Räägi kaasa, kes ja millistel tingimustel võiksid andmesubjekti nõusolekuta töödelda andmeid teadus- ja ajaloouuringutes ning statistika koostamisel
Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Plaanitavate muudatuste eesmärk on luua selgemad tingimused teadus- ja ajaloouuringutes ning statistika koostamisel kasutatavate isikuandmete analüüsimiseks, muutes kaitsemeetmetega töötluse kiiremaks ja turvalisemaks ning kindlustades samal ajal isikute põhiõiguste, sh isikuandmete, parema kaitse.
Keda mõjutab?
Teadus- ja ajaloouuringutes või statistika koostamise eesmärgil isikuandmeid isiku nõusolekuta töötlevaid ettevõtteid, kes:
- teevad uuringuid või analüüse;
- töötlevad andmekogusid;
- plaanivad andmetöötlussüsteemi pakkuma hakata.
Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?
- Eelnõu puudutab olukordi, kus isikuandmeid töödeldakse inimese nõusolekuta kas teadus- ja ajaloouuringute või statistika eesmärgil.
- Seni määratud uuringu mõistet ja uuringu tegijate ringi laiendatakse (isikuandmete kaitse seadus (edaspidi: IKS) § 6 lg 2 muudatus; eelnõu § 1). Kui praegu hõlmavad uuringud endas ainult akadeemilisi või teadusuuringuid, siis edaspidi kuuluvad uuringu mõiste alla ka riigi ja omavalitsusüksuste ja nende allasutuste tehtud või tellitud analüüsid ja uuringud. Hetkel võivad asutused isikuandmeid kasutades uuringuid teha peamiselt poliitika kujundamise eesmärgiga, kuid tulevikus laiendatakse eesmärke ka muudele otstarvetele, näiteks teenuste ja tehnoloogia arendamisele. See tähendab, et uuringu tegijate ring laieneb muuhulgas ettevõtjate võrra, kes soovivad teha teadusuuringut või innovatsiooni avalikes huvides. Seega tagatakse muudatustega ettevõtjatele samaväärsed õigused ja kohustused avalikes huvides isikuandmete töötlemisele nagu riigiasutustelegi ja avaliku sektori asutustele tekib õiguslik alus ettevõtjatelt analüüside tellimiseks.
Muudatusega pannakse paika, millised on andmete pseudonüümimise tingimused (IKS § 6 lg 3 muudatus; eelnõu § 1). Kui hetkel kehtiva õiguse kohaselt on pseudonüümimine praktikas sageli võrdsustatud olukorraga, kus isiku nimi asendatakse üksnes numbriga, siis eelnõu pakub välja neli erinevat tingimust, millest kõik peavad olema täidetud, et pseudonüümimine oleks tehtud õiguspäraselt. Tingimused on järgmised:
1. uuringu tegijale võib üle anda ainult isikuandmed, mis varasemalt pseudonüümitakse või kaitstakse muude meetmetega;
2. uuringu tegijal ei ole lubatud teha lisatoiminguid isiku tuvastamiseks;
3. uuringu tulemusel ei tohi olla võimalik tuvastada andmesubjekti ehk isikut, kelle isikuandmeid töödeldi;
4. andmete töötlemine ei tohi panna andmesubjektile lisakohustusi ega kahjustada tema õigusi.
- Juhul kui eelnõuga sätestatud neli pseudonüümimise tingimust ei ole täidetud, on uuringu tegija kohustatud enne uuringu tegemist pöörduma eetikakomitee poole (IKS § 6 lg 7 muudatus; eelnõu § 1). Eetikakomitee viib läbi riskianalüüsi ja võib teha ettepanekuid kaitsemeetmete tõhusamaks rakendamiseks.
- Kui kõik neli pseudonüümimise tingimust on täidetud, kaob enne uuringu alustamist kohustus taotleda eetikakomitee hinnangut. Selle asemel peab uuringu tegija teavitama andmekaitse inspektsiooni uuringust, selle eesmärkidest ja töödeldavatest andmetest (IKS § 6 lg 5 muudatus; eelnõu § 1). Muudatus vähendab halduskoormust ja aitab tagada läbipaistvust, sest andmekaitse inspektsioon avalikustab info uuringutest Eesti teabeväravas.
- Kiirema protsessi kindlustamiseks on edaspidi võimalik isikuandmeid töödelda selleks ette nähtud spetsiaalses andmetöötlussüsteemis tingimusel, et kõik vajalikud kaitsemeetmed (eelpool toodud pseudonüümimise 4 tingimust, v. a neist esimene, ja muud IKS §-s 61 sätestatud tingimused) on kasutusele võetud (IKS § 61 lg 1 muudatus; eelnõu § 1).
- Andmetöötlussüsteeme võivad asuma pakkuda ka ettevõtjad. (IKS § 61 lg 2 muudatus; eelnõu § 1).
Millal jõustuvad muudatused?
Muudatused jõustuvad üldises korras ehk 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 2. jaanuariks e-posti aadressile sandra@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan justiits- ja digiministeeriumile.