Mida arvad töötervishoiu kavandatavatest arengusuundadest aastani 2035?

Mis on eesmärk?
Arengusuundade eesmärk on muuta töötervishoiuteenuse osutamine senisest sihipärasemaks, lähtudes rohkem konkreetse tööga seotud terviseriskidest ja töötaja vajadustest. Suuremat tähelepanu soovitakse pöörata tööga seotud terviseprobleemide ennetamisele, varajasele märkamisele, töötajate töövõime säilitamisele ning töötingimuste kohandamisele. Samuti soovitakse parandada töötervishoiu ja teiste tervishoiuteenuste koostööd ning vähendada uuringute ja tegevuste põhjendamatut dubleerimist.

Keda mõjutab?
Kõiki tööandjaid, kel on töötajaid.

Millised on peamised arengusuunad?

• Arengusuundade kohaselt tuleb töötervishoiu arendamisel lähtuda kolmest läbivast põhimõttest (vt arengusuunad lk 6):
  1) Töötervishoiu selge lisaväärtus. Töötervishoid seostab inimese tervise konkreetse töö, töötingimuste ja tööga seotud terviseriskidega ning toetab töö või töökeskkonna kohandamist.
  2) Ühtne ja dubleerimist vältiv käsitlus. Töötervishoid toimib tervishoiusüsteemiga lõimitult, kasutab põhjendatud ulatuses olemasolevat terviseinfot ning väldib uuringute ja tegevuste põhjendamatut kordamist.
  3) Varajane sekkumine. Tööga seotud terviseprobleeme ja töövõime vähenemise riske käsitletakse enne püsiva tervisekahju või pika töökatkestuse kujunemist.
• Eelnevalt nimetatud põhimõtete rakendamist peavad arengusuundade kohaselt toetama inimkesksus, tõenduspõhisus, professionaalne ja kliiniline sõltumatus, koostöö ning vajaduspõhine kättesaadavus (vt arengusuunad lk 6).
• Arengusuundades on välja toodud neli strateegilist eesmärki, kuhu tuleb jõuda aastaks 2035.
  • Riski- ja vajaduspõhine ennetus ning varajane sekkumine (vt arengusuunad lk 6-7). Aastaks 2035 liigub fookus tervisekontrollilt tööga seotud terviseriski ennetamisele, varajasele märkamisele ja toimivale järeltegevusele. Soovitud olukord aastaks 2035:
    • tervisekontrolli vajadus, sisu ja sagedus on põhjendatud konkreetse töö ja inimese vajadusega;
    • riskianalüüs, tervisekontroll ja ennetustegevused moodustavad sisulise terviku;
    • tööga seotud terviseprobleeme märgatakse vara ning leiule järgneb asjakohane tegevus;
    • töötervishoiuarsti konsultatsioon on põhjendatud vajaduse korral kättesaadav ka korraliste tervisekontrollide vahel;
    • tööandja saab konkreetse ja rakendatava sisendi töö, töökorralduse või töökeskkonna kohandamiseks;
    • töötaja mõistab teenuse eesmärki ja saab arusaadava hinnangu töö ja tervise seose kohta.
  • Töövõime säilitamine ja töö kohandamine (vt arengusuunad lk 7). Aastaks 2035 liigub töövõime toetamine hilisest reageerimisest varajase hindamise, töö kohandamise ning tööl püsimist ja tööle naasmist toetava koostöö suunas. Soovitud olukord aastaks 2035:
    • töövõime vähenemise riskile reageeritakse võimalikult vara;
    • hinnatakse terviseprobleemi mõju konkreetse töö tegemisele ja töötamise jätkamise võimalusi;
    • tööandja saab rakendatavad soovitused töö kohandamiseks ning vajaduse korral hinnatakse nende rakendamist;
    • töö kohandamist käsitletakse enne pikaajalise töökatkestuse või püsiva töövõime vähenemise kujunemist;
    • toetatakse terviseseisundit arvestavat töötamist ja turvalist tööle naasmist.
  • Tervishoiusüsteemiga lõimitud töötervishoid (vt arengusuunad lk 7-8). Aastaks 2035  toimib selge rollijaotuse, eesmärgipärase infovahetuse ja kahesuunalise konsultatsiooniga tervishoiuteenuste koostöö. Soovitud olukord aastaks 2035:
    • töötervishoiu, perearstiabi ja teiste tervishoiuteenuste rollid ning vastutus on selged;
    • olemasolevat terviseinfot ja tehtud uuringuid kasutatakse põhjendatud ulatuses;
    • töötervishoius ilmnenud terviseprobleemi korral jõuab vajalik teave edasise käsitluse eest vastutava osapooleni;
    • inimesele on arusaadav, kes vastutab edasise hindamise, ravi ja jälgimise eest;
    • pere- ja eriarstid saavad põhjendatud vajaduse korral kasutada töötervishoiuarsti konsultatsiooni töö ja tervise seose või töö kohandamise hindamiseks.
  • Kvaliteetne, vajaduspõhiselt kättesaadav ja andmepõhine teenus (vt arengusuunad lk 8). Aastaks 2035 on teenuse kvaliteet ja vajalik erialane pädevus vajaduspõhiselt kättesaadavad sõltumata tööandja suurusest või asukohast. Soovitud olukord aastaks 2035:
    • teenust toetavad tõenduspõhised juhendid ja kokkulepitud kvaliteedipõhimõtted;
    • sarnase tööga seotud terviseriski ja vajaduse korral on teenuse kvaliteet võrreldav;
    • vajalik erialane pädevus on vajaduspõhiselt kättesaadav sõltumata tööandja suurusest või asukohast;
    • pädevusi kasutatakse vastavalt riskile ja vajadusele, säilitades selge vastutuse meditsiiniliste otsuste eest;
    • töötaja saab arusaadava selgituse tulemustest, soovitustest ja tööandjale edastatavast teabest;
    • andmeid kasutatakse ennetuses, kvaliteedijuhtimises, tulemuste hindamisel ja valdkonna arendamisel;
    • teenuse tulemusi ja mõju hinnatakse süsteemselt ning kasutatakse teenuse parandamiseks.
• Arengusuundades ei ole veel kindlaks määratud konkreetseid muudatusi töötervishoiuteenuse korralduses, rahastamises ega tööandjate kohustustes. Need küsimused täpsustatakse edaspidi rakenduskavas.

Kuidas toimub arengusuundade elluviimine ja seire?

• Arengusuundade elluviimist juhib Sotsiaalministeerium koostöös valdkonna partneritega (vt arengusuunad lk 10). 
• Elluviimine toimub etapiviisiliselt rakenduskava alusel. Rakenduskavas määratakse tegevused, vastutajad, tähtajad ning osapoolte koostöö. Praeguseks ei ole rakenduskava veel valminud. 
• Enne konkreetsete muudatuste üle otsustamist hinnatakse nende mõju ja teostatavust. Rakenduslahenduste analüüsimisel selgitatakse välja ka võimalike õigusmuudatuste vajadus.
• Arengusuundade elluviimist ja eesmärkide saavutamist hakatakse jälgima seire kaudu. Täpsemad mõõdikud ja seire korraldus määratakse rakenduskavas.
• Rakenduskava koostamisse ja elluviimisse kaasatakse muu hulgas tööandjate esindajad.

Anna teada, mida arvad töötervishoiu arengusuundade esialgsest versioonist. Eelkõige ootame ettevõtjate arvamusi järgmistes küsimustes:

• Kas kavandatavad arengusuunad aitavad muuta töötervishoiuteenuse ettevõtete jaoks tulemuslikumaks ja vajaduspõhisemaks?
• Kas arengusuundades on piisavalt arvestatud tööandjate vajadustega?
• Milliseid probleeme, täiendavaid kohustusi või võimalikke lisakulusid võivad kavandatavad muudatused tööandjatele kaasa tuua?
• Kas arengusuundades on olulisi teemasid, millele tuleks rohkem tähelepanu pöörata?

Vastust ootan hiljemalt 20. novembriks 2026 e-posti aadressile marko@koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan koja seisukoha, mille edastan sotsiaalministeeriumile.