Mida arvad strateegiliste investeeringute ekspressrajast?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Eesmärk on luua strateegiliselt oluliste investeeringute kavandamiseks ja elluviimiseks tõhus, selge ning prognoositav menetluskord.

Keda mõjutab?

• Ettevõtteid, kes kavandavad strateegiliselt olulisi investeeringuid (vähemalt 40 miljonit eurot ehk 0,1% SKP-st), mis kuulub ühte järgmistest valdkondadest: masina- ja metallitööstus, merendus, puidutööstus, tervisetehnoloogia, IKT, toidu- ja joogitööstus (kui panustab TAIE fookusvaldkonda); nullnetotehnoloogiad; kaitsetööstus (strateegilise kauba tootmine); kriitiliste toormete töötlemine; taastuvenergia.  

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Eelnõuga lisatakse planeerimisseadusesse strateegiliselt olulise investeeringu mõiste planeerimisseaduse tähenduses. See on tööstuses, tootmises ja nendega seotud valdkonnas tehtav suuremahuline investeering, millel on laiem mõju Eesti majandusele, sealhulgas kohaliku väärtusahela kujundamise või tugevdamise kaudu. Riiklikku või rahvusvahelist huvi sellise investeeringu vastu, investeeringu teostatavust ja kapitalimahtu hindab valitsusasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste liidu esindajatest koosnev hindamiskomisjon (eelnõu § 1 p 4). Varem ei sisaldanud seadus sellist mõistet.
• Eelnõu kohaselt on strateegiliselt oluline investeering Eesti maismaal elluviidav investeering, mis vastab järgmistele tingimustele:
  • projekti elluviimise kapitaliinvesteeringu mahuks on vähemalt 0,1 protsenti Eesti SKP-st; 
  • projekt kuulub järgmisesse valdkonda: masina- ja metallitööstus, merendus, puidutööstus, tervisetehnoloogia, IKT, toidu- ja joogitööstus (kui panustab TAIE fookusvaldkonda); nullnetotehnoloogiad; kaitsetööstus (strateegilise kauba tootmine); kriitiliste toormete töötlemine; taastuvenergia (eelnõu § 1 p 4, Lisa 1).
• Taotlus projektile strateegiliselt olulise investeeringu staatuse saamiseks esitab ettevõtja planeeringute valdkonna eest vastutavale ministeeriumile ehk majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, kes edastab selle lahendamiseks strateegiliste investeeringute kontaktpunktile (Lisa 1 § 3 lg 1). 
• Eelnõu kohaselt täidab ühtse kontaktpunkti ülesandeid majandus- ja kommunikatsiooniministeerium strateegiliselt olulise ehitise (strateegiliselt olulise investeeringu elluviimiseks püstitatava või rajatava ehitise) menetlustes. Ühtne kontaktpunkt koordineerib strateegiliste projektide menetlust ja tagab tähtaegadest kinnipidamise (eelnõu § 1 p 1). Eesmärk on, et ettevõtjal on üks keskne kontaktpunkt, mille kaudu saab kogu vajaliku teabe. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on üks ühtne kontaktpunkt kõigi strateegiliste investeeringute jaoks, sealhulgas nõustab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium strateegiliselt olulise ehitise teavitus- või loamenetlusi ehitusseadustiku alusel ja on kaasatud kooskõlastajana menetlustesse. 
• Eelnõus kavandatud lahendus võimaldab kasutada riigi eriplaneeringut ka erasektori algatatud, kuid riigile strateegiliselt oluliste projektide menetlemiseks või väljastada strateegiliselt olulise investeeringu elluviimiseks vajalikele ehitistele projekteerimistingimused, kui detailplaneeringu koostamise kohustus puudub või kui detailplaneering on olemas, ent seda tuleb täpsustada (eelnõu § 1 p 6, § 2 p 1). Seega on strateegilise investeeringu märgise saanud projekti võimalik menetleda kiiremini nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil.
  • Juhul, kui planeeringudokumentides ei ole ehitise asukohta kindlaks määratud, kuid taotlejal on potentsiaalne ehitise asukoht välja valitud, on riigil riiklikes või erasektori algatustes võimalik kasutada nn riigi eriplaneeringu detailse lahenduse menetlust strateegilise investeeringu ehitustingimuste kavandamiseks. Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse menetlus võimaldab loobuda asukoha eelvaliku menetlusest ning koostada riigi eriplaneering üksnes detailse lahendusena, mis võimaldab projekteerimistingimuste etapi vahele jätta ja minna kohe ehitusluba taotlema.
  • Juhul, kui strateegiliselt olulise investeeringu jaoks vajaliku ehitise asukoht on juba määratud varasemas planeeringus (näiteks maakonna- või üldplaneeringus), on edaspidi ehitusseadustiku alusel võimalik anda detailplaneeringut koostamata projekteerimistingimused. Selliste projekteerimistingimuste andmisel saab vajaduse korral põhjendatud ulatuses kõrvale kalduda üldplaneeringus sätestatud tingimustest.
• Eelnõu kohaselt loobutakse riigi eriplaneeringu taotluse puhul valitsuse algatamise eraldi otsusest ning nähakse ette, et riigi eriplaneeringu ja KSH-i korraldab otse MKM või valitsusasutus (eelnõu § 1 p 7).
• MKM või muu valitsusasutus teeb otsuse keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta 90 päeva jooksul riigi eriplaneeringu taotluse saamisest arvates (eelnõu § 1 p 10). 
• Eelnõuga nähakse ette 90 päevane tähtaeg, mille jooksul tuleb riigi eriplaneeringu taotlus MKM-i või valitsusasutuse poolt tagastada taotluse esitajale juhul, kui esinevad tagastamise alused. Seega asendatakse varasem otsustus „algatatakse või jäetakse algatamata“ haldusmenetluse tavapärase lõpetamistoiminguga ehk taotluse tagastamisega (eelnõu § 1 p 9).
• Plaanitavate muudatustega sätestatakse, et riigi eriplaneeringu koostamise menetluse võib lõpetada, kui menetluse kestel ilmneb, et kavandatav ehitis ei vasta strateegiliselt olulistele ehitistele kehtestatud tingimusele (eelnõu § 1 p 19). Näiteks võib tuua olukorra, kus algselt tehakse taotlus erimenetluse kohaldamiseks strateegiliselt olulisele ehitisele, kuid menetluse kestel langevad selle kasutamise aluseks olevad tingimused ära, sest näiteks investeeringu suurus ei vasta enam määruses kehtestatud lävendile. 
• Eelnõuga nähakse avalikes huvides ette keeld vaidlustada riigi eriplaneeringu kehtestamine detailse lahenduse alusel riigi eriplaneeringu kehtestamise otsuse ja riigikaitselise ehitise puhul riigi eriplaneeringu kehtestamise otsust. Võimalik on ainult erandliku populaarkaebuse esitamine riigi eriplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks (eelnõu § 1 p 23). Kehtiva seaduse kohaselt võib iga isik pöörduda kohtusse nii juhul, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga, kui ka juhul, kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.
• Eelnõu kohaselt ei ole edaspidi detailplaneering nõutav strateegiliselt olulise ehitise ehitamiseks (eelnõu § 1 p 24). Kehtiva seaduse kohaselt ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav ehitusseadustikus sätestatud ajutise ehitise püstitamiseks.
• Eelnõu kohaselt ei ole strateegiliselt olulise ehitise (strateegiliselt olulise investeeringu elluviimiseks püstitatav või rajatav ehitis) puhul vaja projekteerimistingimuste andmisel arvestada väljakujunenud keskkonda (sh hoonestuslaadi), kuna see piiraks ülemäära ettenähtud erisuse kohaldamist. Siiski ei tohi projekteerimistingimuste andmisel kavandatav ehitis ülemäära kahjustada isikute õiguseid või avalikke huvisid (eelnõu § 2 p 1).
• Eelnõu reguleerib ka olukorda, kus strateegiline ehitis ehitatakse alale, kus kehtib detailplaneering või riigi eriplaneering detailse lahendusena. Kuigi eelnõu kohaselt ei ole edaspidi strateegilise ehitise ehitamiseks detailplaneeringut vaja, võivad praktikas paljud sobilikud asukohad olla juba detailplaneeringutega kaetud. Eelnõu annab võimaluse strateegilise ehitise ehitamise korral vastavaid planeeringuid täpsustada (eelnõu § 2 p 1). 
• Eelnõuga sätestatakse detailplaneeringut või riigi eriplaneeringu detailset lahendust täpsustava planeerimistingimuste andmise eeldused. Arvestatakse, et projekteerimistingimustega kavandatav tegevus ei kahjustaks ülemäära isikute õigusi või avalikku huvi ega oleks vastuolus õigusaktidega ning toimuks arvestades hoone või olulise rajatise asukohas väljakujunenud keskkonda, sealhulgas hoonestuslaadi ning ei oleks vastuolus üldplaneeringuga (eelnõu § 2 p 1).
• Eelnõuga sätestatakse projekteerimistingimuste andmise menetlus, rõhutades avatud menetluse põhimõtet. Ehitusloa andja korraldab strateegiliselt olulise ehitise projekteerimistingimuste andmise avatud menetlusena. Pädev asutus annab strateegiliselt olulise ehitise projekteerimistingimused 120 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Lisaks annab pädev asutus projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks kuni 30 päeva. 
• Eelnõu kohaselt teeb Tarbija- ja Tehnilise Järelevalveamet riiklikku järelevalvet strateegiliselt olulise ehitise kasutamisele esitatavatele nõuetele vastavuse, sealhulgas kasutusotstarbele vastavuse üle (eelnõu § 2 p 2). 
• Eelnõuga luuakse erisus strateegiliselt olulise ehitise (strateegiliselt olulise investeeringu elluviimiseks püstitatav või rajatav ehitis) ja kaitsetööstuspargi keskkonnamõjuhinnangu ja riigi eriplaneeringu KSH koordineerimiseks ehk võimalus menetleda strateegiliselt olulise ehitise KMH-d ja KSH-d samal ajal (eelnõu § 4 p 1). Kehtiv õigus ei anna selget võimalust KSH ja KMH menetluse koordineerimiseks. Kavandatav muudatus võimaldab suurendada paindlikkust, sest lisandub võimalus, et KMH-d (sh uuringuid) saab alustada varem, ilma et peaks ootama planeeringu algatamise või selle KSH lõpuleviimist. Erisuse rakendamine ei ole kohustuslik ning valiku teeb arendaja, kes kaasab vajaduse korral keskkonnakonsultante ja peab nõu asjaomaste asutustega.

Millal jõustuvad muudatused?
Plaanitavad muudatused jõustuvad üldises korras. Hetkel ei ole teada, millal muudatused jõustuvad.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 1. juuniks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille edastan riigikogu majanduskomisjonile.