Räägi kaasa, millised volitused peaksid konkurentsiametil olema Euroopa komisjoni nimel Eesti ettevõtjate uurimisel

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Plaanitavate muudatuste eesmärk on võimaldada konkurentsiametil täita Euroopa komisjoni ees koostöökohustusi kahe Euroopa liidu nõukogu määruse rakendamisel: digiturgude määrus 2022/1925 ja välisriigi subsiidiumide määrus 2022/2560.

Keda mõjutab?

• Pääsuvalitsejaid ja nende poolt Eestisse asutatavaid tütarettevõtjaid või filiaale;
• ettevõtjaid, kes on pääsuvalitsejate põhiplatvormiteenuste lõpp- või ärikasutajad.

Kes on pääsuvalitseja?
Pääsuvalitseja on digiturgude määruse kohaselt ettevõtja, kellel on märkimisväärne mõju siseturule. Lisaks osutab ta põhiplatvormiteenust, mis on ärikasutajate jaoks oluline juurdepääsutee lõppkasutajateni jõudmiseks ning tal on oma tegevuses kindel ja püsiv positsioon või on tõenäoline, et ta saavutab sellise positsiooni lähitulevikus. Hetkel kuuluvad pääsuvalitsejate hulka suurettevõtjad nagu näiteks Amazon, Apple ja Meta. Eestis ei ole tänasel päeval ühegi pääsuvalitseja peakontorit, kuid see-eest pakuvad pääsuvalitsejad Eesti turul oma põhiplatvormiteenuseid ning võivad siia asutada tütarettevõtjaid või filiaale.

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Eelnõu kohaselt võib konkurentsiamet edaspidi osutada Euroopa komisjoni taotlusel komisjonile abi Eesti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse kontrollimisel ehk läbiotsimisel või esitada ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele teabenõude (eelnõu punkt 2; konkurentsiseaduse (KonkS) § 78²³ lõige 1). Digiturgude määrusest tulenevalt on konkurentsiameti ametnikel õigus kontrollimisel:

1. siseneda ettevõtjate ja ettevõtjate ühenduste ruumidesse, territooriumile ja transpordivahenditesse;
2. kontrollida raamatupidamis- ja muid äridokumente olenemata sellest, millisel andmekandjal neid hoitakse;
3. teha või saada mis tahes kujul koopiaid või väljavõtteid kõnealustest raamatupidamis- või muudest dokumentidest;
4. nõuda, et ettevõtja või ettevõtjate ühendus võimaldaks juurdepääsu oma organisatsioonile, toimimisele, IT-süsteemile, algoritmidele, andmete töötlemisele ja äritavadele ning selgitaks neid, ja jäädvustada või dokumenteerida antud selgitused mis tahes tehniliste vahenditega;
5. pitseerida äriruume ning raamatupidamis- või muid dokumente kontrolli tegemise ajaks ja selleks vajalikus ulatuses;
6. küsida ettevõtja või ettevõtjate ühenduse esindajalt või töötajalt selgitusi kontrolli sisu ja eesmärgiga seotud asjaolude või dokumentide kohta ning vastused mis tahes tehniliste vahenditega jäädvustad.

• Plaanitavate muudatuste kohaselt osutab edaspidi Euroopa komisjonile digiturgude määruse alusel läbiviidava kontrolli käigus kaasabi politsei, kes võib kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu (eelnõu punkt 2, KonkS § 78²³ lõige 2). Eelnõu näeb ette, et kui komisjoni volitatud ametnikud ja nendega ettevõtja või ettevõtjate ühenduse kontrollimisel kaasasolevad isikud leiavad, et kontrollile allutatud isik ehk ettevõtja ei nõustu nõutava kontrollimisega, peab riik osutama komisjonile vajalikku abi, taotledes kontrollimiseks vajaduse korral abi politseilt või samaväärselt täiteasutuselt. Vajaliku abi all peetakse eelnõu kohaselt silmas ametnike ja nendega kaasas olevate isikute turvalisuse tagamist ja vajaduse korral vahetu sunni kohaldamist selleks, et nad saaksid määrusekohase kontrolli läbi viia. 
• Eelnõu kohaselt on konkurentsiametil edaspidi õigus omal algatusel uurida, kas pääsuvalitsejad täidavad digiturgude määrusest tulenevaid kohustusi Eesti territooriumil, algatades selleks konkurentsijärelevalvemenetluse. Uurimise algatamisest teavitab konkurentsiamet eelnevalt kirjalikult Euroopa komisjoni. Kui komisjon otsustab ise sama rikkumise menetlemise üle võtta, lõpetab konkurentsiamet menetluse ja esitab oma uurimistulemused komisjonile (eelnõu punkt 2, KonkS § 78²³ lõige 4). Kuigi menetlus on suunatud eelkõige pääsuvalitsejate vastu, võidakse uurimise käigus esitada teabenõudeid või teha kontrolle ka teistele ettevõtjatele.
• Plaanitavate muudatuste järgi võib konkurentsiamet edaspidi osutada Euroopa komisjonile abi ka välisriigi subsiidiumide uurimisel. Välisriigi subsiidium on välisriigi subsiidumide määruse kohaselt rahaline toetus, mille on otse või kaudselt andnud kolmas riik, mille tulemusel saadakse kasu ning mis piirdub ühe või mitme ettevõtja või tööstusharuga. Konkurentsiamet võib osutada abi, esitades ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele teabenõudeid. Teabenõudes peab sisalduma:   

1. selle õiguslik alus ja eesmärk, täpsustus selle kohta, millist teavet nõutakse, ning asjakohane tähtaeg teabe esitamiseks;
2. märge selle kohta, et kui esitatud teave on ebaõige, mittetäielik või eksitav, võib määrata trahve või sunniraha;
3. märge selle kohta, et komisjonil on koostöö puudumise korral võimalik teha otsus talle kättesaadava teabe põhjal (eelnõu punkt 2; Konks § 78²⁴ lõige 1).

• Alternatiivselt võib konkurentsiamet teha välisriigi subsiidiumi uurimisel ettevõtja või ettevõtjate ühenduse juures kontrolle ehk läbiotsimisi. Kontrolli käigus on konkurentsiameti ametnikel õigus:

1. siseneda ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste ruumidesse, territooriumile ja transpordivahenditesse;
2. vaadata läbi raamatupidamis- ja muid äridokumente, olenemata andmekandjast, millel neid säilitatakse, pääseda juurde kontrollitavale üksusele kättesaadavale teabele ning teha või nõuda kõnealustest raamatupidamis- ja muudest dokumentidest koopiaid või väljavõtteid;
3. küsida ettevõtja või ettevõtjate ühenduse esindajalt või töötajalt selgitusi kontrolli eseme ja eesmärgiga seotud asjaolude või dokumentide kohta ning vastused salvestada;
4. pitseerida äriruume ning raamatupidamis- ja muid dokumente sellise aja jooksul ja sellises ulatuses, mis on kontrolli tegemiseks vajalik (eelnõu punkt 2; Konks § 78²⁴ lõige 1).

• Eelnõu kohaselt on konkurentsiametil edaspidi õigus kaasata politsei juhul, kui ettevõtja või ettevõtjate ühendus ei nõustu välisriigi subsiidiumi uurimise raames läbiviidava kontrolliga. Politsei võib eesmärgi saavutamiseks vajaduse korral kasutada vahetut sundi (eelnõu punkt 2; Konks § 78²⁴ lõige 2).
• Plaanitavate muudatuste järgi võib konkurentsiamet komisjoni taotlusel läbi viia ettevõtja või ettevõtjate ühenduse juures riigisisese õiguse alusel läbiotsimise või muu faktide tuvastamise toimingu, et selgitada välja, kas tegemist on siseturgu moonutava välisriigi subsiidiumiga. Sellisel juhul kohaldatakse konkurentsiameti toimingutele Eesti õigust ning ettevõtjal ja ettevõtjate ühendusel on kõik õigused ja kohustused, mis neil oleksid tavapärase konkurentsijärelevalvemenetluse puhul. Läbiotsimise eelduseks on halduskohtu luba, mille puhul läbiotsimise vajalikkus tuleneb komisjoni otsusest. Komisjoni otsust on võimalik vaidlustada ainult Euroopa kohtus Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel. Kui ettevõtja ei allu läbiotsimisele või teabenõudele, võib konkurentsiamet määrata sunniraha (eelnõu punkt 2; Konks § 78²⁴ lõige 3).

Millal jõustuvad muudatused?
Muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt üldises korras ehk 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Seega ei ole hetkel täpselt teada, millal muudatused jõustuvad.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 19. märtsiks e-posti aadressile sandra@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan justiits- ja digiministeeriumile.