Mida arvad plaanitavatest varjendite rajamise nõuetest?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Muudatuste eesmärk on suurendada ühiskonna valmisolekut kriisidega toime tulla. 

Keda mõjutab?

• hoonete projekteerijaid, ehitajaid ja tellijaid
• hoonete omanikke

Millal tuleb rajada varjend ja varjumiskoht ning koostada varjumisplaan?
Hädaolukorra seaduse (HOS) kohaselt eristatakse varjendeid ja varjumiskohti ning mõlemal juhul on hoone omanikele ette nähtud varjumisplaani koostamise kohustus.

• 1. juulist 2026. a kehtestatakse HOS-ga nõue rajada varjendid uutesse hoonetesse, mida külastavad rahvahulgad või mille suletud netopind on vähemalt 10 000 ruutmeetrit. Varjendi rajamise kohustus on ka teatud tüüpi hoonetel, mille suletud netopind ületab kas 1200 m2 või 1500 m2.
• Varjendi kohustusega hoonetele, mis on selleks ajaks olemas või mille ehitusluba on väljastatud, tuleb hiljemalt 1. juuliks 2027. a või kasutusloa saamisel koostada varjumisplaan. 
• Juhul, kui hoonesse ei ole rajatud varjendit, kohandab hoone omanik võimaluse korral hoone või selle osa varjumiskohaks. Varjumiskoht tuleb kohandada kasutusloa olemasolu korral hiljemalt 2028. aasta 1. juuliks ja kasutusloa puudumise korral kasutusloa taotlemise hetkeks.
• Varjumisplaani koostamise käigus tuleb leida varjumiseks sobiv koht ja see kohandada hiljemalt 1. juuliks 2028. a või kasutusloa taotlemisel.

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Plaanitava määrusega sätestatakse varjendi ehituslikud nõuded, varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu, varjendi suuruse arvutamise põhimõtted, nõuded varjumisplaanile ja varjumisplaani koostamise kord ja põhimõtted varjumiskoha kohandamiseks (eelnõu § 1 p 1). Kehtiv seadus selliseid nõudeid ette ei näe, kuna tegemist on uue kohustusega. 

Varjendi üldnõuded

• Plaanitava määruse kohaselt jaotatakse hoonesse rajatavad varjendid kahte klassi, st hoonesse rajatakse V1-klassi või V2-klassi varjend võttes arvesse varjendisse planeeritavate inimeste arvu ja piirdekonstruktsioonide tugevust (eelnõu § 3 lg 1, 2, 3):
  • V1-klassi varjend on varjend, mille tegeliku varjumispinna suurus on mitte vähem kui 15 ruutmeetrit ja mille varjendi piirdekonstruktsioon talub lööklainest põhjustatud koormust vähemalt 100 kN/m2 ning mis on ette nähtud varjumiseks kuni 180 inimesele;
  • V2-klassi varjend on varjend, mille varjendi piirdekonstruktsioon talub lööklainest põhjustatud koormust vähemalt 200 kN/m2 ning mis on ette nähtud varjumiseks kuni 1000 inimesele.
• Plaanitava määrusega kehtestatakse varjendi suuruse määramise alused, kui suur peab olema tegelik varjumispind või milliseid varjendi ruume ja pindu tegeliku varjumispinna hulka ei arvestata (eelnõu § 4):
  • varjendi suurus koosneb tegelikust varjumispinnast ning seadmetele ja ruumidele ettenähtud pinnast ehk kogu lisaseadmete ja -vahendite paigaldamiseks ning lisaruumide rajamiseks vajalik põrandapind arvutatakse tegelikule varjumispinnale lisaks;
  • Tegeliku varjumispinna suurus määratakse määruse lisa 1 alusel (Lisa 1). See tähendab, et esmalt võetakse aluseks kindlaksmääratud protsent hoone suletud netopinnast, millest on maha arvatud määruse lisas 1 nimetatud hoone osad.
    • Näiteks Lisa 1 kohaselt, kui pärast 1. juulit 2026. a ehitatakse kaubandushoone, mille suletud netopind on suurem kui 1200 m2, siis lisa 1 kohaselt rajatakse avalik varjend ja koostatakse varjumisplaan. Varjendi tegeliku varjumispinna suurus suletud netopinnast peab olema vähemalt 2 % ning kohustust varjendi tegelikku varjumispinda suurendada ei ole. Märkuste lahtris on lubatud suurendada varjendi tegelikku varjumispinda vastavalt vahetu kõrgendatud ohu korral hoone kasutajate arvule.
    • Kui pärast 1. juulit 2026.a ehitatakse botaanikaaia hoone (muu avalik hoone), mille netopind on suurem kui 1200 m2, siis lisa 1 kohaselt ei ole varjendi rajamise kohustust, tuleb koostada üksnes varjumisplaan.
  • Tegeliku varjumispinna hulka ei arvestata järgmisi varjendi alasid ja ruume: lüüsi ala või ruumi, ventilatsiooniseadmete ala või ruumi, esmaabiruumi või -ala, varuenergiaallika ala või ruumi, tualetiala või ruumi, madalamat kui 1,6 meetri kõrgust ruumi, kitsamat kui kahemeetrist ruumi, olmeala või -ruum ja muud ala, kus inimene ei saa turvaliselt viibida. Need alad kuuluvad varjendi kogupinna hulka, kuid mitte tegeliku varjumispinna hulka, kus inimene saaks viibida.
  • Tegeliku varjumispinna suuruse määramisel tuleb iga inimese kohta tagada vähemalt 0,75 ruutmeetrit põrandapinda. Haiglas, hooldekodus või muus hoones, kus inimesele on tema vajadusest tulenevalt vaja rohkem põrandapinda, peab iga inimese jaoks tagama sellise tegeliku varjumispinna, mis tagab turvalise varjendis viibimise ja eluks vajaliku teeninduse.
  • Kui hoones või hoonete kompleksis on erineva kasutusotstarbega hoone osad või hooned, mille alusel on ette nähtud erineva suurusega tegeliku varjumispinna arvestus, siis need pinnad summeeritakse. Hoonekompleksi all mõistetakse siinkohal funktsionaalselt koos toimivat ehituslikku kompleksi, mis võib koosneda nii hoonetest kui ka rajatistest. Näiteks võib ühe ettevõtte territooriumil paikneva büroo- ja tootmishoone kasutajatele rajada ühise varjendi, lähtudes mõlema hoone jaoks arvutatud tegelikust varjumispinnast.
• Plaanitava määruse kohaselt võib varjendi rajada hoone osana või eraldiseisva hoonena täielikult või osaliselt maa-alusena või hoone esimesele korrusele (eelnõu § 5 lg 1).
• Varjendi projekteerimisel ja ehitamisel võib juhinduda asjakohasest Eesti, Euroopa või rahvusvahelisest standardist, kui määruse nõuded on täidetud (eelnõu § 5 lg 2).
• Varjendi rajamisel tuleb vältida varjendi võimalikku üleujutust ja liigniiskuse teket (eelnõu § 5 lg 3).
• Varjendi piirdekonstruktsioon ja juurdepääsuteed ei tohi piirneda ruumidega, kus on surveseade, plahvatusohtlik aine või suures koguses vedelikku (eelnõu § 5 lg 4).
• Ühe suurema varjendi asemel võib rajada varjendirühma. Varjendirühmade omavaheline kaugus peab olema vähemalt 20 meetrit (eelnõu § 5 lg 5). Varjendirühm on mitmest sama klassiga varjendist koosnev hoone osa, mis on ette nähtud varjumiseks kuni 360 inimesele.
• Mitme lähestikku asuva hoone kohta võib rajada ühise varjendi. Sellisel juhul arvutatakse tegeliku varjumispinna suurus kõigi hoonete kohta kokku lähtudes määruse lisast 1 (eelnõu § 5 lg 6).
• Hoonete ühine varjend võib paikneda kaugeimast selle varjendiga seotud hoonest kuni 250 meetri kaugusel. Vahemaad arvestatakse kaugeima hoone välisuksest kuni kaitseukseni mööda sobilikku liikumisteed (eelnõu § 5 lg 7). 

Varjendi ehituslikud nõuded

• Eelnõu kohaselt võib varjendi piirdekonstruktsioon olla osa hoone kandvast konstruktsioonist ja üldjuhul rajatakse piirdekonstruktsioon raudbetoonist (eelnõu § 6 lg 1). See ei tähenda, et varjendit ei või rajada eraldiseisvana. Kui varjend soovitakse paigutada maa alla, saab see olla eraldiseisev või osa hoonest. 
• Varjendiks rajatud hoone osa tavapärase kasutuse ajal ei ole lubatud selle piirdekonstruktsiooni nõrgestada (eelnõu § 6 lg 2).
• Varjendi sees ei ole lubatud kasutada ehituslikke lahendusi, mis tugeva vibratsiooni korral võivad varjendis viibijaid ohustada (eelnõu § 6 lg 3). 
• Pinnasele toetuv betoonpõrand on varjendis vähemalt 150 millimeetri paksune. Muu materjali kasutamisel tuleb tagada samaväärne kaitse (eelnõu § 6 lg 4).
• Varjendi sein, lagi ja alt avatud põrand on betoonkonstruktsiooni korral (eelnõu § 6 lg 5) (muu materjali kasutamise korral tuleb tagada samaväärne kaitse): 
  • V1-klassi varjendis vähemalt 300 millimeetri paksune; 
  • V2-klassi varjendis vähemalt 400 millimeetri paksune.
• V1-klassi varjendi piirdekonstruktsioon ja selles olevad avatäited peavad olema projekteeritud taluma lisaks tavakoormusele vähemalt järgmisi erakorralisi koormusi (eelnõu § 6 lg 7): 
  • lagi, piirdeseinad ja alt avatud põrand – välispidine survekoormus vähemalt 100 kN/m2; 
  • lagi, piirdeseinad, avatäited ja alt avatud põrand – välispidine alarõhukoormus vähemalt 33 kN/m2; 
  • kaitseuks piirdekonstruktsioonis – vähemalt 200 kN/m2; 
  • luuk, klapp ja muu läbiviik piirdekonstruktsioonis – vähemalt 300 kN/m2.
• V2-klassi varjendi piirdekonstruktsioon ja selles asuvad avatäited peavad olema projekteeritud taluma lisaks tavakoormusele vähemalt järgmisi erakorralisi koormusi (eelnõu § 6 lg 8): 
  • lagi, piirdeseinad ja alt avatud põrand – välispidine survekoormus vähemalt 200 kN/m2; 
  • lagi, piirdeseinad, avatäited ja alt avatud põrand – välispidine alarõhukoormus vähemalt 66 kN/m2; 
  • kaitseuks piirdekonstruktsioonis – vähemalt 400 kN/m2; 
  • luuk, klapp ja muud läbiviik piirdekonstruktsioonis – vähemalt 600 kN/m2.
• Varjendi seinad, lagi ja põrand tuleb betoonitolmu sidumiseks töödelda ning tagada, et irduv viimistluselement ei tekita lisaohtu. Põrandakate peab olema kergesti puhastatav või eemaldatav (eelnõu § 6 lg 10).
• Kaitseukse suletud asendis tuleb tagada tehniline lahendus, mis võimaldab varjendisse sisse pääsemiseks märku andmise võimaluse (eelnõu § 6 lg 11).
• Alla 3400 millimeetri laiuse kaitseukse sulgemisaeg peab olema kuni üks minut. Üle 3400 millimeetri laiuse kaitseukse sulgemisaeg ei tohi ületada viit minutit (eelnõu § 6 lg 12).
• Otse väliskeskkonda avanev kaitseuks või luuk, ventiil või muu taoline läbiviik peab olema killukindel või ülalt ja küljelt kaitstud killukaitsekonstruktsiooniga, mis pakub kaitset 45 kraadise või suurema nurga all lenduvate esemete eest (eelnõu § 6 lg 13).
• Killukaitsekonstruktsiooni paksus peab olema vähemalt (eelnõu § 6 lg 14): 
  • raudbetoonil 200 millimeetrit; 
  • terasel 30 millimeetrit; 
  • pinnasel 600 millimeetrit.
• Varjendil peab olema vähemalt üks sissepääsutee ning vähemalt üks varuväljapääsutee, mis asub sissepääsutee suhtes hajutatult. Üks sissepääsutee võib viia mitme varjendi juurde. Sellise sissepääsu tee laius peab olema vähemalt 1,2 meetrit ja kaitseukse valgusava laius vähemalt 0,9 meetrit (eelnõu § 7 lg 1, 2,3).
• Varuväljapääsutee projekteerimisel tuleb arvestada hoone võimaliku varinguga ja luua võimalus varuväljapääsutee välimise pääsu kaudu väljuda väljapoole hoone varinguala. Kui varjend asub maa peal või kui maa aluse varjendi puhul ei ole võimalik projekteerida varuväljapääsuteed hoone varingualast välja, võib varuväljapääsutee välimine pääs avaneda hoone varingualasse (eelnõu § 7 lg 4, 5).
• Varjendi varuväljapääsutee välimise pääsu avanemisel hoone varingualasse peab varuväljapääsutee välimise pääsu kohal olema eraldi kaitsekonstruktsioon, mis peab taluma vähemalt 25 kN/m2 varisemiskoormust ja olema vähemalt üks meeter üle varuväljapääsutee välimise pääsu serva igas suunas. Tavakoormusele lisaks peavad 25 kN/m2 varisemiskoormust taluma (eelnõu § 7 lg 6, 7): 
  • sissepääsutee ulatuses, mis tagab kaitseukse avamise; 
  • varuväljapääsutee konstruktsioon.  
• Eelnõu kohaselt varuväljapääsutee mõõdud peavad olema (eelnõu § 7 lg 9): 
  • V1-klassi varjendil vähemalt 800x1200 millimeetrit; 
  • V2-klassi varjendil vähemalt 900x2000 millimeetrit 
• Eelnõu kohaselt peavad varuväljapääsutee välimise pääsu mõõdud olema (eelnõu § 7 lg 10): 
  • V1-klassi varjendil vähemalt 600x800 millimeetrit; 
  • V2-klassi varjendil vähemalt 900x2000 millimeetrit.
• Eelnõu kohaselt peab lisaks hoone tavaventilatsioonisüsteemile olema varjendil eraldi varjendi ventilatsioonisüsteem. Varjendi ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel tuleb lähtuda maksimaalsest varjujate arvust, et tagada piisav õhuvahetus ja värske õhu olemasolu. Varjendi ventilatsioonisüsteemi töövõime peab olema tagatud välisest elektrienergia võrgu katkestusest sõltumatult vähemalt 72 tunni jooksul. Varjumise ajal peab varjendi ventilatsioonisüsteem tagama varjendis ülerõhu vähemalt 50 paskalit vältimaks väliskeskkonna õhusaaste sattumist varjendisse (eelnõu § 8). 
• Plaanitav määrus sätestab, et varjendile peab olema tagatud ligipääs kõigile, sealhulgas erivajadusega ja liikumisabivahendit kasutavale või liikumisel kõrvalist abi vajavale inimesele, arvestades hoone asukoha ja varjendi ehituslike piirangutega  (eelnõu § 9 lg 2). 

Varjendi ruumid, varustus, tuleohutus ning hooldus ja kontroll

• Eelnõu kohaselt lähtutakse varjendi projekteerimisel ja ehitamisel põhimõttest, et inimesed saaksid varjendis ohutult olla vähemalt kolm ööpäeva järjest(eelnõu § 10 lg 1).
• Varjendi temperatuur peab aastaringselt olema vähemalt +10° C tagamaks varjendi seadmete ja vajaliku varustuse säilimise (eelnõu § 10 lg 3).
• Varjendisse tuleb rajada lüüs takistamaks välise saaste sattumist varjendisse kaitseukse avamisel (eelnõu § 10 lg 4).
• Eelnõu kohaselt tuleb varjendis tagada (eelnõu § 10 lg 5): 
  • iga 20 ruutmeetri tegeliku varjumispinna kohta vähemalt üks tualeti kasutamise koht, arvestusega vähemalt 0,7 ruutmeetrit tualeti kohta; 
  • pind puhta joogivee hoiustamiseks, arvestusega 12 liitrit iga tegeliku varjumispinna ruutmeetri kohta; 
  • pind jäätmete kogumiseks, arvestusega neli liitrit iga tegeliku varjumispinna ruutmeetri kohta; 
  • antennipistikuga FM-raadiole vajalik vastuvõtmislahendus ja valmidus andmeside tagamiseks; 
  • elektrivarustus ja elektripaigaldis elektrituruseaduse tähenduses tagamaks varjendivälisest elektrivõrgust toite varjendi ventilatsioonisüsteemile, valgustitele, pistikupesadele ja teistele elektriseadmetele; 
  • varjendi kasutajatele ette nähtud pistikupesad, mis peavad olema paigutatud hajutatult ja arvestusega vähemalt üks pistikupesa iga 20 ruutmeetri tegeliku varjumispinna kohta.
• Lisaks eelmises punktis nimetatule tuleb V1-klassi varjendis tagada (eelnõu § 10 lg 6):
  • pind lüüsile, arvestusega vähemalt 2,5 ruutmeetrit; 
  • pind ventilatsiooniseadmele, arvestusega vähemalt 1,5 ruutmeetrit iga seadme kohta; 
  • varu-elektritoite pistik; 
  • vähemalt ühe ruutmeetrise töötasapinna ja vähemalt kahe pistikupesaga olmeala; 
  • veevarustus ja kanalisatsioon, kui varjend rajatakse sellisesse hoonesse, kus alaliselt viibivad inimesed; 
  • võimalusel kardinaga eraldatud esmaabi andmise koht.
• Eelnõu kohaselt tuleb V2-klassi varjendis tagada ka (eelnõu § 10 lg 7):
  • lüüs eraldi ruumina, arvestusega vähemalt neli ruutmeetrit koos veevarustuse ja kanalisatsiooniga; 
  • eraldi ruum ventilatsiooniseadmele; 
  • eraldi esmaabiruum suurusega vähemalt kuus ruutmeetrit; 
  • eraldi ruumis paiknev varu-energiaallikas tagamaks varjendi elektripaigaldise toide vähemalt 72 tunniks; 
  • eraldi ruumina olmeala inimeste arvust sõltuvalt sobiva suurusega töötasapinna ja piisava arvu pistikupesadega; 
  • veevarustus ja kanalisatsioon.
• Plaanitava määruse kohaselt tuleb varjendis tagada näiteks järgmised vahendid: esmaabivahendid, vahendid kannatanute või liikumisvajadusega isikute transportimiseks, vähemalt veerandile varjendis viibivatele inimestele lamamisvõimalus varjendi jaoks toodetud vahenditega j evakueerimiseks ja varuväljapääsutee puhastamiseks sobilikud vahendid (eelnõu § 10 lg 9).
• Eelnõu kohaselt kui varjendil on eraldi tuletõkkesektsioon, siis paigaldatakse kaitseuksele lisaks tuletõkkeuks. Uks, mis paigaldatakse V1-klassi varjendis lisaks kaitseuksele, võib avaneda varjendisse sissepoole (eelnõu § 11 lg 1, 2).
• Eelnõu kohaselt varjendis kasutatavad kohtkindlad seadmed ning avatäited ja läbiviigud peavad olema toodetud ja sertifitseeritud varjendis kasutamiseks ning omavahel süsteemina ühilduma (eelnõu § 12 lg 1). 
• Plaanitava määruse kohaselt tuleb vähemalt üks kord aastas varjendi omanikul korraldada (eelnõu § 13 lg 2): 
  • ventilatsiooniseadme käivitamine vähemalt viieks minutiks, kontrollides ruumi õhutihedust ning ülerõhunäidiku ja õhufiltrite toimimist; 
  • energiavarustusseadmete töökorra kontroll tootja poolt ettenähtud toimingutega; 
  • kanalisatsiooni sulgeventiili täielik sulgumine ja avamine; 
  • kaitseukse sulgumine ja uste tihendite korrasoleku kontroll; 
  • varjendi vajaliku varustuse olemasolu ja töökorra kontroll.
• Eelnõu näeb ette, et varjendi hoolduse ja kontrolli tulemused ning kord tuleb kajastada varjendi omanikul varjumisplaanis ja vähemalt üks kord kümne aasta jooksul peab varjendit tervikuna kontrollima pädev isik (eelnõu § 13 lg 4, 5).

Varjumisplaan

• Eelnõu kohaselt kirjeldab hoone omanik varjumisplaanis hoone kasutajate varjumise võimalust, nende liikumist ja oodatavat käitumist varjumisplaanis käsitatud ohu korral ning varjendi või varjumiskoha kasutuselevõtu korraldamist (eelnõu § 14 lg 1,2 ). Varjumisplaanis lähtutakse eelkõige sõjalise konfliktiga kaasneva õhurünnakute ohust. Hoone omanik võib varjumisplaani koostada ka muid ohtusid arvestades. Olemuselt on varjumisplaan sarnane muudele hoone omaniku koostatud käitumisjuhistele, näiteks tulekahju korral tegutsemise plaanile.
• Eelnõu kohaselt juhul, kui mitme lähestikku asuva hoone kohta on rajatud ühine varjend, siis võib koostada ühise varjumisplaani (eelnõu § 14 lg 3). Sellisel juhul peab varjumisplaan hõlmama kõigi kompleksi kuuluvate hoonete kasutajate liikumist ja oodatavat käitumist varjumisplaanis käsitletud ohu korral.
• Eelnõu kohaselt varjendi rajamise kohustusega hoone puhul koostab hoone omanik varjumisplaan tuginedes ehitusprojektis sätestatule. Varjumisplaan peab olema koostatud hoone kasutusloa taotlemise hetkeks (eelnõu § 14 lg 4). Nõue kehtib üksnes varjendi rajamise kohustusega hoonete kohta, mida hakatakse rajama alates 2026. aasta suvest ehitatavatesse hoonetesse.
• Plaanitava määruse kohaselt tuleb hoone omanikul kirjeldada varjumisvõimalusi ja varjumiskoha kohandamise võimalusi, kui hoones puudub varjend. Varjumisvõimaluste hindamine eelneb varjumisplaani koostamisele ja on osa varjumisplaanist (eelnõu § 15) Varjumisvõimaluse hindamiseks arvestab hoone omanik näiteks hoone kasutusotstarvet ja kasutuse režiimi, hoone kasutajate arvu ja varjumise vajadusest, võimalustest ja korraldusest teavitamise viise. 
• Juhul, kui hoones ei ole võimalik varjumisvõimaluse hindamise hetkel ega edaspidi varjumiskohta kohandada, tuleb varjumisplaanis sätestada hoone kasutajatele võimalusel muu tegutsemise kord vahetu kõrgendatud ohu korral (eelnõu § 15 lg 3). Näiteks on võimalik varjumiskoha puudumisel leida lahendus, et büroohoone kasutajad lähevad ohu korral koju või võimaldatakse neil kasutada mõne muu hoone varjumiskohta või varjendit.
• Eelnõu kohaselt varjumisplaanis kirjeldatakse varjumise üldine korraldus, sealhulgas hoone üldandmed, varjendi või varjumiskoha skeem ja vajalikud tegevused etapiviisiliselt (eelnõu § 16 lg 1). 
• Plaanitava määruse kohaselt eristatakse varjumise korraldamisel hoones järgmisi etappe: valmiduse etapp, valmisolekusse seadmise etapp ja valmisoleku etapp (eelnõu § 16 lg 2-5).
  • Valmiduse etapp – riigis valitseb tavapärane olukord ning tegevused on igapäevased. Selles etapis on tegevused peamiselt suunatud varjendi või varjumiskoha korrashoiule ja kontrollile.
  • Valmisolekusse seadmise etapp – kuni 72 tunnine periood pärast Vabariigi Valitsuse vastava otsuse tegemist, mille jooksul tuleb varjendi või varjumiskoha omanikul varjend või varjumiskoht ette valmistada varjumise tagamiseks. Rakendada tuleb ettevalmistavaid tegevusi, mille eesmärk on viia varjend või varjumiskoht varjumiseks sobivaks, sh katta tuleb aknad, seada töökorda generaatorid jms.
  • Valmisoleku etapp – varjend/varjumiskoht on eesmärgipäraseks kasutuseks ette valmistatud ja valmis varjujaid vastu võtma ning neile on tagatud ööpäevaringsed varjumisvõimalused.
• Plaanitavate muudatuste kohaselt varjumisplaan kinnitatakse hoone omaniku või tema poolt volitatud isiku poolt või korteriühistu juhatuse otsusega, juhatuse puudumisel üldkoosoleku otsusega (eelnõu § 17 lg 1).
• Lisaks tuleb eelnõu kohaselt varjumisplaaniga määrata hoones varjumise korraldamise eest vastutav isik (eelnõu § 17 lg 2). Vastutav isik ei pea olema nimetatud nimeliselt, vaid võib olla määratud ka ametikoha või rolli (nt haldusjuht) kaudu.
• Eelnõu kohaselt tuleb varjumisplaani uuendada, kui hoones on toimunud olulised muudatused, mis võivad mõjutada varjumist ja selle korraldust (eelnõu § 17 lg 3). Sellisteks muudatusteks võivad olla näiteks varjendisse või varjumiskohta viiva liikumistee ümberehitus, hoone kasutusotstarbe muutus, muudatused kasutajate grupis või varjumise korraldamise eest vastutava isiku vahetumine.
• Eelnõu näeb ette, et hoones varjumise korraldamise eest vastutav isik peab varjumisplaani üle vaatama vähemalt üks kord viie aasta jooksul, et tagada varjumise korralduse vastavus tegelikule olukorral (eelnõu § 17 lg 4).

Varjumiskoht

• Eelnõu kohaselt, kui varjumisvõimaluste hindamisel on selgitatud välja varjumiskoha kohandamise võimalus, kohandatakse varjendita hoonele varjumiskoht. Varjumiskoha kohandamise kohustus on hoone omanikul (eelnõu § 18 lg 1). Selline varjumiskoht võib asuda ka hoonest väljas, nii öelda eraldiseisvana ja on määratud siis mingi hoone kasutajatele varjumiseks.
• Varjumiskoht peab olema kohandatud  ruumi, mis asub tervenisti või osaliselt maapinnast allpool või maa peal vahetult maapinna lähedal (eelnõu § 18 lg 2). Varjumiskoha kohandamisel on sobivateks hoone osadeks eelkõige keldrid ja hoone esimene poolkorrus. Samuti sobivad hoonest eraldiseisvad maa-alused ehitised, näiteks tunnelid ja muud raudbetoonist ehitised (keldrid vms).
• Eelnõu näeb ette, et varjumiskoha konstruktsioon koos avatäitega peab kaitsma vähemalt plahvatusega kaasneva laialipaiskuva eseme eest (eelnõu § 18 lg 3).
• Plaanitava määruse kohaselt (eelnõu § 18 lg 4-9):
  • varjumiskoht on ette nähtud lühiajaliseks viibimiseks järjestikku kuni 12 tundi
  • ühele inimesele tuleb varjumiskohas võimalusel planeerida minimaalselt 0,75 ruutmeetrit põrandapinda. Eluhoones tohib ühes varjumiskohas olla kuni 180 inimest ja mitteeluhoones kuni 1000 inimest
  • varjumiskohas peab olema tagatud piisav õhuvahetus, arvestades varjumiskohas viibijate hulka.
  • varjumiskohal, mis on suurem kui 15 ruutmeetrit, peab lisaks sissepääsuteele olema üks varuväljapääsutee, mis asub sissepääsutee suhtes hajutatult
  • hoonesse kohandatud varjumiskohas peab tagama tualeti kasutamise võimaluse. 
  • varjumiskoht peab olema puhas ja kuiv ega tohi tekitada lisaohte varjumise ajal.

Varjendi ja varjumiskoha märgistus

• Varjend ja varjumiskoht märgistatakse vastavalt määruse lisale 3 ehitise omaniku poolt, välja arvatud juhul, kui Päästeamet on teinud omanikuga kokkuleppe ja võtnud märgistuse paigaldamise enda ülesandeks (lisa 3).

Millal jõustuvad muudatused?
Eelnõu kohaselt määrus jõustub 2026. aasta 1. juulil.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest nõuetest. Tagasisidet ootan hiljemalt 6. märtsiks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille edastan siseministeeriumile.