Mida arvad plaanitavatest muudatustest seoses töövaidluste lahendamisega töövaidluskomisjonis?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Eelnõu peamine eesmärk on muuta töövaidluste lahendamine lihtsamaks, kiiremaks, tõhusamaks ja paindlikumaks ning parandada õigusselgust ja töövaidluste lahendamise kvaliteeti.

Keda mõjutab?
Plaanitavad muudatused võivad mõjutada kõiki tööandjaid.

Millised on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Eelnõu laiendab kirjaliku menetluse rakendamise võimalusi (vt eelnõu § 1 punkt 46). Kirjalik menetlus tähendab, et töövaidluskomisjoni juhataja vaatab töövaidluse läbi istungit korraldamata. Kui praegu saab töövaidluskomisjon kirjalikus menetluses läbi vaadata kuni 6400-euroseid nõudeid, siis eelnõu kohaselt tõuseb see piirmäär 8000 euroni. Samuti lisandub võimalus kirjalikult menetleda ka selliseid juhtumeid (nii mitterahaliste kui suuremate kui 8000-euroste nõuete puhul), kus asjaolud on otsuse tegemiseks selged ning töövaidluskomisjoni hinnangul ei ole pooltel asjaolude selgitamiseks vaja isiklikult kohale ilmuda.
• Eelnõu täiendab töövaidluse lahendamise seadust tagaseljaotsuse tegemise võimalusega (vt eelnõu § 1 punkt 51). Kui vastaspool ei reageeri või ei ilmu töövaidluskomisjoni istungile, siis on töövaidluskomisjonil eelnõu kohaselt võimalik teha tagaseljaotsus. Tagaseljaotsuse tegemise lubamine lihtsustab ja kiirendab töövaidluse lahendamist, kuna mõjuva põhjuseta vastamata jätmise ja istungile mitteilmumise korral loetakse avaldaja esitatud asjaolud vastaspoole poolt omaksvõetuks ning töövaidluskomisjoni juhataja ei pea koostama mahukat analüüsi vastaspoole argumentide kohta. Kehtiva seaduse kohaselt võib töövaidluskomisjon vaadata avalduse läbi isiku kohalolekuta, kuid töövaidluskomisjoni peab hindama, kas avalduses nimetatud faktilised asjaolud on tõendatud.
• Eelnõu muudab seadust selliselt, et töövaidluskomisjon arvestab pärast ettenähtud tähtaega esitatud tõendeid vaid siis, kui seatud tähtaega on ületatud mõjuval põhjusel (vt eelnõu § 1 punkt 53). Mõjuvaks põhjuseks võib olla näiteks varasem tõendile ligipääsu puudumine, menetlusosaline ei teadnud konkreetse tõendi esitamise võimalikkusest, töövaidluskomisjon selgitas ebapiisavalt tõendite esitamise korda või olukord, kus alles istungil ilmneb, et vastaspoolel on tõendeid, mida avaldajal oleks võimalik välja nõuda. Kehtiv seadus ei anna töövaidluskomisjonile õigust jätta kõrvale tõendeid, kui tõendid on esitatud pärast töövaidluskomisjoni ettenähtud tähtaega.
• Eelnõu lisab seadusesse nõude, mis paneb selgelt vastutuse tõlgi tagamise ja tema pädevuse eest sellele poolele, kes tõlki vajab (vt eelnõu § 1 punkt 12). Kui tõlki ei ole või tõlge ei ole piisav, saab menetlusega siiski edasi liikuda ning vaidluse tempokalt lahendada, mitte ei pea korraldama kordusistungeid, mis menetlust venitavad. Kehtiv õigus ei näe ette sellist võimalust.
• Eelnõu võimaldab töövaidluskomisjonil võtta menetlusse need nõuded, mille puudused on kõrvaldatud ning neid on võimalik menetleda, isegi kui osa nõuetest pole endiselt korrektsed (vt eelnõu § 1 punkt 27). See tagab, et kogu avaldus ei kuku menetlusest välja üksnes ühe puudusega nõude tõttu.
• Edaspidi on töövaidluskomisjonil võimalik puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaega poole põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada (vt eelnõu § 1 punkt 27). Hetkel puudub selline võimalus.
• Eelnõu paneb töövaidluskomisjonile kohustuse selgitada menetlusosalistele nende õigusi ja kohustusi ning vajaduse korral teha ettepanekuid avalduse täiendamiseks või tõendite esitamiseks (vt eelnõu § 1 punkt 11). See suurendab töövaidluse osapoolte teadlikkust ning aitab parandada avalduste ja vastuväidete kvaliteeti.
• Eelnõu näeb ette, et Eestisse lähetatud töötajad ja ehitussektori töötajad saavad töövaidluskomisjonile esitada töötasunõude tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku vastu (vt eelnõu § 1 punkt 2). Praegu saab töötaja esitada sellise nõude üksnes kohtusse.
• Plaanitava muudatuse kohaselt võib töövaidluskomisjon ka sellise töötaja töövaidlusasja läbi vaadata töötaja kohaloluta, kui töötaja on Eestis seaduslikul alusel viibinud ja töötanud, kuid kes oma töövaidlusasja läbivaatamise ajaks või töövaidluse läbivaatamise ajal on riigist elamisloa lõppemise või lühiajalise töötamise registreeringu kehtetuks tunnistamise tõttu välja saadetud (vt eelnõu § 1 punkt 48). Praegu on võimalik töövaidlusasi ilma välismaalase kohalolekuta läbi vaadata vaid siis, kui ta töötas Eestis ilma seaduslikku alust omamata.
• Töövaidluskomisjonile lisandub eelnõuga võimalus otsus viivitamata täitmiseks pöörata tagaseljaotsuse puhul või kui vastaspool nõude õigeks võtab (vt eelnõu § 1 punkt 76). Sellisel juhul jõustub töövaidluskomisjoni otsus selle kättesaamisel, mitte 30 kalendripäeva möödudes otsuse kättesaamisest. Kehtiva korra järgi on viivitamatu täitmine piiratud üksnes töötaja taotlusega ja hädavajalikus ulatuses (kuni kahe kuu töötasu) töötasu nõude korral.
• Töövaidlusasja jätkumisel kohtumenetluses kaob kohtu õigus nõuda avalduse esitamist hagimenetluses ettenähtud vormis (vt eelnõu § 1 punktid 68 ja 69). Kohtule jääb õigus nõuda puuduste kõrvaldamist, mis aga eeldab, et kohus toob selgelt välja, milline puudus takistab hagi menetlemist.

Millal jõustuvad muudatused?
Muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Täpne jõustumise kuupäev ei ole hetkel teada.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest töövaidluse lahendamise seaduses. Vastust ootan hiljemalt 6. novembriks e-posti aadressile marko@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.