Mida arvad riigihangete seaduse lihtsustamise eelnõust?

Mis on muudatuste eesmärk?
Eelnõu eesmärk on muuta hankemenetlused tõhusamaks ja kiiremaks ning vähendada nii hankijate kui ka pakkujate halduskoormust.

Keda mõjutab?
Eelnõu mõjutab kõiki ettevõtteid, kes puutuvad kokku riigihangetega. 

Olulisemad muudatused:

• Eelnõu näeb ette, et edaspidi on riigihangete seaduses kolme piirmäära (rahvusvahelise piirmäära, riigihanke ja lihthanke piirmäära) asemel kaks piirmäära ehk ära kaob riigihanke piirmäär. Seega on edaspidi seaduses rahvusvaheline piirmäär, mis tuleneb ELi direktiividest ja lihthanke piirmäär (vt eelnõu § 1 p 1).
• Samuti näeb eelnõu ette hetkel kehtivate lihthanke piirmäärade tõstmise:
  • asjade ja teenuste lihthanke piirmäär tõuseb 30 000 eurolt 50 000 eurole;
  • ehitustööde, teenuste kontsessioonilepingu, kaitse- ja julgeolekuvaldkonna asjade või teenuste ning võrgustikusektori hankija asjade või teenuste riigihangete piirmäär tõuseb 60 000 eurolt 100 000 eurole;
  • kaitse- ja julgeolekuvaldkonna ning võrgustikusekotri hankija korraldatavate ehitustööde riigihangete piirmäär tõuseb 300 000 eurolt 500 000 eurole (vt eelnõu § 1 p 2-6).
• Kehtiva seaduse kohaselt sõltuvad riigihangete tähtajad sellest, kas hanke maksumus jääb lihthanke, riigihanke või rahvusvahelise piirmäära vahemikku. Edaspidi on lihthankele pakkumuste esitamise tähtaeg avatud hankemenetluses, piiratud ja konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses, innovatsioonipartnerluses ja võistlevas dialoogis 30 päeva hanketeate väljaannete talitusele esitamisest arvates (vt eelnõu § 1 p 36-42).
• Eelnõu kohaselt pikenevad lihthankemenetluses pakkumuste esitamise minimaalsed tähtajad. Asjade või teenuste hankelepingu puhul pikendatakse tähtaega kümnelt päevalt 15 päevani ning ehitustööde hankelepingu puhul 15 päevalt 25 päevani (vt eelnõu § 1 p 66).
• Lisaks on eelnõuga ette nähtud, et tulevikus on pakkumus siduv kolm kuud alates pakkumuste esitamise tähtpäevast, juhul kui hankija on riigihanke alusdokumentides jätnud teistsuguse tähtaja määramata. Sama tähtajaga seotakse ka pakkumuse tagatise kehtivus (vt eelnõu § 1 p 35, 47).
• Eelnõu kohaselt on edaspidi piiratud hankija kohustus anda pakkujale, taotlejale või pakkuja kaudu alltöövõtjale või ettevõtjale, kelle vahenditele pakkuja tugineb, võimalus maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks ühe korraga hankemenetluse jooksul. Eelnõu näeb siiski ette, et mõjuval põhjusel võib hankija anda lisavõimalusi maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks. Hetkel näeb seadus hankijale samuti ette kohustuse anda pakkujale võimalus maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks, kuid seadusest ei selgu, mitu korda hankemenetluse jooksul tuleb seda võimalust anda. Praktikas tekib seetõttu olukordi, kus hankija peatab menetlustoiminguid mitu korda, et anda ühele ettevõtjale uued tähtajad maksuvõla likvideerimiseks. (vt eelnõu § 1 p 44-45, 60).
• Kehtiv seadus seab hankelepingu muutmisele täiendavate asjade, teenuste või ehitustööde tellimiseks kaks samaaegset tingimust: ettevõtja vahetamine peab põhjustama hankijale olulist ebamugavust või lisakulusid ning olema samal ajal majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimatu. Eelnõuga muudetakse seaduse sõnastust selliselt, et edaspidi piisab lepingu muutmiseks, kui ettevõtja vahetamine on majanduslikel või tehnilistel põhjustel hankijale äärmiselt ebamõistlik (vt eelnõu § 1 p 64).
• Eelnõu näeb ette hankelepingu sõlmimisele eelneva ooteaja pikenemise viielt tööpäevalt seitsme tööpäeva pikkuseks (vt eelnõu § 1 p 69).
• Lisaks näeb eelnõu ette, et edaspidi ei ole enam hetkel kehtivat kahetööpäevast vaidlustustähtaega riigihanke alusdokumentide vaidlustamiseks lihthankemenetluses. Selle asemel on edaspidi üldine tähtaeg riigihanke alusdokumentide vaidlustamiseks kõikides riigihanke menetlustes, mille maksumus ületab lihthanke piirmäära, milleks on viis tööpäeva enne pakkumuste esitamise tähtpäeva (vt eelnõu § 1 p 73-74).
• Samuti on eelnõuga ette nähtud, et rahandusministeeriumile esitatav järelevalveteade (pöördumine, mis osutab riigihangete seaduse rikkumisele) tunnistatakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks ning järelevalveteate esitanud isikule tagatakse konfidentsiaalsus. Riigihangete seaduse kohaselt võib järelevalveteate esitada igaüks, sõltumata sellest, kas rikkumisena kirjeldatud juhtum rikub teate esitaja õigusi või mitte. Kehtiva seaduse kohaselt on järelevalveteated aga juurdepääsupiiranguga asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks üldjuhul kuni järelevalvemenetluse lõppemiseni või alustamata jätmise otsustamiseni (vt eelnõu § 1 p 78).
• Hetkel kehtiva riigihangete seaduse kohaselt peab hankija riigihanke osadeks jaotamata jätmist põhjendama riigihanke piirmäära ületavate hangete puhul, siis edaspidi kehtib see kohustus ainult riigihangete puhul, mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga. Kehtiva õiguse kohaselt on ettevõtjatel võimalik hankija otsust riigihange osadeks jaotamata jätta vaidlustada kaudselt, kui esitada vaidlustus esitatud põhjenduse peale. Näiteks, kui hankija ostab ühe riigihanke raames autod ja kontorimööblit, siis ettevõtjal ei ole võimalik iseenesest vaidlustada autode ja mööbli koos ostmist, kuid tal on võimalik vaidlustada hankija põhjendust. Kui kaob põhjendamiskohustus osadeks jagamata jätmise kohta alla rahvusvahelise piirmäära riigihangetes, siis langeb ära ka ettevõtja võimalus nendes riigihangetes osadeks jaotamata jätmist kaudselt vaidlustada (vt eelnõu § 1 p 19 ja seletuskiri lk 17).
• Kehtiva seaduse kohaselt peab hankija kontrollima kõrvaldamise aluste esinemist olukorras, kus raamlepingu maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga ja hankelepingu eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga. Eelnõu kohaselt on edaspidi selline kontroll kohustuslik üksnes siis, kui minikonkursi raames sõlmitava hankelepingu eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära (vt eelnõu § 1 p 21).
• Eelnõu kohaselt saab edaspidi korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse alla rahvusvahelise piirmäära riigihankes, kui hankelepingu ese on vajalik ühises kaitsetegevuses osaleva NATO liikmesriigi või ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames Euroopa Liidu meetmete rakendamiseks ellu viidavad kaitsetegevuses osaleva liikmesriigi sõjaväe üksuse ja nendega kaasas olevale tsiviilkoosseisule ametikohustuste täitmiseks või Kaitseväe õppuste korraldamiseks (vt eelnõu § 1 p 28).
• Lisaks kaob eelnõu kohaselt senine absoluutne keeld arutada võistleva dialoogi käigus pakkumuste hindamise kriteeriumide üle. Sellise muudatuse eesmärk on muuta võistleva dialoogi menetlus paindlikumaks ja paremini sobivaks keerukate riigihangete jaoks, kus parimad lahendused ja asjakohaseimad hindamiskriteeriumid selguvad alles hankija ja pakkujate dialoogi käigus (vt eelnõu § 1 p 29 ja seletuskiri lk 20-21).
• Samuti muutub eelnõuga väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses läbirääkimiste pidamise kohustus hankija kaalutlusõiguseks. Nimelt näeb kehtiv seadus ette, et hankija peab sellises menetluses alati läbirääkimisi pidama, kuid edaspidi võib ta seda teha, aga ei pea (vt eelnõu § 1 p 31).
• Eelnõu annab hankijale võimaluse määrata riigihanke alusdokumentides intellektuaalomandiga seotud õiguste korra, ulatuse ja teised tingimused. Eesmärgiks on parandada ettevõtjate võimalusi intellektuaalomandi kasutamiseks ning suunata hankijaid kaaluma millises ulatuses neil hankelepingu täitmise käigus loodud intellektuaalomandit vältimatult vaja on ning jätma ülejäänud varalised õigused ettevõtjale, et seeläbi stimuleerida innovatsiooni ja elavdada majandust. Kehtiv riigihangete seadus ei sisalda eraldi intellektuaalomandi üleandmise korra sätet (vt eelnõu § 1 p 32).
• Eelnõuga muutub ka hanketeate muutmise kord selliselt, et kaob hankija kohustus veenduda, et teade hanketeate muutmise kohta on edastatud kõikidele asjast huvitatud isikutele. Hetkel kehtiv riigihangete seadus näeb hankijale hanketeate muutmisel ette kaks kohustust: esitada muudetud teade riigihangete registrile ning seejärel veenduda, et teade on jõudnud kõikide pakkujate, taotlejate ja teiste temale teadaolevate huvitatud ettevõtjateni. Seega muudatuse kohaselt ei pea hankija edaspidi veenduma, kas kõik asjast huvitatud isikud on hanketeate muutmise info kätte saanud (vt eelnõu § 1 p 33).
• Kehtiva seaduse kohaselt on hankijal õigus pakkuja vabatahtliku kõrvaldamise aluse esinemisel kõrvaldada, kuid see kaalutlusõigus puudutab üksnes tagajärge (kas kõrvaldada või mitte). See tähendab, et hetkel on hankija kohustatud igas riigihankes kontrollima ja kaaluma kõiki seaduses loetletud vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid. Eelnõu näeb ette, et edaspidi saab hankija õiguse juba hanke ettevalmistamisel otsustada, kas ja milliseid vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid ta konkreetses hankes kohaldada soovib. Selleks peab hankija oma valikud selgelt sätestama riigihanke alusdokumentides. Seega tekib hankijal muudatuste jõustumisel kohustus kontrollida ja kaaluda vaid neid aluseid, mille ta on ise hankedokumentides asjakohaseks pidanud ja ette näinud (vt eelnõu § 1 p 43 ja seletuskiri lk 25-26).
• Hetkel näeb seaduse tõlgenduspraktika ette kindla järjekorra: hankija peab esmalt tegema pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse ja alles seejärel saab alustada eduka pakkuja kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste sisulist kontrolli ning nõuda vastavaid tõendeid. Eelnõuga on kavas seadust täiendada nii, et hankija on edaspidi õigus alustada sisulist kontrolli (sh küsida tõendeid) kohe, kui ta on välja selgitanud majanduslikult soodsaima pakkumuse ning teha hankepassiga menetlustes kõik vajalikud otsused korraga ilma et ta peaks esmalt eraldiseisva edukaks tunnistamise otsuse tegema (vt eelnõu § 1 p 46).
• Samuti on kavas muudatus, mille kohaselt saab edaspidi hankija soovi korral viia läbi n-ö täieliku pöördmenetluse hangetes, kus pakkumusi hinnatakse üksnes hinna või kulu alusel. Kui klassikaline menetlus hõlmab etappidena 1) kõrvaldamist; 2) kvalifitseerimist; 3) vastavuse kontrolli; 4) hindamist, siis muudatuse tagajärjel on võimalik hankijal hankemenetlust läbi viia vastupidi, s.t teha esimesena kindlaks majanduslikult soodsaim pakkumus ning teha ülejäänud hankemenetluse toimingud vaid selle ühe pakkumuse ja pakkuja suhtes. Seejuures ei ole muudatus rakendatav nende riigihangete puhul, kus on kasutusel kvalitatiivsed hindamise kriteeriumid (s.t ei hinnata ainult maksumust) (vt eelnõu § 1 p 48–50, 56).
• Kehtiva riigihangete seaduse kohaselt peab hankija ehitushangetes algatama põhjendamatult madala maksumusega kontrolli ka siis, kui pakkuja või tema alltöövõtja keskmine palk jäi alla 70% valdkonna keskmisest. Selleks peab hankija nõudma pakkujatelt või pakkumuses nimetatud alltöövõtja töötajate keskmise töötasu tõendeid kuue kuu kohta ja kõrvutama seda keskmise töötasuga hankelepingu esemele vastavas valdkonnas. Eelnõu kohaselt kaob selline töötasupõhine kontrollimehhanism ära (vt eelnõu § 1 p 52-53, 70).
• Hetkel näeb riigihangete seadus ette, et ehitustööde riigihangete ja ehitustööde kontsessioonilepingute puhul, mille eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, tuleb hankijal teostada põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste kontrolli ja täita alltöövõtjatega seotud kohustusi (nt nende andmete esitamine, kinnituste nõudmine). Eelnõu järgi kaob seadusest viide riigihanke piirmäärale ehk 150 000 eurole ning see viide asendub konkreetse rahalise väärtusega 500 000 eurot. Seega edaspidi tuleb kontrolli teostada ehitustööde hankelepingu korral, mille eeldatav maksumus on võrdne 500 000 euroga või ületab seda ning alla selle summa jäävate hangete puhul on kontroll vabatahtlik. Seejuures on edaspidi hankijal kohustus kontrollida kõrvaldamise aluste puudumist vaid nendel alltöövõtjatel, kelle hankelepingust täidetava osa maksumus moodustab vähemalt 10 protsenti hankelepingu maksumusest (vt eelnõu § 1 p 52, 58, 59 ja seletuskiri lk 29-31).

Millal jõustub?
Eelnõu kohaselt jõustuvad muudatused 2026. aasta 1. juunil.

Tagasisidet riigihangete seaduse lihtsustamise eelnõu kohta ootan hiljemalt 29. septembriks e-posti aadressile ann[at]koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan rahandusministeeriumile.