Mida arvad plaanitavatest uutest saasteainete piirväärtustest?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Eelnõu eesmärk on Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2881, mis käsitleb välisõhu kvaliteeti ja Euroopa õhu puhtamaks muutmist.

Keda mõjutab?
Ettevõtteid, kes on õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa omajad

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Plaanitavate muudatuste kohaselt kehtestab minister määrusega keskmise kokkupuute vähendamise kohustuse ja eesmärgi. Keskmise kokkupuute vähendamise kohustus tähendab seda, et alates 2030. aastast tuleb vähendada keskmise kokkupuute näitajaid. Keskmise kokkupuute näitaja vähendamine on riiklik kohustus, kuid ettevõtete tegevus peab piirnormidele vastama. Kui seda kohustust ei täideta (tasemed ületavad normi), peab kohaliku omavalitsuse üksus koostama õhukvaliteedi parandamise tegevuskava. Keskkonnaamet teavitab võimalikke piirväärtuste ületavaid ettevõtteid 2026. aastal, et käitised saaksid aegsasti hinnata oma tegevuse vastavust uutele õhukvaliteedi piirväärtustele. Kui käitis teostab hinnangu ning see tõendab, et piirväärtuseid ei ületata, siis puudub käitisel vajadus oma luba muuta ning täiendavaid meetmeid rakendada. Olukordades, kus on käitisel reaalne oht ületada 2030. aastal kehtima hakkavaid piirväärtuseid, tuleb käitistel viia oma tegevus ning keskkonnaluba vastavaks tagamaks keskkonnanõuete täitmine.Täpsemalt tuleb alates 2030. aastast vähendada keskmise kokkupuute näitajaid, kus keskmise kokkupuute näitaja on järgmine:
  • Eriti peenete osakeste (PM2,5) puhul:
    • Kui 10 aastat tagasi oli AEI < 10,0 μg/m3: 10% madalam kui AEI (Average Exposure Indicator) kümme aastat tagasi või 8,5 μg/m3, olenevalt sellest, kumb arv on väiksem, kui AEI ei ole juba väiksem või võrdne kindlaksmääratud PM2,5 keskmise kokkupuutetaseme eesmärgiga;
    • kui kümme aastat tagasi oli AEI < 12,0 μg/m3 ja ≥ 10,0 μg/m3: 15% madalam kui AEI kümme aastat tagasi või 9,0 μg/m3, olenevalt sellest, kumb arv on väiksem;
    • kui kümme aastat tagasi oli AEI ≥ 12,0 μg/m3: 25% madalam kui AEI kümme aastat tagasi.
  • Lämmastikdioksiidi (NO2) puhul:
    • kui kümme aastat tagasi oli AEI < 20,0 μg/m3: 15% madalam, kui AEI kümme aastat tagasi või 15,0 μg/m3, olenevalt sellest, kumb arv on väiksem, kui AEI ei ole juba väiksem või võrdne kindlaksmääratud NO2 keskmise kokkupuutetaseme eesmärgiga;
    • kui kümme aastat tagasi oli AEI ≥ 20,0 μg/m3: 25% madalam kui AEI kümme aastat tagasi.

Eesti eriti peenete osakeste keskmise kokkupuute näitaja on viimase kolme aasta keskmiste põhjal 4,14 μg/m3 ning lämmastikdioksiidi keskmise kokkupuute näitaja 7,86 μg/m3. See tähendab, et juba praegu täidame direktiivis seatud eesmärke.

• Eelnõuga sätestatakse, et kohalik omavalitsus koostab õhukvaliteedi parandamise tegevuskava juhul, kui ajavahemikus 1. jaanuarist 2026 kuni 31. detsembrini 2029 ületab saasteaine tase piirkonnas või keskmise kokkupuute territoriaalüksuses mõnda seaduses kehtestatud piirväärtust või sihtväärtust, mille saavutamise tähtaeg on 1. jaanuar 2030 (eelnõu § 1 p 27, 28). Eelnõukohane õhukvaliteedi parandamise tegevuskava sisu on samane hetkel kehtiva õhukvaliteedi parandamise kavaga, kuid erinevus seisneb selles, et tegemist on ennetava meetmega, mida kohalik omavalitsus koostab juba enne piirväärtuse kehtima hakkamist ja tegelikku ületamist.
• Plaanitavate muudatustega täiendatakse atmosfääriõhku kaitse seadust nii, et lisatakse seadusesse lämmastikdioksiidi (NO2) keskmise kokkupuute näitaja (AEI), mis võimaldab hinnata ja juhtida elanikkonna kokkupuudet lämmastikdioksiidiga iseloomustavat taset (eelnõu § 1 p 9). Kehtivas seaduses lämmastikdioksiidi keskmise kokkupuute näitajat sätestatud ei ole. Mõõtmisi teostab riik eri piirkondades.
• Seadust täiendatakse uute saasteainetega, mida õhukvaliteedi hindamisel seirama peab (eelnõu § 1 p 15, 16). Need saasteained on summaarne gaasiline elavhõbe, must süsinik ehk tahm, ülipeened osakesed ja ammoniaak. Kehtiva seaduse kohaselt eelnevalt loetletud aineid õhukvaliteedi hindamisel seirama ei pea. Seiret teostab riik. 

• Eelnõuga sätestatakse õhukvaliteedi indeks. Õhukvaliteedi indeks on töövahend, mis võimaldab elanikel, ametiasutustel ja poliitikakujundajatel saada kiiresti ja arusaadavat teavet välisõhu kvaliteedi kohta. Indeks tugineb vähemalt nelja olulise saasteaine – vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi, osakeste (PM10 ja PM2,5) ja osooni – andmetele, mida uuendatakse iga tunni järel. Vajaduse korral võib lisada ka muid saasteaineid, kui nende kohta on kehtestatud seirekohustus. Indeks esitatakse kujul, mis võimaldab mõista terviseriske, eriti elanikkonna haavatavatele rühmadele (eelnõu § 1 p 14). Kehtiv seadus õhukvaliteedi indeksit ette ei näe.  Õhukvaliteedi indeksi teeb avalikuks riik.

Millal jõustuvad muudatused?
Eelnõu kohaselt jõustuvad muudatused 11. detsember 2026, kuna direktiivi jõustumise kuupäev on 12. detsember 2026.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 1. detsembriks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille edastan kliimaministeeriumile.