Mida arvad plaanitavatest muudatustest tsiviil- ja halduskohtumenetluses ning kõrgematest riigilõivudest?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Plaanitavate muudatuste eesmärk on kiirendada kohtute tööd haldus- ja tsiviilasjade lahendamisel ja vähendada kohtute töökoormust.

Keda mõjutab?
Ettevõtjaid, kes on tsiviil- või halduskohtumenetluses vaidluse osapooled.

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Muudatustega nähakse ette eelmenetluse tähtaeg taastuvenergiat puudutavatele kaebustele, milleks oleks kolm kuud alates puudusteta kaebuse esitamisest arvatest. Kohtul oleks õigus seda tähtaega pikendada kuni kolme kuu võrra, kui eelmenetluses käigus selgub, et kaebust on vaja põhjalikumalt uurida (eelnõu § 4 punkt 9; halduskohtumenetluse seadustik § 122 lõige 4). Kuna hetkel kehtivas õiguses sellist tähtaega määratud ei ole, võimaldaks selle lisamine energiatootmisega tegelevatel ettevõtjatel siiani koormavaid ja pikki menetlusi läbida kiiremini.
• Plaanitavate muudatustega tõstetakse mittevaralise nõudega hagiavalduse riigilõiv 420 eurolt 630 eurole (eelnõu § 18 punkt 4; riigilõivuseadus (edaspidi: RLS) § 59 lõige 4).
• Eelnõu kohaselt oleks hagi tagamise või eeltõendamismenetluse taotluse esitamisel riigilõiv edaspidi 70 euro asemel 150 eurot (eelnõu § 18 punkt 5; RLS § 59 lõige 17).
• Halduskohtule kaebuse esitamise riigilõiv oleks edaspidi eelnõust tulenevalt 20 euro asemel 75 eurot (eelnõu § 18 punkt 6; RLS § 60 lõige 1).
• Eelnõuga sätestatakse, et minimaalne riigilõiv kaebuse esitamisel kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks oleks edaspidi 20 euro asemel 75 eurot ning riigilõivu ülempiir tõuseks 1050 eurolt 2500 eurole (eelnõu § 18 punkt 7; RLS § 60 lõige 2).
• Plaanitavate muudatustega tõuseks minimaalne riigilõiv kaebuse esitamisel maksuhalduri või muu asutuse tegevuse peale maksusumma, sunniraha või muu makse määramisel ja sanktsiooni rakendamisel või nende sissenõudmisel või taganemisel 20 eurolt 75 eurole ja ülempiir suureneks 75 eurolt 2500 eurole (eelnõu § 18 punkt 7; RLS § 60 lõige 4).
• Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutav riigilõiv oleks edaspidi senise 20 euro asemel 75 eurot (eelnõu § 18 punkt 8; RLS § 60 lõige 6).
• Võrreldes kehtiva õigusega tõuseks haldusasjades kassatsioonikaebuse ja teistmisavalduselt tasutav riigilõivumäär 50 eurolt 100 eurole (eelnõu §18 punkt 9; RLS § 60 lõige 8).
• Eelnõuga tõstetakse riigilõivumäärasid avalduse esitamise eest kohtumenetluses. Kõik määrad suureneksid 50% võrra. See tähendab, et kui hetkel kehtiva õiguse järgi on 350 eurose tsiviilasja puhul kehtiv riigilõivu täismäär 100 eurot, siis edaspidi oleks riigilõiv 150 eurot. 500 000 eurose tsiviilasja riigilõivu täismäär tõuseks 4760 eurolt vastavalt 7140 eurole. Kui tsiviilasja hind on suurem kui 500 000 eurot, siis tasutakse riigilõivu 7500 eurot (eelnõu § 18 punkt 10; RLS lisa 1). Eelnõu kohaselt suunab hagimenetluses riigilõivude suurendamine menetlusosalisi otsima kohtuvälist kompromissi. 
• Eelnõuga muudetakse tsiviilkohtumenetluse menetluskulude nimekirja esitamise regulatsiooni. Kui hetkel kehtiva seaduse alusel tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule juba enne kohtuvaidlusi nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis, siis edaspidi tuleb esitada menetluskulude nimekiri kolme tööpäeva jooksul arvates kohtuistungist, kus lõpetati asja arutamine (eelnõu § 23 punkt 10; tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi: TsMS) § 176 lõige 1).
• Edaspidi esitavad tsiviilkohtumenetluse osalised vastaspoole menetluskulude kohta oma seisukoha kolme tööpäeva jooksul menetluskulusid tõendavate dokumentide kättetoimetamisest arvates, ilma et kohus peab selleks eraldi tähtaega määrama. Hetkel kehtib selleks kuni seitsme päeva pikkune tähtaeg, mille määrab kohus (eelnõu § 23 punkt 12; TsMS § 176 lõige 8).
• Praegu hakkab menetluskuludelt viivis jooksma alles menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest, kuid edaspidi tuleks viivise algust arvestada kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (eelnõu § 23 punkt 14; TsMS § 177 lõige 4). See peaks vähendama pahatahtlikku edasikaebamist üksnes viivise maksmise edasilükkamise eesmärgil.
• Eelnõuga täiendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku võlausaldajate kohustusega esitada tarbijakrediidilepingust tulenev nõue edaspidi kohtule elektrooniliselt avaliku e-toimiku kaudu selliselt, et kohtul oleks võimalik avalduse andmeid töödelda (eelnõu § 23 punkt 27; TsMS § 406¹ lõige 1). Võlausaldajal või tema esindajal tuleks tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude esitamisel täita erivorm, kus tuleb märkida tarbijakrediidilepinguga seotud andmed, nt krediidiandja, laenusaaja, lepingu ja laenu põhiandmed, refinantseerimise, põhinõude ja kõrvalnõuete andmed, ning lisada vastavad tõendid.
• Muudatustega lisatakse võlausaldaja õigus nõuda tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude menetlemisel maksekäsu kiirmenetluses üksnes tarbijale antud krediidi põhisumma tagastamist koos seadusjärgse intressiga või viivisega, kui seadusjärgne intress ja viivis ei ole suuremad varem kokkulepitud intressi- või viivisemäärast (eelnõu § 23 punkt 29; TsMS § 481 lõige 2⁴). Hetkel kehtiv seadus ei piira maksekäsu kiirmenetluses nõutava intressi ja viivise suurust, mistõttu saab krediidiandja nõuda lepingujärgset intressi ja viivist. Eelnõu muudab regulatsiooni võlausaldaja jaoks seega rangemaks.
• Kui hetkel kehtiva õiguse kohaselt tuleb kohtul teha makseettepanek tarbijakrediidilepingu alusel esitatud avalduse lahendamiseks kümne tööpäeva jooksul avalduse saamisest, siis eelnõuga pikendatakse seda tähtaega kahekümne tööpäevani (eelnõu § 23 punkt 31; TsMS § 483 lõige 1).

Millal jõustuvad muudatused?
Plaanitavad muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 1. jaanuaril 2027. aastal. 

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 27. aprilliks e-posti aadressile sandra@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan riigikogu põhiseaduskomisjonile.