1. novembril 2026 jõustuvad riigihankeseaduse muudatused

1. novembril 2026 jõustuvad riigihankeseadusemuudatused, mille tulemusel kaob senine kolmetasandiline piirmäärade süsteem, tõusevad lihthanke piirmäärad ning mitme toimingu tegemine muutub paindlikumaks. 

Väiksemate hangete piirmäärad tõusevad ja senine riigihanke piirmäär kaob
Edaspidi jäävad senise kolme piirmäära asemel alles lihthanke ja rahvusvahelise hanke piirmäär. See tähendab, et senine riigihanke piirmäär kaob ning lihthankemenetlust saab kasutada senisest rohkemate hangete korraldamiseks.

Samuti tõusevad lihthanke piirmäärad. Avaliku sektori hankijate puhul tõuseb asjade ja teenuste lihthanke piirmäär 30 000 eurolt 50 000 eurole ning ehitustööde piirmäär 60 000 eurolt 100 000 eurole. Võrgustikusektoris tõusevad vastavad piirmäärad asjade ja teenuste puhul 100 000 euroni ning ehitustööde puhul 500 000 euroni.

Seega muudatuste tulemusel saab senisest suurema osa hangetest korraldada paindlikuma lihthankemenetluse kaudu. 

Pakkumuste kontrollimine muutub
Edaspidi saab hankija esmalt pakkumusi hinnata ning seejärel kontrollida selle pakkumuse vastavust, mille ta kavatseb edukaks tunnistada. Kui parima tulemuse saanud pakkumus ei vasta tingimustele või pakkuja ei läbi kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste kontrolli, saab hankija liikuda paremusjärjestuses järgmise pakkumuse juurde. Seda ei saa siiski kasutada riigihangetes, kus pakkumusi võrreldakse teineteise suhtes ning punkte antakse vastavalt kohale pingereas.

Hankija saab valida vabatahtlikud kõrvaldamise alused
Hankija saab edaspidi otsustada, milliseid vabatahtlikke pakkuja kõrvaldamise aluseid konkreetses hankes kohaldada. Selleks tuleb valitud alused märkida hanke alusdokumentidesse. Praegu peab hankija igas hankes kontrollima kõiki riigihankeseaduse toodud vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid, kuid otsustab kaalutlusõiguse alusel, kas tuvastatud asjaolu tõttu pakkuja kõrvaldada. 

Maksuvõlga saab kõrvaldada üks kord
Hetkel, kui pakkujal tuvastatakse maksuvõlg, peab hankija andma talle vähemalt kolm tööpäeva võla tasumiseks või ajatamiseks. Uue korra järgi tuleb selline võimalus anda hankemenetluse jooksul üldjuhul ainult üks kord. Kui pakkujal tekib hiljem uus maksuvõlg, ei ole hankija kohustatud uut tähtaega andma.

Ehitushangete kontrollikohustused vähenevad
Muudatusega tõuseb ehitushangetes põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste kohustusliku kontrolli ja alltöövõtjatega seotud kohustuste rakendumise piirmäär 150 000 eurolt 500 000 eurole. See tähendab, et alla 500 000 euro suuruste ehitushangete puhul ei pea hankija neid erikontrolle enam kohustuslikus korras tegema, kuigi tal säilib õigus kontrollida pakkumuse maksumuse põhjendatust. Samuti vähenevad alltöövõtjate kontrollimisega seotud kohustused ehk kontrollida tuleb neid alltöövõtjaid, kelle osa hankelepingu täitmisest moodustab vähemalt 10% lepingu maksumusest. 

Muudatused jõustuvad 1. novembril 2026. riigihankeseaduse muudatustega saab tutvuda SIIN.