Mida arvad plaanitavatest looduskaitseseaduse muudatustest?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Muudatuste eesmärk on ajakohastada looduse kaitseks kehtestatud korda.

Keda mõjutab?

• metsamaa omanikud
• maaomanikud

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Looduskaitseseadust täiendatakse eelnõu kohaselt uue eesmärgiga kaitsta Eesti maa-alast 30% ja merealast 30%(eelnõu § 1 p 1, 6). 30% kaitse eesmärk on tagada Eesti looduse tuumikalade ning kõigile Eesti loodusele omastele ökosüsteemide, liikide ja nende elupaikade kestev kaitse. Kehtiv seadus sellist sätet ette ei näe.
• Eelnõuga lisatakse seadusesse nõue, et hüvitusala määramisel peab arendaja saavutama kokkuleppe maaomaniku või -haldajaga (eelnõu § 1 p 4). Hüvitusala on ala, kus rakendatakse meetmeid liigile või elupaigale tekitatava kahju hüvitamiseks. Hüvitamine on vajalik arendusega kavandatud tegevusest tulenevalt kaitstava loodusobjektile tekitatava kahju kompenseerimiseks, kuid hüvitusala kaitse alla võtmine toimub pärast kinnisasja riigile omandamist. Juhul kui arendaja ja maaomanik on eraisikud, toimub hüvitamine nende omavahelisel kokkuleppel.
• Eelnõuga uuendatakse looduskaitseseaduse vastutussätteid, eeskätt juriidilise isiku karistusmäärasid suurendatakse või täiendatakse uute karistustega, näiteks (eelnõu § 1 p 26, 27):
  • Kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete rikkumise eest juriidilisel isikul tõstetakse trahv 50 000 euroni senise 3200 asemel,
  • Kaitstaval loodusobjektil majandustegevuse ja loodusvarade kasutamise keelu rikkumise korral on ette nähtud trahv 200 000 eurot. Kehtivas seaduses sellist vastutussätet ei ole.
  • Kaitstaval loodusobjektil ehitamise nõuete rikkumise eest on trahv 200 000 eurot. Kehtivas seaduses sellist vastutussätet ei ole.
  • Kaitstaval loodusobjektil viibimise keelu rikkumise eest on trahv 30 000 eurot. Kehtivas seaduses sellist vastutussätet ei ole.
  • Kaitstaval loodusobjektil puittaimestiku istutamise ja raie nõuete rikkumise eest karistatakse 150 000 eurose trahviga. Kehtivas seaduses sellist vastutussätet ei ole.
  • Kaaviaripakendi märgistamise nõuete rikkumise trahvimäära tõstetakse 1600 euro pealt 10 000 euro peale.
• Plaanitavate muudatuste kohaselt ei ole kinnisasja omanikul õigust keelata looduskaitseseaduse alusel riigi kavandatud või tellitud seire, uuringu või inventuuri tegijal, kes esitab kinnisasja valdaja nõudel töötõendi või tellitud töö lepingu ja andmed, millises haldusmenetluses keskkonnateavet kogutakse, kinnisasjal viibida või sealt läbi liikuda töö läbiviimiseks (eelnõu § 1 p 8).
• Eelnõu kohaselt sätestab kliimaminister määrusega nimekirja võõrliikidest, mille isendite hävitamise kohustus on kinnisasja omanikul või valdajal. Määrusega sätestatakse ka ohjamistegevuse tähtajad (eelnõu § 1 p 24). Määruses nimetatud võõrliikide tõrje soovitused pannakse Keskkonnaameti kodulehele. Kehtiv seadus sellist sätet ette ei näe.
• Eelnõuga täpsustatakse ja täiendatakse erandite loetuelu, millele ranna ja kalda ehituskeeluvööndis ehituskeeld ei laiene. Kehtiva korra kohaselt ei laiene ehituskeeld olemasoleva elamu tarbeks rajatavale tehnovõrgule ja -rajatisele. Sätet täiendatakse, et ehituskeeld ei laiene ka avalikus kasutuses oleva hoone tarbeks rajatavale tehnovõrgule ja -rajatisele (eelnõu § 1 p 21).
• Eelnõuga kaotatakse kohustus, et kaitstava loodusobjekti valitseja peab iga kord reageerima, kui tuleb teade surnuna leitud kaitsealusest loomast, ja väljastama loa, kui leidja võib selle isendi enda valdusse jätta. Kaitstava loodusobjekti valitseja peab edaspidi reageerima üksnes siis, kui soovib seda looma endale jätta (kasutada teadus- ja/või õppeotstarbel) (eelnõu § 1 p 25).
• Eelnõu kohaselt saab loodusväärtuse kaitseks eramaal eraomandis kinnisasja omanikuga riik sõlmida notariaalse lepingu, mille alusel koormatakse kinnisasi isikliku kasutusõigusega riigi kasuks. Lepingu saab sõlmida väljaspool kaitstavat loodusobjekti asuva Eesti looduse infosüsteemi kantud loodusväärtuse kaitseks. Isiklik kasutusõigus on riigi õigus kasutada kinnisasja loodusväärtuse kaitseks ja keelata või piirata kinnisasjal majandustegevust kaitse-eesmärgi kohaselt. (eelnõu § 1 p 12). Hüvitis piirangute eest makstakse kinnisasja omanikule riigi kasuks isikliku kasutusõigusega koormamise perioodil iga-aastaste võrdsete maksetena. Kasutusõiguse tasu arvutamise alused ja metoodika kord reguleeritakse eraldi ministri määrusega, mis ei ole hetkel teada. Kehtiv seadus sellist võimalust ette ei näe.
• Eelnõuga lisatakse kaitse alla võtmise eelduste loetellu „tähtsus ökosüsteemide sidususe tagamisel“ (eelnõu § 1 p 3). Kehtiv seadus näeb ette, et loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldus on selle ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus.
• Eelnõu kohaselt täiendatakse looduskaitseseaduse loetelu selle kohta, mida ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis teha. Muudatuste kohaselt ei või poolloodusliku koosluse esinemise alal niidet maha jätta ja hooldada ehitisi või teha maaparandushoiutöid, mille käigus eemaldatakse setet mehhaniseeritult või muudetakse veerežiimi (eelnõu § 1 p 7). Kehtiv seadus selliseid tingimusi ette ei näe.
• Plaanitavate muudatuste kohaselt kaob Keskkonnaametil kohustus edastada pruunkaru talvitumispaiga maaomanikule kaitsekohustusteatis. See asendatakse teavitamiskohustusega (eelnõu § 1 p 15, 23).
• Eelnõu kohaselt lisatakse seadusesse võimalus reguleerida kaitse-eeskirjaga piiranguvööndis maaparandussüsteemide hoiutöid ja rekonstrueerimist. Sättega ei keelata automaatselt maaparandussüsteemi hoiutööd, vaid antakse võimalus seda vajaduse korral kaitse-eeskirjaga teha. Muudatus võimaldaks piirata või reguleerida ning vajaduse korral ka keelata olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja rekonstrueerimist. Samas on sättesse lisatud lisatingimus, et nimetatud piirangud ei tohi takistada maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist väljaspool kaitstavat loodusobjekti (eelnõu § 1 p 19).

Millal jõustuvad muudatused?
Muudatused jõustuvad üldises korras. Hetkel ei ole teada, millal muudatused jõustuvad.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 14. novembriks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille edastan kliimaministeeriumile.