Mida arvad plaanitavatest töötervishoiu ja tööohutuse seaduse lihtsustustest?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Muudatuste eesmärk on lihtsustada töötervishoiu ja tööohutuse seadust, vähendades bürokraatiat ja tööandjate halduskoormust. 

Keda mõjutab?

• kõiki tööandjaid.

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Kehtiva õiguse kohaselt tuleb ka ettevõttel, kus ainuosanik on osaühingu ainus juhatuse liige ja samal ajal ka ainus töölepinguga töötaja, järgida kõiki töötervishoiu ja tööohutuse õigusaktides sätestatud nõudeid (näiteks ohutusjuhendite koostamine, riskide hindamine, tervisekontrolli korraldamine töötervishoiuarsti juures jms). Plaanitavate muudatustega kohaselt ei kohaldata edaspidi töötervishoiu ja tööohutuse seadust täies ulatuses ettevõtetele, kus osaühingu ainuosanik, ainus juhatuse liige ja ainus töötaja on sama isik (eelnõu § 1 p 2). Erandina jäävad siiski kohaldatavaks teatud nõuded, näiteks kohustus tagada igas tööolukorras töövahendite, isikukaitsevahendite ja muude seadmete korrasoleku ja nõuetekohane kasutamine; kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad, kooskõlastavad tööandjad oma tegevuse ohtlike olukordade vältimiseks ning tööandja maksab töötajale hüvitist haiguse, vigastuse või karantiini korral. Kehtiv seadus sellist erandit ette ei näe.

• Eelnõu kaotab töökeskkonna sisekontrolli kohustuse (eelnõu § 1 p 3). Kehtiva õiguse kohaselt on tööandjal kohustus teha süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus kavandatakse, korraldatakse ja jälgitakse töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes. Samuti on tööandja kohustatud igal aastal läbi vaatama sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi.

• Eelnõu kaotab tööandja kohustuse  koostada tehtava töö ohutusjuhend. Alles jääb vaid kohustus koostada kasutatava töövahendi ohutusjuhend. Erandina ei pea töövahendi ohutusjuhendit edaspidi koostama, kui tootja ei ole kehtivate õigusaktide kohaselt kohustatud koostama töövahendile kasutusjuhendit võitootja koostatud töövahendi kasutusjuhend sisaldab piisavat teavet töövahendi ohutuks kasutamiseks (eelnõu § 1 p 4). Kehtiva õiguse kohaselt peab tööandja koostama töökeskkonna riskianalüüsi alusel ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta.

• Plaanitavate muudatustega täpsustatakse, et tööandjal on põhjendatud kahtluse korral õigus kontrollida töötaja alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all olemist ning õigus neid andmeid töödelda. Kui töötaja tööülesanded hõlmavad suurema ohu allika valitsemist, ei pea tööandjal töötaja kontrollimiseks olema põhjendatud kahtlust (eelnõu § 1 p 5). Kehtivas seaduses ei ole õiguslikku alust ega korda tööandjale joobe mõõtmiseks.

• Eelnõuga muudetakse töötaja tööle asumise järgset tervisekontrolli korraldamise tähtaega. Edaspidi peab tööandja korraldama tervisekontrolli kuni kuue kuu jooksul töötaja tööle asumisest arvates (eelnõu § 1 p 6). Kehtiva õiguse kohaselt peab tööandja korraldama töötaja tervisekontrolli esimese nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest arvates.

• Eelnõuga kitsendatakse tööandjate ringi, kellel on kohustus korraldada ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüs vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt ei pea töötervishoiu olukorra analüüsi korraldama tööandja, kelle ettevõttes töötab püsivalt alla kümne töötaja (eelnõu § 1 p 7). Kehtiva seaduse kohaselt peavad seda tegema kõik ettevõtted.

• Plaanitavate muudatuste kohaselt ei pea tööandja esmaabiandjat määrama, kui ettevõtte töötajad töötavad üksinda või kui ühises töökeskkonnas tegutsevad tööandjad lepivad kokku ühises esmaabikorralduses. Lisaks ei pea edaspidi esmaabiandjat määrama tervishoiuteenuse osutaja (eelnõu § 1 p 8). Kehtiva õiguse kohaselt peab tööandja määrama töötajate hulgast vähemalt ühe esmaabiandja, võttes arvesse töötajate arvu, tervisekahjustuste esinemise sagedust, ettevõtte piirkondlikku jagunemist ja tegevuse iseloomu.

• Eelnõuga tehtavate muudatustega täpsustatakse, et tööandja peab juhendama ja korraldama väljaõppe enne töötaja tööle asumist, arvestades muu hulgas töö eripära ja ohtlikkust (eelnõu § 1 p 9 ja 10). Kehtiva õiguse kohaselt juhendab tööandja töötajat enne tööle asumist, mille käigus teeb tööandja  teatavaks näiteks ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ja töökeskkonna riskide hindamise tulemused. Lisaks korraldab tööandja töötajale väljaõppe ohutute töövõtete omandamiseks, võttes arvesse töö eripära ja ohtlikkust. 

• Plaanitavate muudatuste kohaselt tööandja, kelle ettevõttes töötab vähemalt kümme töötajat, koostab riskianalüüsi töökeskkonna andmekogus või edastab selle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis töökeskkonna andmekogusse (eelnõu § 1 p 11). Kehtiva õiguse kohaselt peab tööandja, kellel on vähemalt üks töölepinguline töötaja, koostama töökeskkonna riskianalüüsi töökeskkonna andmekogus või edastama selle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 

• Eelnõu kohaselt sätestatakse, et kui tööandja ei ole määranud töökeskkonnaspetsialisti, siis eeldatakse, et tööandja täidab töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid ise. Kui tööandja täidab töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid, peavad tal olema töökeskkonnaalased teadmised ja oskused (eelnõu § 1 p 12). Kui tööandja tunneb, et tal ei ole piisavalt teadmisi ja oskusi töökeskkonna ja -ohutuse küsimustega tegeleda, saab tööandja volitada selleks pädevama isiku enda ettevõttes ja pädeva isiku puudumisel tellida ettevõttevälise spetsialisti. Samuti on tööandjal võimalik koolitada ennast või ettevõttes määratud töökeskkonnaspetsialisti vajalike pädevuste ja oskuste omandamiseks.  Kehtiva õiguse kohaselt on kohustuslik määrata töökeskkonnaspetsialist, kuid kui tööandja ei olnud eraldi määranud ettevõttes töökeskkonnaspetsialisti, siis sellist spetsialisti ettevõttes ei olnud. Juhul kui tööandja soovis ise töökeskkonnaspetsialisti kohtuseid täita (nt ettevõtte juhatuse liige), siis tuli läbi viia bürokraatlik volitamine.

• Eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt peab tööandja korraldama töökeskkonnavoliniku valimised, kui vähemalt kümme protsenti ettevõtte, selle struktuuriüksuse või vahetuse töötajatest avaldab soovi valida töökeskkonnavolinik (eelnõu § 1 p 14, 15). Kehtiva õiguse kohaselt tuleb töökeskkonnavolinik valida igas ettevõttes, kus töötab vähemalt kümme või rohkem töötajat. Lisaks tuleb kehtiva õiguse kohaselt ettevõttes, mis koosneb mitmest territoriaalselt eraldatud struktuuriüksusest või kus töötatakse vahetustega ja kus struktuuriüksuses või vahetuses töötab korraga üle kümne töötaja, valida igasse struktuuriüksusse või vahetusse üks töökeskkonnavolinik.

• Töökeskkonnanõukogu moodustatakse eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt tööandja algatusel või kui vähemalt 10% ettevõtte töötajatest selleks soovi avaldab (eelnõu § 1 p 16). Kehtiva õiguse kohaselt tööandja peab moodustama töökeskkonnanõukogu vähemalt 150 töötajaga ettevõttes, kus on võrdselt tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid. 

• Kehtiva õiguse kohaselt tutvub töökeskkonnanõukogu ettevõtte töökeskkonna sisekontrolli tulemustega ning vajaduse korral teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks. Eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt tutvub töökeskkonnanõukogu edaspidi sellega, kuidas tööandja täidab töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, ning teeb vajaduse korral ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks (eelnõu § 1 p 17).

• Eelnõuga sätestatakse, et kutsehaigestumise ja tööõnnetuse uurimise raporteid saab tööandja edastada kannatanule või tema huvide kaitsjale edaspidi töökeskkonna andmekogu kaudu. (eelnõu § 1 p 19, 20). Kehtiva õiguse kohaselt saab tööandja teha kutsehaigestumise ja tööõnnetuse uurimise tulemused teatavaks kannatanule või tema huvide kaitsjale ainult kirjalikult. Muudatuse tulemusel säilib võimalus lisaks andmekogule esitada andmed ka kirjalikult. 

• Eelnõuga täiendatakse seadust uue väärteokoosseisuga, mille kohaselt on Tööinspektsioonil õigus karistada töötajat rahatrahviga kuni 50 trahviühikut ehk 400 eurot, kui ta ei kasutanud tööandja väljastatud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt või jättis need üldse kasutamata ning sellega kaasnes oht töötaja enda või teiste töötajate tervisele või elule (eelnõu § 1 p 23).

Millal jõustuvad muudatused?
Plaanitavad muudatused jõustuvad üldises korras ja kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Hetkel ei ole teada, millal muudatused jõustuvad.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 24. novembriks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille edastan majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.