Mida arvad plaanitavatest muudatustest seoses tarbijakrediidilepingutega?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Muudatuste eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle direktiiv (EL) 2023/2225, millega kaasajastatakse tarbijakrediidi reegleid digiajastule vastavaks, laiendatakse reegleid uutele krediidiliikidele ning täpsustatakse vastutustundliku laenamise ja tarbija teavitamise nõudeid.

Keda mõjutab?

• Kõiki krediidiandjaid ja -vahendajaid (pangad, liisingufirmad, kiirlaenupakkujad)
• Ettevõtjaid, kes pakuvad kaupade või teenuste müügil järelmaksu või "osta kohe, maksa hiljem" lahendusi (sh tasuta krediit)
• Kindlustusandjaid, kes pakuvad krediidilepingutega seotud kindlustust

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Plaanitavate muudatustega muudetakse tarbijakrediidilepingu mõistest. Eelnõu kohaselt on tarbijakrediidilepinguks leping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti maksetähtpäeva edasilükkamise, laenu, liisingu või muu finantseerimise vormis (eelnõu § 1 p 4). Võrreldes kehtiva seadusega on loetellu lisatud liising ja muu finantseerimise vorm, et hõlmata ka uusi turule tulnud krediiditooteid. Samuti kehtiva seaduse kohaselt on tarbijakrediidileping määratletud kui krediidileping. Kuna Eesti õiguses on krediidileping olemuslikult tasuline, siis langevad praegu reguleerimisalast välja kõik need järelmaksud ja krediiditooted, kus tarbijalt intressi ega muid tasusid ei küsita (nt "osta kohe, maksa hiljem" ilma lisatasudeta). Seega eelnõu kohaselt loobutakse tarbijakrediidilepingu defineerimisel viitest "krediidilepingule" kui sellisele. Selle asemel on tarbijakrediidileping igasugune leping, millega antakse tarbijale krediiti maksetähtpäeva edasilükkamise, laenu, liisingu või muu finantseerimise vormis. Seega muudatustega laiendatakse kohaldamisala tasuta krediidilepingutele ja „osta kohe, maksa hiljem“ toodetele ehk ettevõtjatele tähendab see uusi nõudeid ja suuremat kulu teenuse pakkumisel.
• Eelnõuga välistatakse tarbijakrediidiregulatsiooni alt kõik juhud, mille puhul võimaldatakse sissenõutavaks muutunud kohustuse maksetähtpäeva tasuta edasilükkamist. Näiteks kui tarbijale võimaldatakse tasuta maksetähtpäeva edasilükkamist, st sõltumata sellest, kas lükatakse edasi olemasoleva krediidi tagasimakse tähtpäev (st pikendatakse maksetähtaega) või muu sissenõutavaks muutunud kohustuse tähtpäev (näiteks müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise kohustus) (eelnõu § 1 p 7).
• Eelnõuga sätestatakse, et võlaõigusseaduse tarbijakrediidi regulatsiooni ei kohaldata krediidilepingule, mille puhul ettevõtja võimaldab enda müüdava või pakutava asja, teenuse või muu lepingueseme eest tasumisel maksetähtpäeva tasuta edasilükkamist, kui: 1) kolmas isik ei paku asja, teenuse või muu lepingueseme finantseerimiseks krediiti; 2) maksetähtpäev on kuni 50 päeva alates asja, teenuse või lepingueseme üleandmisest või osutamisest;  3) tasumisega viivitamisel võib tarbijalt nõuda vaid viivist (eelnõu § 1 p 15). See tähendab, et ettevõtjad, kes enda kaupade müümisel või teenuste pakkumisel (nt hambaarstid hambaraviteenuse pakkumisel või elektroonikakauplus külmkapi müümisel) võimaldavad tarbijal maksetähtaega veidi edasi lükata või maksed teatud perioodile jaotada, on välistatud tarbijakrediidi regulatsioonist. 
• Eelnõuga sätestatakse, et tarbijakrediidi regulatsiooni ei kohaldata ka suurettevõtjatele (st ettevõtjatele, kes ei ole mikro-, väike- ega keskmise suurusega ettevõtjad), kes pakuvad veebiplatvormi kaudu oma kaupade või teenuste eest tasuta maksetähtaja edasilükkamist, kui: 1) kolmas isik ei finantseeri tehingut ega omanda tarbijanõuet; 2) maksetähtaeg on kuni 14 päeva alates kauba üleandmisest või teenuse osutamisest; 3) viivituse korral võib tarbijalt nõuda üksnes seadusjärgset viivist ja võla sissenõudmiskulusid (eelnõu § 1 p 15).
• Eelnõuga nähakse ette intressi- ja muude tasudeta krediidilepingutele piiratud ulatuses lihtsustatud reeglid. Selliste lepingute puhul ei kohaldata teatud reklaami- ja teavitamisnõudeid, et vältida krediidiandjate tarbetut halduskoormust, arvestades nende krediidilepingute lühemat kestust ja väiksemat riski. Samas jäävad need lepingud üldiselt tarbijakrediidi regulatsiooni kohaldamisalasse (eelnõu § 1 p 15).
• Eelnõuga täpsustatakse, et krediidiandja ja krediidivahendaja esitavad tarbijale tasuta mõistliku aja jooksul, enne kui tarbija on sõlminud tarbijakrediidilepingu või seotud oma pakkumusega, paberil või muul tarbija valitud püsival andmekandjal selgelt eristuvalt ja arusaadavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel lepingueelse teabe, tuginedes krediidiandja pakutavatele lepingutingimustele ning vajaduse korral tarbija eelistustele ja tema esitatud teabele (eelnõu § 1 p 16). Muudatustega täpsustatakse, et tarbijale tuleb lepingueelne teave esitada selgel ja arusaadaval viisil. Samuti on edaspidi tarbijal õigus valida, millisel püsival andmekandjal ta soovib lepingueelset teavet saada.
• Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel tuleb esimesel lehel esitada krediidi põhiandmed (nt krediidi kulukuse määr, intressimäär, maksete kogusumma). Teave peab olema selgelt esitatud ka digikeskkonnas (eelnõu § 1 p 16–31).
• Plaanitavate muudatuste kohaselt täpsustatakse seadust, lisades võlaõigusseadusesse lause, mille kohaselt krediidilepingu sõlmimise võib edaspidi krediidiandja teha sõltuvaks kindlustuslepingu sõlmimisest, arvestades muu hulgas proportsionaalsuse kaalutlust (eelnõu § 1 p 2). Näiteks ei oleks proportsionaalne lühiajalise kiirlaenu puhul elukindlustuse nõudmine. Hetkel proportsionaalsuse põhimõtet seaduses ei ole.
• Eelnõuga lisatakse seadusesse uus säte, mille kohaselt tarbijast krediidisaajale esitatav krediidilepinguga seotud pakkumus kindlustuslepingu sõlmimiseks on kindlustusandja jaoks siduv vähemalt kolm päeva. Kindlustusandja ja krediidiandja peavad tarbijat pakkumise siduvuse ajast teavitama. Tarbijal on õigus pakkumusega nõustuda enne kolme päeva möödumist, tehes selleks sõnaselge tahteavalduse (eelnõu § 1 p 3). Kehtivas seaduses sellist nõuet ei ole.
• Eelnõu kohaselt, kui lepingueelne teave esitatakse vähem kui üks päev enne lepingu sõlmimist, tuleb tarbijale saata täiendav meeldetuletus taganemisõiguse kohta (eelnõu § 1 p 32).
• Eelnõuga täpsustatakse vastutustundliku laenamise põhimõtet ning krediidivõimelisuse hindamise nõudeid. Krediidiandja peab hindama tarbija maksevõimet piisava teabe alusel ning ei tohi tugineda üksnes varasemale maksekäitumisele ega kasutada eriliigilisi isikuandmeid või sotsiaalmeedia andmeid (eelnõu § 1 p 42–44). 
• Plaanitavate muudatuste kohaselt, kui krediidivõimelisuse hindamine näitab, et tarbija ei ole krediidivõimeline, tekib krediidiandjal teatud juhtudel kohustus suunata tarbija võlanõustamisse (eelnõu § 1 p 47).
• Eelnõuga täpsustatakse tarbijakrediidi reklaaminõudeid ning nähakse ette kohustuslik hoiatus: „Hoiatus! Laenuvõtmine maksab raha.”  või muu samaväärne väljend (eelnõu § 2).
• Eelnõu kohaselt tarbija peab lepingu sõlmimiseks andma ühemõttelise ja selge nõusoleku, krediidiandjal ei ole enam võimalik eeldada tarbija nõustumist tarbijakrediidilepingu või sellega seotud kõrvallepingu sõlmimisega. Praktikas tähendab see, et keelatud on vaikimisi eelmärgistatud lahtrite kasutamine (eelnõu § 1 p 54).
• Kui lepingueelne teave esitatakse krediidiandja poolt tarbijale vähem kui üks päev (24h) enne lepingu sõlmimist, peab krediidiandja saatma tarbijale 1 kuni 7 päeva jooksul pärast sõlmimist täiendava meeldetuletuse tema õiguse kohta lepingust 14 päeva jooksul taganeda (eelnõu § 1 p 32).

Millal jõustuvad muudatused?
Eelnõu kohaselt jõustuvad muudatused 20. novembril 2026.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 4. märtsiks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille edastan justiits- ja digiministeeriumile.