Mida arvad riigi plaanist võimaldada elektrienergia suurtarbijatel maksta madalamat taastuvenergia tasu?

Mis on muudatuste eesmärk?
Muudatuste peamine eesmärk on suurendada elektrienergia suurtarbijate konkurentsivõimet ning Eesti konkurentsivõimet uute tööstusinvesteeringute Eestisse toomisel. Praegu on Eesti energiaintensiivsetele ettevõtetele kehtivad taastuvenergia tasud keskmiselt ligikaudu 1,6 korda kõrgemad ELi keskmisest.

Keda mõjutab?
Plaanitavad muudatused mõjutavad elektrienergia praeguseid ja tulevasi suurtarbijaid (peamiselt puidu- ja paberitööstust, toiduainetööstust ja keemiatööstust). 

Millised on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Eelnõu näeb ette, et taastuvenergia tasu soodustust võib Eleringilt taotleda elektritarbija, kelle tegevus on eriti tundlik elektrihinna muutustele ning kellel on seetõttu suurem risk oma tootmist ümber paigutada (vt eelnõu § 1 punkt 2 – elektrituruseaduse § 59² lg 4¹). Sellisteks ettevõteteks on eelkõige energiamahukad tööstusettevõtted.
• Toetuse saaja peab maksma praeguse 100% asemel edaspidi 15-25% taastuvenergia tasust olenevalt sektori riskitasemest (vt eelnõu § 1 punkt 2 - elektrituruseaduse § 59² lg 4¹). Soodustuse tulemusel väheneb 1 MWh hind keskmiselt 6,8 eurot aastas.
• Samas ei tohi soodusmäära rakendamine viia elektrienergia hinda alla miinimumtaseme, milleks on 0,5 €/MWh (vt eelnõu § 1 punkt 2 - elektrituruseaduse § 59² lg 4¹).
• Lisaks peab toetuse taotleja elektrienergia tarbimine olema vähemalt kahel taotlusele eelnenud kolmest aastast ületanud 1 GWh (vt eelnõu § 1 punkt 2 - elektrituruseaduse § 59² lg 4¹ punkt 1). 2023. a andmete järgi oli selliseid ettevõtteid ca 79. Uue elektrienergia tarbija puhul, kellel eelmiste aastate tarbimine puudub, loetakse kriteerium täidetuks, kui tema prognoositav tarbimine järgneva 12 kuu jooksul ületab 1 GWh (vt eelnõu § 1 punkt 2 - elektrituruseaduse § 59² lg 4¹ punkt 1).
• Eelnõu järgi peab toetuse taotlejal olema taastuvelektrienergia tootjaga elektrileping  ja ta peab tõendama taastuvelektrienergia tarbimist nimetatud tootja taastuvelektrienergiale väljastatud päritolutunnistuste kustutamise kaudu. Täiendavalt näeb eelnõu ette, et taotleja kogutarbimisest peab taastuvelektrienergia moodustama 2026. aastal vähemalt 10%, 2027. aastal 25%, 2028. aastal 35% ja alates 2029. aastast 50% (vt eelnõu § 1 punkt 2 - elektrituruseaduse § 59² lg 4¹ punkt 2).
• Toetuse saaja peab olema teinud ka energiaauditi kas eraldiseisvana või sertifitseeritud energiajuhtimissüsteemi või keskkonnajuhtimissüsteemi kaudu (vt eelnõu § 1 punkt 2 - elektrituruseaduse § 59² lg 4¹ punkt 3). Eraldiseisva energiaauditi eeldatav maksumus on 10 000-15 000 eurot ning kehtivus neli aastat. Sertifitseeritud energiajuhtimissüsteemi sertifitseerimistasu on 3000–7000 eurot ning järelevalve tasud 1000–3000 eurot aastas.
• Lisaks on eelnõus kirjas, et ettevõte peab täitma vähemalt ühte järgmistest tingimustest: 
  1) rakendama auditiaruandes esitatud soovitusi, kui nende investeeringute tasuvusaeg ei ületa kolme aastat ja kulud on proportsionaalsed; 
  2) katma vähemalt 30% oma elektritarbimisest CO₂-vabadest allikatest; 
  3) vähemalt 50% saadud abist tuleb investeerida projektidesse, mis vähendavad märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid (vt eelnõu § 1 punkt 2 - elektrituruseaduse § 59² lg 4⁴). Sellest kohustusest on vabastatud aga ettevõte, kes rakendab sõltumatu asutuse poolt sertifitseeritud energia- või keskkonnajuhtimissüsteemi, mis vastab rahvusvahelistele standarditele ISO 50001 (energiajuhtimine), ISO 14001 (keskkonnajuhtimine) või EMAS (Eco-Management and Audit Scheme) või teiste asjakohaste Euroopa või rahvusvaheliste standardite alusel sertifitseeritud energia- või keskkonnajuhtimissüsteemi (vt eelnõu § 1 punkt 2 - elektrituruseaduse § 59² lg 4⁶).
• Eelnõu näeb ette, et soodustust saab rakendada vaid riigiabi suuniste lisas 1 nimetatud majandustegevusaladele (vt eelnõu § 1 punkt 2 - elektrituruseaduse § 59² lg 4¹ punkt 3). Need on süsinikulekke ohuga tegevusalad ehk tegevusalad, mis on eriti avatud rahvusvahelisele kaubandusele ja sõltuvad väärtuse loomisel suurel määral elektrienergiast.
• Eelnõu kohaselt on taastuvenergia tasu vähendamine riigiabi (vt eelnõu § 1 punkt 2 - elektrituruseaduse § 59² lg 4⁷). Kavandatud skeemi rakendamiseks on vaja küsida Euroopa Komisjonilt luba ning skeemi kasutamisel järgida riigiabi suuniseid. Riigiabiluba on Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt taotlemisel eelnõu menetlemisega paralleelselt.
• Taastuvenergia tasu vähendamiseks peab ettevõte esitama asjakohase taotluse Eleringile. Taotlusele tuleb lisada dokumentatsioon tõestamaks, et ettevõte vastab toetuse saamise tingimustele. Ühtlasi peab ettevõte volitama võrguettevõtjat tutvuma ettevõtte elektrienergia tarbimisandmetega andmevahetusplatvormis (vt eelnõu § 1 punkt 2 - elektrituruseaduse § 59² lg 4⁸).
• Elering hindab, kas ettevõte vastab soodustuse saamise tingimustele, ning teeb nõuetekohase taotluse saamisest kahe kuu jooksul otsuse vähendada taastuvenergia tasu (vt eelnõu § 1 punkt 2 - elektrituruseaduse § 59² lg 4⁸).
• Ettevõttel tuleb esitada igal aastal hiljemalt 1. veebruariks Eleringile dokumendid, mis tõendavad toetuse saamise tingimuste täitmist. Ülekompenseerimise tuvastamisel teeb Elering otsuse toetuse osaliseks või täielikuks tagasinõudmiseks. Tagasimaksmisele kuuluv summa tuleb tagastada hiljemalt järgneva aasta 1. juuliks (vt eelnõu § 1 punkt 2 - elektrituruseaduse § 59² lg 4¹¹).
• Ettevõtte õigus soodusmäära kasutada lõpeb hetkest, mil ta ei vasta enam sätestatud tingimustele ning ettevõte on kohustatud sellest Eleringile viivitamata teatama (vt eelnõu § 1 punkt 2 - elektrituruseaduse § 59² lg 4¹²).
• Ettevõte peab kolmel järjestikusel aastal pärast abi saamist esitama iga aasta esimesel poolaastal Eleringile aruandeid (vt eelnõu § 1 punkt 2 - elektrituruseaduse § 59² lg 4¹⁵).
• Kui ettevõte on riigiabi reeglite kohaselt raskustes olev või ei ole täitnud Euroopa Komisjoni otsusega pandud ebaseadusliku ja siseturuga kokkusobimatu abi tagastamise kohustust, ei tohi see ettevõte taastuvenergia tasu madalamat määra kasutada (vt eelnõu § 1 punkt 2 - elektrituruseaduse § 59² lg 4¹⁶).
• Toetuse andmise täpsemad tingimused on kirjas majandus- ja tööstusministri vastavas määruses (vt eelnõu § 1 punkt 2 - elektrituruseaduse § 59² lg 4¹⁷).Määruses tuuakse välja arvutusmetoodika, tõendite loetelu, vorminõuded, abi kumuleerimise tingimused, nõuded avalikustamisele ja aruandlusele. See määruse eelnõu ei ole veel valminud.
• Muudatuse jõustumise järel ühegi teise tarbija jaoks taastuvenergia tasu võrreldes praegusega ei tõuse. Diferentseerimise järel tekkiv kogutava taastuvenergia tasu puudujääk kaetakse riigieelarvest.
• Lisaks võimaldab eelnõu edaspidi ettevõttel rajada salvestusseadmeid ilma, et nad kaotaksid oma intensiivse gaasitarbimisega ettevõtte staatuse ning seeläbi gaasiaktsiisi soodusmäära (vt eelnõu § 2). Kehtiv seadus ei võimalda intensiivse gaasitarbimise ettevõttel jätkata soodusaktsiisimääraga maksustatud maagaasi tarbimist, kui ettevõte tegeleb elektrienergia salvestamisega.

Millal jõustuvad muudatused?

• Muudatused jõustuvad üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamise päeva. Täpne jõustumise kuupäev ei ole hetkel teada.
• Elektrienergia suurtarbijad saavad tagasiulatuvalt alates 2026. aastast taotleda senisest taastuvenergia tasu soodustust (vt eelnõu § 3).

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Vastust ootan hiljemalt 13. novembri kl 13.00ks e-posti aadressile marko@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.