Eesti julgeolek ei sünni ainult kaitseväes, vaid ka tööandjate hoiakutes

Reservõppekogunemised tähendavad inimestele sageli keerulisi valikuid. Kuidas töö saab tehtud? Mida arvab tööandja? Kas sissetulek väheneb? Kas kolleegid peavad lisakoormust kandma? Just seetõttu on oluline, et ettevõtted suhtuksid riigikaitsesse mitte kui töökorralduslikku ebamugavusse, vaid kui ühisesse vastutusse.

PZU Kindlustuses peame loomulikuks, et meie inimesed saavad osaleda reservõppekogunemistel rahuliku südamega. Säilitame selleks ajaks töötajate palga ja toetame neid ka moraalselt. Me ei taha, et keegi peaks tundma süütunnet või muret selle pärast, et ta täidab oma rolli Eesti riigikaitses.

Millist ühiskonda soovime?
Samas ei ole küsimus ainult reservõppekogunemistes. Küsimus on selles, millist ühiskonda me soovime koos ehitada. Kas sellist, kus igaüks keskendub ainult oma tööülesannetele, või sellist, kus inimesed tunnevad vastutust ka kogukonna, riigi ja ühise tuleviku ees?

Usume, et ettevõtetel on selles oluline roll. Töökoht ei ole ainult paik, kus täidetakse eesmärke ja jõutakse soovitud tulemusteni. Töökoht kujundab ka väärtusi, hoiakuid ja valmisolekut panustada millessegi suuremasse kui meie igapäevased ülesanded.

Seetõttu anname oma töötajatele näiteks igal aastal ühe tasustatud tööpäeva, mida nad saavad kasutada vabatahtlikuks tegevuseks koos oma tiimiga. See on võimalus panustada kogukonda, aidata neid, kes tuge vajavad, ning kogeda, et igaühel meist on võimalus ühiskonda paremaks muuta. Näeme selles sama põhimõtet, mis kehtib ka riigikaitse puhul. Tugev ühiskond sünnib siis, kui inimesed on valmis andma oma aega, teadmisi ja energiat ühise hüve nimel.

Hoiakud ja väärtused paigas
Riigikaitse ei ole ainult kaitseväe või reservväelaste ülesanne. See on kogu ühiskonna ühine pingutus, kus oma roll on riigil, inimestel, kogukondadel ja tööandjatel. Kui inimene läheb reservõppekogunemisele, aitab ta hoida Eesti kaitsetahet, valmisolekut ja turvatunnet. Sellist panust peab toetama ka töökultuur, kus inimesed tunnevad, et nende kohusetunnet märgatakse ja väärtustatakse.

Sageli ei nõua see suuri programme ega keerulisi süsteeme. Mõnikord piisab suhtumisest. Sellest, et inimene kuuleb oma juhilt: „Mine rahulikult, me saame siin hakkama.“ Selline usaldus annab kindlustunde, et riigi heaks panustamine ei tule tööelu või sissetuleku arvelt.

Tänapäeva maailmas ei saa julgeolekut võtta iseenesestmõistetavana. Seetõttu tasub igal organisatsioonil mõelda, milline on tema roll Eesti vastupidavuse, turvatunde ja kaitsetahte hoidmisel. Meie jaoks PZU Kindlustuses on vastus selge – inimesed peavad tundma, et nende panust väärtustatakse nii tööl kui ka ühiskonnas laiemalt. Just sellistest hoiakutest sünnib tugevam Eesti.

Artikkel ilmus kaubanduskoja ajakirjas Teataja 3/2026 
Autor: Tiivi Maandi, PZU Kindlustuse personalijuht