Mida arvad plaanitavatest muudatustest seoses ranna ja kalda piirangu- ning ehituskeeluvöönditega?
Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Muudatuste eesmärk on leevendada ja täpsustada ranna ja kalda ehituskeelu erandeid. Samuti soovitakse lihtsustada menetlusprotsesse, asendades mõnel juhul kohustusliku planeerimismenetluse keskkonnaameti või kohaliku omavalitsuse nõusolekuga.
Keda mõjutab?
Maaomanikke, kes soovivad ehitada või laiendada ehitisi veekogude läheduses
Tehnovõrkude rajajaid
Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?
Eelnõu 612 kohaselt ei laiene ehituskeeld hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaal olevatest õiguslikul alusel rajatud ehitistest maismaa suunas ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veeseaduse kohasesse veekaitsevööndisse. Lisatakse täiendus, et ehituskeeld ei laiene ka sel juhul, kui see ehitis asub olemasoleva ehitisega samal joonel või toimub õuemaal maismaa suunas olemasoleva ehitise laiendamine (muudatusettepaneku p 5) .
Täiendatakse eelnõud 612 SE punktiga, millega võimaldatakse tiheasustusaladel olemasolevate ehitiste ehitusjoonest maismaa poole ka ehitiste mahupiiranguteta laiendamist. Väljakujunenud ehitusjoone määramine oleneb kohalikest looduslikest ja maastikulistest tingimustest (muudatusettepaneku p 6). Kehtiva seaduse kohaselt ei tohi tiheasustusalal ranna ja kalda ehituskeeluvööndis asuvat olemasolevat ehitist laiendada rohkem kui 1/3 võrra selle esialgsest mahust.
Muudatustega täpsustatakse, et ehituskeeld ei laiene tiheasustusalal üleujutusohuga seotud olulises riskipiirkonnas kaldakindlustusrajatisele ja mujal veekogu veepiirile rajatavale kaldakindlustusrajatisele (muudatusettepaneku p 7). Muudatus on vajalik, et määrata üheselt ja selgelt kalda ehituskeeluvööndis ehitamise erandi kohaldatavuse kohana veekogu tavaline veepiir, mis allub reaalselt ja pidevalt vee tekitatud kulutus- ja erosiooniprotsessidele, mitte aga kaugemale sisemaale ulatuvate üleujutuste piir, kus erosiooni ega kulutust ei toimu.
Seni ei laiene ehituskeeld supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele ning edaspidi ei laiene ehituskeeld lisaks veel kuni 20 m2 aluspinnaga mittemajutushoonele (muudatusettepaneku p 8). Erandi rakendamise eeldus on, et tegemist on avaliku supelrannaga, mille maa-ala on kavandatud üldplaneeringuga ja vastab veeseaduse nõuetele. Ehitusloakohustuslikule või majutushoonele (kämpingud jms) erand ei laiene.
Muudatusettepaneku kohaselt täiendatakse ehitiste loetelu, millele ehituskeeld ei laiene:
Lisaks maakaabelliinile ei laiene edaspidi ehituskeeld ka veekaabelliinile (muudatusettepaneku p 10);
Edaspidi lubatakse tehnovõrku ja -rajatist rajada mitte ainult olemasoleva elamu, vaid ka avalikus kasutuses oleva hoone tarbeks. Kui ehituskeeluvööndis on juba avalikus kasutuses hoone, siis on põhjendatud lubada selle tarbeks tehnovõrku ja -rajatist rajada (muudatusettepaneku p 11). Avaliku kasutusega hoone on näiteks muuseum, kool jmt.
Muudatustega lisatakse eelnõusse erandid, millele ehituskeeld ehituskeeluvööndis ei laiene (muudatusettepaneku p 13):
riikliku keskkonnaseire rajatisele ja riigi huvi korral pinnavee ja põhjavee seisundi või kliimamuutuste mõju väljaselgitamiseks rajatavale seirerajatisele juhul, kui väljaspool ehituskeeluvööndit sobiv asukoht puudub;
hoonestatud kinnistu õuemaale väljaspoole veekaitsevööndit ehitatavale rajatisele, millel puudub ehitusseadustiku järgi ehitusteatise ja ehitusloa kohustuslikkus.
Muudatusettepaneku kohaselt saab edaspidi väljaspool linna kui asustusüksust, alevit ja alevikku keskkonnaameti nõusolekul ja linnas kui asustusüksuses, alevis ja alevikus KOV-i nõusolekul lubada püstitada erinevaid ehitisi (nt pinnavee veehaarde ehitist, silda, raudteed jm) ehituskeeluvööndisse (muudatusettepaneku p 14-15). Plaanitava muudatusettepanekuga kaotatakse planeeringunõue ja asendatakse see keskkonnaameti või KOV-i nõusolekuga. Juhul, kui ehitiste ehitamise eelduseks on eelnevalt detailplaneeringu koostamine või projekteerimistingimuste andmine, siis saab vastava nõusoleku anda nendes menetlustes. Juhul kui neid ei ole annab asutus nõusoleku ehitusloa või ehitusteatise menetluses või eraldi toiminguna.
Millal jõustuvad muudatused?
Muudatused jõustuvad üldises korras ehk kümnendal päeval peale nende avaldamist Riigi Teatajas. Hetkel ei ole teada, millal muudatused jõustuvad.
Anna teada, mida arvad eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekutest. Tagasisidet ootan hiljemalt 13. märtsiks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan Riigikogu keskkonnakomisjonile.