Mida arvad plaanitavatest relvaseaduse muudatustest?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Muudatuste eesmärk on ajakohastada relvaseadust, korrastades relvade ja laskemoona käitlemise, hoiustamise ja kasutamise nõudeid ning järelevalve korraldust.

Keda mõjutab?

• relvamüüjaid- ja vahendajaid
• laskemoona ja lisaseadmete maaletoojaid
• jahimehi
• relvaomanikke
• relvade kollektsionääre

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Eelnõuga kehtestatakse majandustegevusteate esitamise kohustus kahele uuele tegevusele: lasketiiru pidamine (juhul, kui ei osutata tasulist lasketeenust) ja gaasipihustite, pneumorelvade, hoiatus- ja signaalrelvade ning nende laskemoona müük (eelnõu § 1 p 49 ja 50). Need tegevusalad ei kuulu kehtiva relvaseaduse kohaselt tegevusloa kohustuse alla.
• Eelnõu kohaselt kui isik on tegutsenud enne 2026. aasta 1. juulit lasketiiru pidamise või gaasipihustite, pneumorelvade, hoiatus- ja signaalrelvade ning nende laskemoona müügiga, siis on tal kohustus esitada majandustegevusteade hiljemalt 2026. aasta 1. oktoobriks (eelnõu § 1 p 56).
• Plaanitavate muudatustega sätestatakse täiendavad andmed, mida ettevõtja peab majandustegevusteates esitama. Need täiendavad andmed on: tegevusala täpne liik,  tegevuskoha kirjeldus (sh relvade ja relvalaadsete esemete ohutuks käitlemiseks ettenähtud turvameetmed), ettevõtja määratud relvade ja laskemoona käitlemise eest vastutava isiku andmed, tegevusalal käideldavate pneumo-, hoiatus- ja signaalrelvade ning gaasipihustite liigid ja lasketiiru pidamise korral lasketiiru sisekorraeeskiri, ohutusjuhend, andmed ohutusalade ning laskmise eest vastutava isiku kohta (eelnõu § 1 p 49 ja 50). Hetkel peab majandustegevusteade sisaldama ainult majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 15 sätestatud andmeid. Muudatus puudutab ainult neid ettevõtteid, kes pärast muudatuste jõustumist majandustegevusteate esitavad.
• Eelnõuga määratletakse laskemoona osad: püssirohi või muu paiskelaeng, sütik, kuul, haavel või muu lendkeha või pihtamislaeng ning padrunikest (eelnõu § 1 p 10). Võrreldes kehtiva seaduse loeteluga lisatakse loetellu pihtamislaeng.
• Muudatusega täiendatakse tulirelvapadruni mõistet selliselt, et tulirelvapadrunina käsitatakse lisaks kuuli või haavliga padrunile ka padrunit, mille lendkeha on valgusrakett, samuti paukpadrunit. Tegemist on padruniliikidega, mida kasutatakse näiteks signaali andmiseks, hoiatamiseks või muul otstarbel, kuid mis oma ehituselt ja toimemehhanismilt vastavad tulirelvast laskmiseks mõeldud padrunile (eelnõu § 1 p 11). Kehtivas õiguses on tulirelvapadrun olnud seostatav eelkõige padruniga, mille lendkeha on kuul või haavel.
• Kehtiva õiguse kohaselt on nõutud, et relva- ja padrunikollektsiooni hoitakse relvahoidlas, sõltumata kollektsiooni suurusest ja relvade liigist. Kavandatava muudatuse järgi täpsustatakse, et kui kollektsiooni kuuluvad üksnes padrunid või kuni kaheksa piiratud tsiviilkäibega relva, välja arvatud piiratud tsiviilkäibega külmrelvad, võib neid hoida relvakapis või relvahoidlas (eelnõu § 1 p 20).
• Eelnõuga nähakse ette, et kollektsiooni kuuluvaid sõjarelvi ja üle kaheksa piiratud tsiviilkäibega relva, välja arvatud piiratud tsiviilkäibega külmrelvad, tuleb hoida relvahoidlas (eelnõu § 1 p 22). Praegu tuleb kõiki kollektsiooni kuuluvaid relvi hoida relvahoidlas.
• Muudatuse kohaselt ei ole relvakapp või relvahoidla nõutud piiratud tsiviilkäibega külmrelva hoidmiseks. Sellisel juhul tuleb neid hoida hoiukohas tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu (eelnõu § 1 p 23). Kehtiv seadus ei tee erandit külmrelvade hoidmisel – need kuuluvad samuti relvahoidla nõude alla, kui on osa kollektsioonist
• Eelnõuga nähakse ette, et juriidiline isik võib Eestis spordivõistlusel osalemiseks või jahipidamiseks anda teise isiku kasutusse kuni viieks ööpäevaks relvaseaduses kehtestatud korras registreeritud relv ja laskemoon tingimusel, et teisel isikul on seda liiki jahitulirelva või sporditulirelva kohta antud relvaluba (eelnõu § 1 p 28). Praegu saab juriidiline isik anda relva kasutada ainult oma töötajale, mis ei kata praktikas näiteks külalisjahil osalevate isikute, sealhulgas välisriigi jahimeeste või relvata kohalike jahimeeste vajadusi.
• Muudatuste kohaselt annab juriidilise isiku relvaluba õiguse anda relva, helisummutit, öösihikut ja laskemoona kasutada jahipidamise eesmärgil külalisjahis osalejale tingimusel, et külalisjahil osalejal on seda liiki jahitulirelva kohta antud relvaluba (eelnõu § 1 p 33). Kehtiv seadus sellist punkti ette ei näe.
• Eelnõuga pikendatakse relvasoetamisloa kehtivusaega kolme kuu pealt kuuele kuule (eelnõu § 29).
• Muudatustega pikendatakse tähtaega, mille jooksul peab välisriigist soetatud relva registreerimiseks esitama prefektuurile. Kehtiva seitsme tööpäeva asemel on eelnõu kohaselt see tähtaeg kümme tööpäeva (eelnõu § 1 p 30).
• Eelnõu kohaselt juriidilise isiku poolt relvakandmisloa taotlemisel peab isik, kellele luba taotletakse, olema EL-i või NATO liikmesriigi kodanik (eelnõu § 1 p 37). Kehtiv seadus sellist nõuet ette ei näe.
• Eelnõuga nähakse ette, et kuni 20 tulirelva või kuni 25 000 padrunit võib vedada varjatult sõiduautoga. Suurema tulirelva ja laskemoona koguse veol tuleb kasutada kinnise veoseruumiga sõidukit, mille veoseruumi uksed on kindlalt suletud ja lukustatud (eelnõu § 1 p 46). Kehtiv seadus näeb ette et vedada võib kuni 20 tulirelva või kuni 10 000 padrunit.
• Eelnõu kohaselt peab 10 kuni 20 tulirelva või 10 000 kuni 25 000 padruni veol olema vähemalt üks relvastatud saatja, üle 20 tulirelva või üle 25 000 padruni veol aga vähemalt kaks relvastatud saatjat. Relvastatud saatjad võivad asuda relvi ja laskemoona vedava sõiduki kabiinis või relvi ja laskemoona vedavat sõidukit saatvas sõidukis (eelnõu § 1 p 46). Kehtiv seadus seab piiriks 10 000 padrunit.
• Eelnõu kohaselt võib juriidilise isiku relvade ja laskemoona veol veose turvamiseks kasutada juriidilise isiku relva, mis on registreeritud turvamise otstarbel (eelnõu § 1 p 47). Kehtiv seadus sellist tingimust ette ei näe.

Millal jõustuvad muudatused?
Muudatused jõustuvad üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Hetkel ei ole teada, millal muudatused jõustuvad. 

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 21. jaanuariks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille edastan siseministeeriumile.