Mida arvad plaanitavast teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika nõukogust?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Plaanitava määruse eesmärk on sätestada nõukogu ülesanded, moodustamise kord ja töökord.

Keda mõjutab?

• Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud asutusi

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika nõukogu asendab seni kehtiva teadus-ja arendustegevuse korralduse seaduse alusel moodustatud ning Vabariigi Valitsust nõustavat Teadus- ja Arendusnõukogu. 

• Plaanitava määruse kohaselt on teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika nõukogu (edaspidi nõukogu) vähemalt 9-liikmeline, kuid mitte suurem kui 15-liikmeline ja selle koosseis kinnitab Vabariigi Valitsus kuni kolmeks aastaks (eelnõu § 1 lg 1). 

• Nõukogusse kuuluvad eelnõu kohaselt ametikoha järgselt peaminister, haridus- ja teadusminister ning majandus- ja tööstusminister. Teised nõukogu liikmed määrab Vabariigi Valitsus ning Vabariigi Valitsuse poolt nimetatud liikmed on teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni valdkonna tunnustatud eksperdid (eelnõu § 1 lg 2).

• Nõukogu tööd korraldab Riigikantselei. Riigikantselei ülesanneteks on muuhulgas istungite kokkukutsumine ja korraldamine, istungite protokollimine ja protokollide avalikustamine, materjalide edastamine nõukogu liikmetele (eelnõu § 1 lg 3).

• Eelnõu sätestab nõukogu ülesanded, milleks on näiteks Vabariigi Valitsuse nõustamine teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonisüsteemi tervikliku toimimise küsimustes,  jälgida muutusi teadus- ja arendustegevust ning innovatsioonisüsteemi ümbritsevas keskkonnas ning teha sellest tulenevalt Vabariigi Valitsusele ettepanekuid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna konkurentsivõime säilitamiseks ja parandamiseks ning nõustada Vabariigi Valitsust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna riikliku rahastamise küsimustes (eelnõu § 2 lg 1).

• Eelnõu kohaselt on nõukogul õigus kaasata oma ülesannete täitmiseks vajadusel eksperte, samuti moodustada töörühmi, tellida uuringuid ning koostada raporteid (eelnõu § 2 lg 2).

• Nõukogu tööd juhib peaminister ning istungeid viiakse läbi kord kvartalis või vastavalt vajadusele nii kohapeal kohtudes kui ka elektroonilisi vahendeid kasutades. Päevakord pannakse kokku vastavalt nõukogu liikmete poolt tehtud ettepanekutele (eelnõu § 3).

• Istungi kokkukutsujaks on Riigikantselei, kes saadab nõukogu liikmetele istungi päevakorra materjalid vähemalt kümme tööpäeva enne istungi toimumist. Kui reeglina osalevad istungitel üksnes nõukogu liikmed, siis kokkuleppel nõukogu esimehega võib istungitele kutsuda ka isikuid, kes nõukogusse ei kuulu (eelnõu § 4).

• Eelnõu kohaselt tehakse üldiselt otsused konsensuslikult, kuid kui konsensust ei leita, on otsuse tegemiseks vajalik kahe kolmandiku osalevate nõukogu liikmete enamus. Nõukogu on otsustuspädev, kui kohal on rohkem kui pool nõukogu liikmetes (eelnõu § 5).

• Eelnõu kohaselt saab otsused vastu võtta ka nõukogu kokku kutsumata. Kiirete küsimuste arutamiseks või nõukogu esimehe ettepanekul võib nõukogu langetada otsuseid ka elektrooniliselt. Sel juhul edastab Riigikantselei nõukogu liikmetele e-posti teel otsuse tegemiseks vajalikud materjalid. Otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt on vähemalt kaks kolmandikku nõukogu liikmetest (eelnõu § 6). 

• Kõiki nõukogu istungeid protokollib Riigikantselei ning protokollid avalikustab Riigikantselei Vabariigi Valitsuse veebilehel (eelnõu § 7).

Millal jõustuvad muudatused?
Plaanitav määrus jõustub 1. oktoobril 2025.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 3. septembriks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan haridus- ja teadusministeeriumile.