12 miljonit pakki päevas
Euroopa Liitu sisenes 2024. aastal 4,6 miljardit väikese väärtusega (alla 150 EUR) pakki, mis võrdub 12 miljoniga pakiga päevas. Seda on kolm korda rohkem kui 2022. aastal ning see viitab platvormikaubanduse ülikiirele kasvule. Ühtlasi tähendab see ka probleeme. Nimelt on suur osa nendelt platvormidelt pärit saadetistest alahinnatud või deklareerimata või ei vasta ELi standarditele. EL ettevõtete jaoks tähendab see ka ebaausat konkurentsi ja liikmesriikide jaoks saamata jäänud maksutulu.
Kaugmüügi osatähtsuse kasvu ja sellega kaasnevaid probleeme on Euroopa Komisjon (EK) juba mõnda aega tagasi teadvustanud ja 17. mail 2023 avaldas EK tollireformi paketi, mis koosneb kolmest seadusandlikust ettepanekust, millest üks oli nõukogu direktiiv, mis käsitleb imporditud kaupade kaugmüügi käibemaksueeskirju ja impordikäibemaksu. Muu hulgas sisaldas esialgne ettepanek sätteid kuni 150-eurose piirmäära väärtuses kauba tollimaksuvabastuse kaotamise kohta.
Nüüd on need ettepanekud institutsioonides edasi liikunud ja 13. aprillil jõudis EL Nõukogu kokkuleppele liikmesriikide seisukohas (nn üldine lähenemisviis) direktiivi suhtes, mis käsitleb imporditud kaupade kaugmüügi ja impordikäibemaksu käibemaksueeskirju.
Direktiivi eesmärk on parandada imporditud kaupadelt käibemaksu kogumist, pannes tarnijad vastutama impordilt makstud käibemaksu eest, sellega ka stimuleerides neid kasutama impordi käibemaksu ühtset kontaktpunkti (IOSS). Kui EL välised kauplejad või platvormid seda ühtset kontaktpunkti ei kasuta, peavad nad olema käibemakuskohustuslaseks registreeritud igas liikmesriigis. Praegu vastutavad EL välised kauplejad või platvormid imporditud kauba kaugmüügi impordikäibemaksu ja käibemaksu tasumise eest kauba lõppsihtkoha liikmesriigis.
IOSS on kontaktpunkt kolmandatest riikidest Euroopa Liitu kaupade importijatele. Selle eesmärk on lihtsustada käibemaksu deklareerimist ja tasumist kaupade importimisel ELi, kuna isegi kui müüakse kogu ELis, erinevates liikmesriikides, on vaja end registreerida ainult ühes liikmesriigis.
Kuna IOSS võimaldab käibemaksu tasuda ette (kui tarbija kauba ostab), mitte piiril, kaitseb see liikmesriikide maksutulusid ja suurendab impordi käibemaksunõuete täitmist. Samuti nihutatakse sellega käibemaksu kogumise koormus klientidelt platvormidele, mida nõukogu loodab liidu tolliseadustiku reformiga saavutada tollimaksude puhul.
Direktiivi suhtes kohaldatakse seadusandlikku erimenetlust ja õigusakti eelnõu suhtes kokkuleppe saavutamiseks on vaja nõukogus liikmesriikide ühehäälset otsust. Kokkulepitud teksti osas konsulteeritakse Euroopa Parlamendiga ja tal palutakse esitada oma arvamus. Seejärel peab nõukogu teksti ametlikult vastu võtma, misjärel see avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub.
Direktiivi tekst, mille suhtes liikmesriigid 13. aprillil üldises lähenemisviisis kokku leppisid, keskendub just IOSSi kasutamist soodustavatele meetmetele.
Nõukogu jättis aga kõrvale need sätted, millega oleks rakendatud tolli – ja käibemaksu kaupade kogu väärtusele st. kaotatud 150 eurone erand. Neid otsustati arutada tulevikus koos tollireformiga.
Euroopa Liidu nõukogu materjalide põhjal Reet Teder