrk ei toimi, tagama elutähtsa teenuse toimepidevuse dubleerivate vahendite ja alternatiivsete tehnoloogiliste lahenduste abil.

Erinevate tehnoloogiliste lahenduste kasutamise eesmärk sideühenduste puhul on tagada ühenduse toimivus ühe tehnoloogilise lahenduse äralangemise korral. Näiteks saab tehnoloogiliselt erinevateks lahendusteks pidada satelliitsidet ja kaabelühendusel põhinevaid sidelahendusi, kuna need kasutavad välisühenduse tagamisel erinevaid alustehnoloogiaid. Ühel juhul on selleks raadiolained ja sidesatelliidid, teisel juhul optilised kaablid ja valgussignaalid.

Keda mudatus mõjutab?
Uus nõue kehtib elutähtsa teenuse osutajale (ETO). ETO on juriidiline isik või asutus, kelle tegevus on ühiskonna toimimise seisukohalt ülioluline, nende teenuse katkemine või häiritus võib mõjutada oluliselt avalikku julgeolekut, majandust, tervishoidu või ühiskonna üldist toimimist. 

Elutähtsad teenused on järgmised teenused: makseteenuste toimimine, sularaharingluse toimimine, kaugküttega varustamine, kohaliku tee sõidetavuse tagamine, veega varustamine ja kanalisatsiooni toimimine, toiduga varustamine, tervishoiuteenuste toimimine, elektriga varustamine, maagaasiga varustamine, vedelkütusega varustamine, riigitee sõidetavuse tagamine, telefoniteenuse toimimine,, mobiiltelefoniteenuse toimimine, andmesideteenuse toimimine, lennuväljade toimimine, aeronavigatsiooniteenuse toimimine, avaliku raudtee toimimine, sadamate toimimine, elektrooniline isikutuvastamine, autentimine ja digitaalne allkirjastamine ning ravimitega varustamine.

Milline süsteem kehtib praegu?
Kehtiv regulatsioon näeb ette, et kui elutähtsa teenuse toimimist tagavad infosüsteemid asuvad välisriigis, tagab elutähtsa teenuse osutaja elutähtsa teenuse toimepidevuse ka viisil ja vahenditega, mis ei sõltu välisriikides asuvatest infosüsteemidest. Se tähendab, et regulatsiooni rakendamisel lähtutakse põhimõttest, et teenuse toimepidevusega seotud andmed ja seadmed tuleb dubleerida Eestis. Selline rakendus ei võimalda praktikas kasutusele võtta uusi ja ajakohaseid lahendusi ning selle järgimine võib kaasa tuua teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse halvenemise. 

Muudatused jõustuvad 1. juunil 2025.

Hädaolukorra seaduse muudatusega on võimalik tutvuda SIIN.