Eesti tööstus taas kasvulainel

Kevadisest Swedbanki iga-aastasest tööstusuuringust selgus, et Eesti tööstussektori ettevõtted on maailma muutnud viiruse mõjudega toime tulnud ja vaatavad üllatavalt optimistlikult tulevikku. Plaanitakse käibe kasvu, laienemist eksporditurgudel, töötajate juurde palkamist ja uusi investeeringuid.

Eesti kõige suurema majandussektori jaoks oli eelmine aasta väga keeruline – kohaneda tuli tervishoiukriisiga ning järsult muutuva olukorraga tarneahelates ja klientide tellimuste mahtudes. Meie ettevõtete edukust näitab see, et Eestis toodetud kaupade kogutulu langes möödunud aastal vaid 0,47% võrra. Sektoritest olid edukamad ja suutsid ekspordimahtusid keerulisel aastal kasvatada keemiatööstus, toiduainetööstus ning masinaid ja seadmeid tootvad ettevõtted.

Eesti kõige suurema majandusharuna toob tööstus aastas riiki enam kui 10 miljardit eurot eksporditulu. Arvestades ekspordi kogukäivet, tähendab üheprotsendiline muutus ekspordis rahalist muutust juba 100 miljoni euro võrra. Swedbanki tööstusuuringu põhjal on need arvud lähiaastatel selges kasvutrendis.

Väljavaated käesolevaks aastaks on head – lisaks kasvule pööranud Eesti majandusele prognoositakse enam kui kolmeprotsendist majanduskasvu ka kõigil meie olulistel sihtturgudel, nagu Soomes, Rootsis, Saksamaal ja USA-s. Iga teine tööstusettevõte plaanib tänavu uutele turgudele sisenemist. Lisaks aastaid eksportijate fookuses olnud Euroopa suurimale majandusele Saksamaale näevad Eesti tööstused jätkuvalt suuri kasvuvõimalusi Skandinaavias.

Toorainete hinnatõus jätkub
Päris pilvitu taevas eksportijate kohal praegu ei ole, sest enam kui pooled ettevõtted näevad muutunud oludes oluliste riskikohtadena toorainehindade tõusu ja konkurentsivõimelise omahinna tagamist. Peame arvestama võimalusega, et ajalooliste tippudeni ulatuvad toorainete hinnad ei jää tööstuse jaoks ajutiseks. Kui vask ja raud on saavutanud ajaloolise tipphinna, siis nikli ja plii hinnal on ajalooliste kõrgtasemeteni veel tõusuruumi. Kõiki sektoreid mõjutav nafta hind on praegu suurusjärgus 70 dollarit barreli eest, mis jääb kaks korda alla ajaloolisele tipphinnale.

Kui eelmisel aastal olid ettevõtted sunnitud planeeritud investeeringuid peatama ja vähendama, siis tänavu tehtud uuringu kohaselt on oodata investeeringutes märkimisväärset kasvu. Iga teine tööstusettevõte plaanib investeeringuid kasvatada ja investeeringute kogumaht on uuringus osalenud ettevõtjate andmetel kasvamas 57%. Keskmiselt plaanitakse investeeringute tasuvusajaks 5,2 aastat. See näitab, et Eesti tööstuse investeeringud suudavad jätkuvalt pakkuda paremat tootlust kui näiteks üürikorter.

Ettevõtete investeeringute eesmärk on peamiselt efektiivsuse kasvatamine ja mahtude kasv, mis tihti käivad ettevõtete investeeringuplaanides käsikäes. Kuigi praegune keskkond pakub ettevõtetele kasvuvõimalusi, on vaid mahtude kasvule suunatud investeeringud rohkem avatud konjunktuuris toimuvatele muutuste riskile. Aasta-aastalt on kasvanud ettevõtete huvi oma toodete arendamiseks, sellesse olulisse valdkonda plaanib käesoleval aastal investeeringuid juba 55% eri tööstussektorite ettevõtetest.

Uuringus osalenud ettevõtjad plaanivad järjest enam investeerida ka digitaliseerimiseks, automatiseerimiseks ja uute tehnoloogiate rakendamiseks. Kui tööstusrobotite soetamiseks investeerib praegu iga kolmas ettevõte, siis 8% ettevõtetest plaanib kahe aasta jooksul võtta kasutusele masinõppetehnoloogiad ja 10% ettevõtetest kasutada 5G tehnoloogia võimalusi. Uue lainena on märgatavalt kasvamas eelkõige keskmise suurusega ettevõtete huvi digitaliseerimise ja automatiseerimise suhtes – need ettevõtted suunavad pea poole plaanitud investeeringutest just protsesside digitaliseerimiseks ja automatiseerimiseks.

Pankadel on finantseerijana tähtis roll aidata ettevõtetel tehnoloogiliselt areneda, sest nii-öelda vana majanduse investeeringute kõrval muutuvad järjest olulisemaks investeeringud nutikatesse tootmistehnoloogiatesse.

Keskkonnasõbralikkus aina olulisem
Tavapäraste investeeringueesmärkide kõrval on ettevõtete jaoks oluliseks muutunud keskkonnaalased eesmärgid. 14% uuringus osalenud ettevõtetest tõi välja CO₂ jalajälje vähendamise ja 9% keskkonnanõuetega kohanemise. Ettevõtete vastuseid vaadates näeme, et tööstuse jaoks on keskkonna peale mõtlemine ka väga praktilise väärtusega, sest aitab parandada ettevõtete efektiivsusnäitajaid ja konkurentsivõimet.

Tööstussektori kasvanud keskkonnateadlikkus tähendab, et rohkem pööratakse tähelepanu tootmisjääkide vähendamisele (55% ettevõtetest), energiaefektiivsusele (54%) ja tootmisjääkide suuremale ringlusesse suunamisele (32%). Tööstused otsivad võimalusi põhitootmisest tekkivate jääkide suunamiseks uute toodete valmistamiseks, praagi vähendamiseks või spetsiifiliste tootmisjääkide (nt kile, plast, tekstiil) taaskasutamiseks.

Positiivse trendina majanduskeskkonnale paistab investeeringute planeerimisel veel silma, et aktiivseks on muutunud keskmise suurusega ettevõtted, mis lubab tulevikku vaadates eeldada suuremat hulka konkurentsivõimelisi ja kasvavaid tööstusettevõtteid.

Tööstus pakub taas usinasti tööd
Olukorras, kus tootmismahud kasvavad ja viiakse ellu uusi investeeringuid, on ettevõtted asunud töötajaid juurde palkama. Tööstuses keskmiselt plaanitakse töötajaskonda kasvatada 2,4% võrra. Arvestades sektoris hõivatud inimeste arvu, tähendaks see ligi 3000 uue inimese värbamist.

Seda ülesannet ei ole oluliselt lihtsamaks muutnud ajutiselt kasvanud töötute arv, sest järjest enam vajab tööstus teistsuguse kvalifikatsiooniga töötajaid, kui on pakkuda koroonakriisis enamasti majutuse ning toitlustuse sektoritest vabanenud inimestel. Kuna tööstuses kasvavad palgad stabiilselt ka käesoleval aastal (1,2–4,3%), on samas võimalik vähemalt mingi osa inimeste erialane kannapööre täiendõppeks ja just tööstusesse tööle siirdumiseks.

Suurimat palgatõusu plaanivad puidutööstuse ettevõtted (4,3%). Arvestades, et puidutööstus on tehnoloogiliselt Eesti kõige kõrgema automatiseerituse tasemega tööstussektor, tähendab see uusi töökohti tavapäraste oskustööliste, tootmistehnoloogide ja operaatorite kõrval ka infotehnoloogia, mehhatroonika ja tootearenduse valdkonna spetsialistidele.

 Eesti tööstuse investeeringud suudavad jätkuvalt pakkuda paremat tootlust kui näiteks üürikorter.

Mis meid ees ootab?

Üle mitme aasta pakub maailmamajandus meie ettevõtetele atraktiivseid kasvuvõimalusi, sest praegu on avatud ajaaken, kus tehakse otsuseid, mis muudavad maailmamajandust pikaks ajaks. Suurkorporatsioonide hankijate võrgustike laiendamine loob võimalusi Eesti ettevõtetele, kes suudavad tootmise käimas hoida ja nutikalt tehnoloogilise arenguga kaasa minna, et hoida rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Aga ettevõtjate laual on mitu uut riski, millega tuleb arvestada olulisi otsuseid tehes. Kadunud ei ole tervisekriisi ohud, millega kaasneb jätkuvalt palju määramatust. Edasivaatavalt muutub järjest olulisemaks ettevõtete pikaajalise konkurentsivõime tagamine, arvestades Eesti demograafilist olukorda, mis piirab tööjõumahukate ärimudelite rakendamist. Siin saavad ettevõtjatele appi tulla järjest soodsamaks ja kergemini rakendatavaks muutunud uued tehnoloogiad, mida oskuslikult kombineerides on võimalik tõsta märgatavalt efektiivsusnäitajaid ning väärtusahelas ülespoole tõusta.

Seetõttu on oluline, et praeguses olukorras ei lükkaks ettevõtted, kelle bilanss ja tellimuste portfell on tugevad, edasi konkurentsivõimet tõstvaid investeeringuid. Pangana oleme valmis finantseerima ettevõtete investeeringuid uutesse konkurentsivõimet kasvatavatesse tehnoloogiatesse, sest tarneahelate uuesti paika loksumisel võib üsna kindel olla, et konkurents teravneb uuesti ja selleks olukorraks peavad tööstusettevõtted ennast läbimõeldud tulevikuinvesteeringutega „vaktsineerima“ juba praegu.

KAS TEADSID?

Swedbank küsitles tänavu kevadel 269 Eesti tööstusettevõtet, kelle kogukäive on 3,73 miljardit ja mediaankäive 3 miljonit eurot. Keskmine töötajate arv ühes ettevõttes on 93.

Uuringus osalenud ettevõtted jagunesid järgmiselt:

• 37% muu töötlev tööstus (mööbel, tekstiil, elektroonika, keemia jm)
• 22% masina- ja metallitööstus
• 17% puidutööstus
• 14% toiduainetööstus
• 10% ehitusmaterjalide tööstus

Artikkel ilmus kaubanduskoja ajakirja Teataja 3/2021 numbris rubriigis "Fookuses".
Autor: Raul Kirsimäe Swedbanki tööstusettevõtete osakonna juht