Mida arvad uuest tööstuse kiirendamise määruse ettepanekust?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Ettepaneku eesmärk on suurendada nõudlust vähese CO2 heitega, Euroopa päritolu toodete ja tehnoloogia järele. Eesmärk on anda hoogu ELi töötlevale tööstusele, aidata ettevõtetel kasvada ja luua uusi töökohti.

Keda mõjutab?

• Strateegiliste sektorite tootjaid, eelkõige terase-, tsemendi-, alumiiniumi- ja autotööstuse ettevõtteid ning arendajaid
• Riigihangetes osalevaid ettevõtteid
• Tööstusprojektide arendajaid

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Plaanitava määrusega seatakse eesmärgiks suurendada töötleva tööstuse osakaalu ELi SKPs 2035. aastaks 20%-ni (ettepaneku artikkel 2). Näiteks 2024. aastal andis töötlev tööstus 14,3% ELi SKPst. 
• Muudatuste kohaselt on edaspidi tööstusprojektide loamenetlused lihtsamad ja digitaalsemad (ettepaneku artikkel 4-6):
  • Ettepaneku kohaselt tuleb liikmesriikidel luua riiklikud juurdepääsupunktid, kus projektiarendajad saavad esitada ühe taotluse, mis hõlmab kõiki vajalikke lubasid (sh ehitus-, kemikaali- ja võrguliitumisload). Eelkõige on silmas peetud energiamahukate tööstuste dekarboniseerimise projektideks ette nähtud meetmeid, et kiirendada loamenetlust.
  • Plaanitav süsteem peab olema täisdigitaalne ning kasutama andmete vahetamiseks ELi ärikukrut.
  • Ettepaneku kohaselt on ametiasutusel aega 45 päeva taotluse täielikkuse kontrollimiseks. Kui andmeid on puudu, saab lisaandmeid küsida 30 päeva jooksul
• Ettepanek kehtestab raamistiku "EL-i päritolu" (Union origin) nõuete rakendamiseks avalikes hangetes ja riiklikes toetuskavades (ettepaneku artikkel 7-9, 11):
  • See tähendab, et teatud strateegiliste toodete puhul eelistavad hankijad osalejaid, kelle toodangu väärtusest oluline osa on loodud Euroopa Liidus. Nõue ei kehti kõigele, vaid ainult lisades II ja III loetletud strateegilistele toodetele (nt teras, alumiinium, tsement, elektrisõidukid ja nende komponendid) (Lisa II ja III).
  • Eesmärk on vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest ja soodustada kohalikku tootmist.
  • Toode loetakse EL-i päritoluga vastavaks, kui selle viimane oluline ja majanduslikult põhjendatud töötlemine on toimunud EL-is. EL-i päritoluga võrdseks loetakse ka need tooted, mis tulevad riikidest, kellega EL-il on vabakaubandus- või tolliliidu leping, või kes osalevad riigihankelepingus, kui EL-il on nende lepingute alusel vastavad kohustused.
  • Hankijad peavad seadma hangetes kohustuslikud osakaalud või andma EL-i päritolu toodetele pakkumuste hindamisel eelise. Näiteks nõuab Lisa III, et ostetavate sõidukite komponentidest vähemalt 70% väärtusest peab olema EL-i päritolu. Samuti tuleb pakkumused välistada, kui pakkuja on pärit kolmandast riigist, kellega EL-il puuduvad vastavad lepingud.
  • Et vältida ebamõistlikke olukordi, ei pea hankijad päritolunõuet järgima, kui turul puuduvad sobivad pakkumused. Samuti, kui EL-i toodete eelistamine tooks kaasa ebamõistliku kulu. Hangete puhul loetakse kulu üldjuhul ebamõistlikuks, kui hinnaerinevus ületab 25%. 
• Lisaks seab määrus nõuded toodete vähesele CO2-heitele (low-carbon) avalikes hangetes ja toetuskavades (ettepaneku artikkel 10). Eesmärk on luua kindel turg keskkonnasäästlikumale tööstustoodangule (nt nn "rohelisele terasele").
• Neid ELi päritolu ja/või vähese CO2-heite nõudeid hakkavad oma hangetes ja meetmetes rakendama liikmesriikide ametiasutused ning avaliku sektori hankijad kolmes strateegilises valdkonnas (ettepaneku lisad II–III):
  • energiamahukas tööstus: teras, tsement, betoon ja alumiinium, mida kasutatakse ehituses, taristuprojektides ja sõidukites;
  • nullnetotehnoloogiad (Net-zero): päikesepaneelid, tuulegeneraatorid, soojuspumbad, akusalvestussüsteemid ja elektrolüüsiseadmed; 
  • transpordisektor: elektrisõidukid (sh pistikhübriidid ja vesinikuautod) ja nende kriitilised komponendid (eelkõige akud).
• Strateegilistes sektorites seatakse uued tingimused suurtele välisinvesteeringutele (ettepaneku artiklid 17–24):
  • Reeglid kohalduvad investeeringutele, mis ületavad 100 miljonit eurot ning pärinevad kolmandatest riikidest, mis kontrollivad üle 40% globaalsest tootmisvõimsusest.
  • Välisinvestor peab investeeringu lubamiseks täitma vähemalt neli järgmisest kuuest tingimusest: 
    1) välisinvestori osalus projektis või ettevõttes ei tohi ületada 49%, 
    2) investeering tehakse koos EL-i partneriga, kellel on vähemalt 50% osalus ja kontroll, 
    3) investor tagab tehnoloogia ja oskusteabe jagamise EL-i üksusega. 
    4)vähemalt 50% uutest loodavatest töökohtadest peavad täitma EL-i residendid, 
    5) investor suunab vähemalt 1% käibest teadus- ja arendustegevusse EL-is, 
    6) vähemalt 30% tootmissisenditest hangitakse Euroopa Liidust
• Ettepaneku kohaselt liikmesriigid peavad looma spetsiaalsed tööstuse kiirenduspiirkonnad (ettepaneku artiklid 25–29, Lisa I).
  • Nendesse piirkondadesse koondatakse strateegilised tööstusprojektid neist sektoritest, mis on välja toodud Lisas I (nt metalli-, tsemendi- ja keemiatööstus ning net-zero tehnoloogiad). ning eelistatakse hüljatud tööstusalade ja juba olemasolevate tööstusplatside kasutuselevõttu.
  • Kiirenduspiirkondades hakkab kehtima koondluba (aggregated baseline permit), mis muudab uute tehaste rajamise veelgi kiiremaks ja bürokraatiavabamaks.

Millal jõustuvad muudatused?
Plaanitav määrus jõustub peale selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Hetkel ei ole teada, millal täpselt määrus jõustub. 

Artiklid 4 ja 5 ehk loamenetluste lihtsustamise ja juurdepääsupunktide nõuded rakenduvad alles 12 kuu pärast peale määruse jõustumist.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 1. aprilliks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.