Eestlaste piiriülesed ostu Lätist vähenevad
Piirikaubandus sai alguse 2016. aastal, kasvas iga aastaga, saavutas oma tipu 2018. aastal ja hakkas vähenema 2019. aasta juulis peale Eesti valitsuse otsust alandada alkoholi aktsiisimaksu. Piiriostude vähenemine on toimunud spetsiaalselt alkoholi ostmas käivate inimeste arvelt ja selle arvelt, et ostud on väiksemad. Kaubanduskoja tellitud Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringust selgus, et kuigi ka 2020. aastal kavatsetakse Lätti alkohoolseid jooke ostma minna, siis võrdluses 2019. aastaga on Lätti kindlasti alkoholi ostma minna soovivate inimeste osakaal aastaga langenud 7%-punkti (14%-lt 7% -le).
Aastatel 2017 ja 2018 oli Lätist alkoholi ostnute osakaal 35% ning eelmisel aastal langes see 33%-ni, mis on viimase kolme aasta madalaim näitaja, kuid siiski 12% kõrgem, kui see oli 2016. aastal, kui piirikaubandus hakkas hoogsalt kasvama. 2019. aastal käis Lätis alkoholi spetsiaalselt ostmas 10% küsitlusele vastanutest, mis on 4% vähem kui 2018. aastal ning kolmas jätkuv aasta millal spetsiaalselt selleks Lätti minevate inimeste arv langes. Kõrgeim oli Lätist spetsiaalselt alkoholi ostvate inimeste arv 2017. aastal, kui seda tegi 18% inimestest.
Kõrgema sissetulekuga inimesed ostavad Lätist rohkem alkoholi
Kõrgemasse tulugruppi kuuluvatest inimestest, kelle sissetulekud on üle 1200€ on käinud spetsiaalselt Lätist alkoholi ostmas 17%. Madalamates tulugruppides ei ületa spetsiaalselt Lätis alkoholi ostmas käinud inimeste hulk 10%. Keskmine spetsiaalselt Lätist alkoholi ostmas käinud inimene on 30-64-aastane, kõrgema sissetulekuga ning keskmisest kõrgema alkoholitarbimisega meesterahvas, kes elab Lääne-või Lõuna-Eestis. Kõige vähem käivad Lätis alkoholi spetsiaalselt ostmas Kirde- ja Põhja-Eesti inimesed.
Lätist ostetakse alkoholi peamiselt isiklikuks tarbimiseks
Põhiliselt käiakse Lätis alkoholi ostmas endale. Varem oli levinud ka tuttavatele Lätist raha eest alkoholi kaasatoomine, kuid see on nüüd oluliselt vähenenud ja nende inimeste osakaal, kes seda teevad on langenud seniselt 50%-lt napilt kolmandikuni. Langenud on ka alkoholi kaasaostmine edasimüümise eesmärgil mida teeb 1% alkoholiostjatest. Keskmiste alkoholiostusummade vaates on võrreldes 2018. aastaga on kasvanud kuni 100 € alkoholiostud, kuid samas on jäänud vähemaks kallimaid ostusid, mis on üle 100€.
Lätist alkoholi ostnud inimesed ostsid kõige sagedamini kaasa veel toiduaineid (57%) ja mootorikütust (48%). Spetsiaalselt alkoholi ostmas käinud inimesed ostsid sagedamini veel ka tubakatooteid (27%) ja ehituskaupu (25%).
Alkoholiaktsiisi langetamine mõjutas ligi pooli ostjatest
2019. aastal Lätist alkoholi ostnutest 29% ostab peale alkoholiaktsiisi langetamist rohkem Eestist kui Lätist ning 12% ostjatest ostab nüüdsest ainult Eestist ning on loobunud Lätist ostmisest. 55% vastajatest leidis, et alkoholiaktsiisi langetamine nende oste ei mõjuta ning 4% ostab Lätist veelgi rohkem, kui enne aktsiisitõusu.
Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josingu sõnul on positiivne see, et alates 2019.a II poolaastast on vähenenud Lätist suuri alkoholikoguseid ostvate inimeste osakaal ja eestimaalaste alkoholiostureisid ei ole enam igapäevane meediauudis.
Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts sõnas uuringut tutvustades, et tegu on suurepärase õppematerjaliga: „Aktsiisitulud on jäänud hoolimata aktsiisilangetusest sarnasele tasemele, millel nad olid vahetult peale aktsiisiside järsku tõusu. Oleme korduvalt öelnud, et maksusüsteemi muutmise mõjud ei ole kunagi lineaarsed ning antud juhul on riik kaotanud nii aktsiisis, kui ka teiste Lätist kaasaostetud kaupade käibemaksus,“ ning lisas, et kaotatud teoreetiline maksutulu on väga suur. Aastal 2017 oodati alkoholiaktsiisituluna 276 miljonit eurot, laekus aga 222 miljonit. Aastal 2018 loodeti, et laekub 341 miljonit eurot, kuid laekus 232 miljonit eurot. Sellele lisandub ka veel kadu planeeritud tubakaaktsiisi laekumises, mis oli kahe aasta peale ca 36 miljonit eurot. Kokku teeb see ca 235 miljonit eurot, mida planeeriti eelarvesse, kuid mida reaalselt ei laekunud. “Kui kellelgi tekkis küsimus, et kuidas kaeti sellised puudujäägid eelarve tuludest, siis täna tuleb pigem küsida, et millised on need tulud mille arvelt me jätkuvalt puudujääki tasume,” lisas Palts.
„Esimene õppetund on kindlasti saadud, sest nüüd näeme aktsiisitulude prognooside muutumist reaalsemaks, 2019. aasta prognoos oli 231 miljonit eurot ning laekus 225 miljonit eurot, mis on tunduvalt parem saavutus kui 2018. aasta prognoos, mis erines reaalsusest 109 miljonit eurot. Kas tulevikus saadakse aru, et maksusüsteemi muutmise mõjud ei ole kunagi lineaarsed ning seetõttu on neid kavandades oluline arvestada nii ettevõtjate kui teadlaste seisukohti, jääb täna vastuseta,“ sõnas ta.
Eesti Konjunktuuriinstituut viis 2019. aasta detsembris Eesti elanike hulgas läbi piirikaubanduse alase küsitluse kaubanduskoja tellimusel. Küsitlus viidi läbi posti- ja veebiküsitluse teel ning kokku vastas küsimustele 1313 elanikku vanuses 18-74 eluaastat. Vastanute jaotus sotsiaal-demograafilistes gruppides on representatiivne ja vastab Eesti elanike sotsiaal-demograafilisele jaotusele.
EKI on neli aastat läbi viinud Läti piirikaubanduse mahu hindamise uuringut. Uuring tugineb järgnevatele infoallikatele: aktsiislaekumiste analüüs Eestis ja Lätis, jaehinnavaatlused Eestis ja Lätis, ekspertintervjuud tootjate ja jaekaupmeestega, elanike küsitlus, MTA andmete analüüs.