Mida arvad sellest, et tööandja peab edaspidi enne töövestlust töötasu avaldama?
Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Muudatustega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2023/970, millega tugevdatakse tasustamise läbipaistvuse ja õiguskaitsemehhanismide kaudu meeste ja naiste võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamist.
Keda mõjutab?
- Kõiki tööandjaid
Milliseid direktiivi punkte ei võeta selle eelnõuga üle?
Direktiiv sisaldab mitmeid kohustusi, mida käesolev eelnõu Eesti õigusesse üle ei võta. Näiteks tööandjale ei kehtestata kohustust luua töötasustruktuuri, mis hindab tööde väärtust objektiivsete ja sooneutraalsete kriteeriumite alusel (nt oskused, vastutus), ega kohustust teha töötasutasemete määramise kriteeriumid töötajatele kättesaadavaks. Samuti ei kohustataks suuremaid tööandjaid esitama regulaarseid soolise palgalõhe aruandeid ega selgitama ja parandama tuvastatud palgaerinevusi.
Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?
- Plaanitavate muudatuste kohaselt peab edaspidi tööandja esitama töölesoovijale teabe pakutava töökoha eeldatava töötasu või selle vahemiku kohta eelkõige töökuulutuses või muul viisil enne töövestlust. Kui täiendavad töötasu tingimused tulenevad kollektiivlepingust, esitab tööandja töölesoovijale teabe ka nende tingimuste kohta (eelnõu § 1 p 1, § 2 p 1). Eeldatav töötasu on töökoha põhitöötasu ja eeldatav töötasu või töötasuvahemik ei pea sisaldama lisatasusid (kui need ei tulene kollektiivlepingust). Kehtiv seadus sellist nõuet ette ei näe.
- Eelnõu kohaselt sätestatakse seaduses edaspidi selgesõnaline keeld tööandjale tööle kandideerimisel küsida varasema töötasu kohta (eelnõu § 1 p 2). Töölesoovija võib soovi korral oma sissetulekust rääkida. Kuigi kehtiv seadus juba keelab küsida töötaja eraelu kohta (ja sinna alla kuulub ka töötasu), täpsustatakse see edaspidi seaduses eraldi, et oleks üheselt selge
- Eelnõuga nähakse ette, et tööandja ei tohi takistada töötajal avalikustamast oma töötasu suurust (eelnõu § 1 p 3). Muudatuse kohaselt ei või tööandja takistada töötajal avaldada oma töötasu suurust ehk sellega keelatakse ühemõtteliselt ka töölepingu tingimused, mis keelavad töötajal oma töötasust rääkimise, viidates ärisaladuse hoidmise kohustusele.
- Plaanitavate muudatuste kohaselt sätestatakse töölepingu seaduses, et töötasu suurust määrates peab tööandja tagama naiste ja meeste sama või võrdväärse töö eest võrdse tasustamise (eelnõu § 1 p 4). See tähendab, et keelatud on meestele ja naistele, kes teevad sama või võrdväärset tööd erinev tasustamine, välja arvatud juhul, kui selleks on objektiivne ja sooneutraalne põhjus. Tööde sama või võrdväärsust peaks hindama tööde väärtuse seisukohast võttes arvesse tööks vajalikke oskusi, pingutust, vastutust ja töötingimusi ning vajaduse korral teised kriteeriume. Kehtiv seadus ei näe ette sellist kohustust töölepingu seaduses, kuid kehtiva soolise võrdõiguslikkuse seadus ütleb juba praegu, et tööandja tegevust loetakse diskrimineerivaks, kui tööandja kehtestab ühest soost töötajale või töötajatele ebasoodsamad töö tasustamise või töösuhtega seotud hüvede andmise ja saamise tingimused kui sama või sellega võrdväärset tööd tegevale teisest soost töötajale või töötajatele.
- Eelnõuga sätestatakse, et tööinspektsioon teeb edaspidi järelevalvet selle üle, et tööandja esitaks töölesoovijale juba töökuulutuses või enne töövestlust teabe eeldatava töötasu või selle vahemiku kohta ning vajadusel ka kollektiivlepingu tasustamist puudutavad tingimused (eelnõu § 1 p 5).
- Eelnõuga sätestatakse õiguslik alus palgapeegli teenusele ehk tööandja juurdepääsule soolise palgalõhe näitajatele. Palgapeegel on digilahendus organisatsioonide palgalõhede seiramiseks, pakkudes tööandjatele tema enda poolt riigile esitatud või kinnitatud andmetele tuginevat agregeeritud analüüsi, suurendades seeläbi tööandjate teadlikkust ning toetades õiglaste palgasüsteemide arendamist ja rakendamist (eelnõu § 3 p 1). Analüüsi teostab statistikaamet. Seega on palgapeegel teenus, mis on suunatud tööandjatele ja mille kasutamine on vabatahtlik. Tööandja saab tutvuda statistikaameti koostatud organisatsiooni soolise palgalõhe näitajatega töökeskkonna andmekogu kaudu. Soolise palgalõhe näitajaid ei salvestata töökeskkonna andmekogusse.
- Plaanitavate muudatustega sätestatakse, et töökeskkonna andmekogus töödeldavate andmete hulka kuuluvad edaspidi ka andmed palkade läbipaistvuse kohta (eelnõu § 4 p 2).
Millal jõustuvad muudatused?
Plaanitavad muudatused jõustuvad üldises korras ehk kümnendal päeval peale nende avaldamist Riigi Teatajas. Hetkel ei ole teada, millal muudatused jõustuvad.
Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 28. aprilliks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille edastan majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.