Mida arvad plaanitavast positiivsest krediidiregistrist?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Muudatuste peamiseks eesmärgiks on võimaldada krediidiandjatel efektiivsemalt kontrollida ja hinnata tarbija krediidivõimelisust usaldusväärsetele andmetele tuginedes, et aidata kaasa vastutustundlikule laenamisele ja laenuvõtmisele.

Keda mõjutab?

• Krediidiandjaid (pangad, liisingufirmad, hoiu-laenuühistud, muud krediidiandjad ja -vahendajad)
• Potentsiaalseid nn positiivse krediidiregistri teenuse osutajaid erasektoris
• Inimesi, kes soovivad sõlmida krediidilepingut

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

Krediiditeaberegister

• Eelnõu kohaselt luuakse krediiditeabe jagamise seadus, mis kehtestab nõuded krediiditeabe jagamisele, krediiditeaberegistri pidamisele ja krediiditeaberegistri pidajale, samuti järelevalve korraldusele ja vastutusele selle seaduse nõuete täitmata jätmise eest (eelnõu § 1).
• Uue seaduse alusel alustab tegevust krediiditeaberegister, mis on krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil krediidiandjale krediiditeabe kättesaadavaks tegemiseks peetav riigi andmekogu (eelnõu § 6).
• Eelnõu kohaselt loob krediiditeaberegistri ettevõtja, kellele on krediiditeabe seaduse alusel antud ainuisikuliselt õigus registrit pidada. Registripidaja selgub rahandusministeeriumi poolt läbi viidava hankemenetluse tulemusel (eelnõu § 6 lg 3).
• Eelnõus sätestatakse, et krediiditeabe andja on krediidiandja, krediidiasutus, krediidiagent ja hoiu-laenuühistu, välisriigi krediidiasutuse või krediidiandja Eestis asutatud filiaal (eelnõu § 5). Krediidiagent on krediidivahendaja, kes on seotud ühe krediidiandjaga ja tegutseb ainult tema nimel ning selle krediidiandja täielikul ja tingimusteta vastutusel. Eelnõu esimese versiooni kohaselt krediiditeabe andjaks välisriigi krediidiasutust või krediidiandja Eestis asutatud filiaali ei loetud.
• Krediiditeabe andjale tuleb plaanitava seadusega 2 kohustust (eelnõu § 8, 10, 3, 60, 62, 63):
  • registrile tuleb regulaarselt esitada andmed juba väljastatud krediidilepingute kohta;
  • enne krediidilepingu sõlmimist tarbijaga (s.t. enne krediidi väljastamist) tuleb teha krediidiregistrisse kohustuslikus korras päring krediiditaotleja juba olemasolevate kohustuste kohta, et hinnata tarbija krediidivõimelisust.
• Plaanitavas eelnõus sätestatakse mõiste krediiditeave. Tegemist on andmetega tarbijaga sõlmitud krediidilepingu kohta, mille krediiditeabe andja edastab krediiditeaberegistrisse (eelnõu § 3). Loodav krediidiregister sisaldab andmeid üksnes füüsiliste isikute krediidiandmete kohta.
• Krediiditeabena käsitletavad andmed on järgmised (eelnõu § 7 lg 1):
  • tarbija isikukood või selle puudumisel sünniaeg ning ees- ja perekonnanimi;
  • krediiditeabe andja üldandmed
  • krediidi füüsilisest isiku käendaja üldandmed
  • tarbijakrediidilepingu üldandmed
  • krediidiliik
  • krediidi maksimaalne summa eurodes
  • krediidijääk eurodes
  • krediidi tagasimaksegraafiku tüüp
  • krediidi intressimäära tüüp
  • tarbijakrediidilepingus kokku lepitud järgmise tagasimakse suurus eurodes
  • krediidi tagasimakse tasumise täieliku või osalise edasilükkamise ajavahemik
  • tarbijakrediidilepingus kokku lepitud kohustuse täitmisega viivitamise fakt, kui tarbija kohustuse täitmise tähtpäevast on möödunud 14 päeva (eelnõu esmane versioon ei sisaldanud 14 päeva möödumise osa)
  • tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude loovutamise või tarbijakrediidilepingu kolmanda isiku poolt ülevõtmise fakt
  • võrreldes eelnõu varasema versiooniga ei käsitleta krediiditeabena enam tarbijakrediidilepingus kokku lepitud lepingu sõlmimise ja haldamise kulusid.
• Krediiditeabe andja edastab registripidajale krediidiregistrisse kantavad andmed pärast krediidilepingu sõlmimist, krediidilepingu muutmist või andmete muutumise korral 24 tunni jooksul (eelnõu § 8).
• Eelnõu näeb ette kaheksakuulise üleminekuperioodi enne krediidiregistri toimima hakkamist, et krediidiandjad saaksid kehtivatest tarbijakrediidilepingutest tuleneva krediiditeabe edastada registripidajale enne registri tööle hakkamist. Eelnõuga nähakse ette, et seaduse jõustumisest 01.10.2027 kaheksa kuu jooksul peab krediidiandja kõikidest kehtivatest tarbijakrediidilepingutest tuleneva krediiditeabe edastama registripidajale (eelnõu § 58). Varasema eelnõu versiooni kohaselt oli üleminekuperiood kaks kuud.
• Eelnõu kohaselt on krediiditeaberegistril alamregister ehk krediidilepingu sõlmimise piirangutega isikute nimekiri, mis lubab kohaldada inimesele tema taotlusel laenukeeldu. Registripidaja kannab isiku nimekirja tema kirjaliku avalduse alusel tähtajatult. Kuue kuu möödumisel nimekirja kandmisest arvates on isikul siiski õigus teha avaldus nimekirjast kustutamiseks. Avaldus nimekirja kandmiseks ja nimekirjast kustutamiseks tuleb esitada registripidajale (eelnõu § 9, § 58). Võrreldes eelnõu varasema versiooniga on eelnõusse lisatud säte, mille kohaselt tarbijal tekib õigus teha avaldus enda kandmiseks tarbijakrediidilepingu sõlmimise piirangutega tarbijate nimekirja alates 2028.a 1. juunist
• Plaanitava eelnõu kohaselt on registripidajal õigus avaldada krediiditeaberegistri andmeid näiteks (eelnõu § 10):
  • krediidiandjale, krediidivahendajale, krediidiasutusele, hoiu-laenuühistule krediidilepingu sõlmimiseks tahteavalduse esitanud tarbija krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil;
  • kohtule kohtumenetlust reguleerivates seadustes ettenähtud juhtudel ja korras:
  • kohtueelse uurimise asutusele ja prokuratuurile alustatud kriminaalmenetluses;
  • notarile pärandi inventuuri tegemiseks;
  • riikliku statistika tegijale riikliku statistika seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks statistikatöö tegemisel;
  • uue eelnõu versiooni kohaselt on õigus andmeid avaldada ka Riigi Infosüsteemi Ametile küberturvalisuse seaduse ja avaliku teabe seaduse alusel järelevalve tegemiseks ning Andmekaitse Inspektsioonile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679  füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning avaliku teabe seaduse alusel järelevalve tegemiseks;
  • uue eelnõuga on eemaldatud seadusest sätted, et mille kohaselt registripidajal on õigus krediidiregistri andmeid avaldada  tarbijale endale ja käendajale.
• Registripidaja on kohustatud pidama andmete töötlemise kohta logi. Logi peab sisaldama teavet andmete töötlemise põhjenduse, aja ja andmeid töödelnud isiku kohta (eelnõu§ 7). Kuna logiandmed on ka isikuandmed, siis on tarbijale ja käendajale tagatud võimalus tutvuda ka registri logiandmetega.
• Krediiditeaberegistrisse kantud andmeid ja logi peab registripidaja säilitama kaks aastat tarbijaga sõlmitud krediidilepingu lõppemisest arvates (eelnõu § 11).
• Krediiditeaberegistrisse kantavate andmete täpsema koosseisu, vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded, andmetele juurdepääsu võimaldamise täpsema korra, täiendavad tehnilised ja korralduslikud kaitsemeetmed ning muud korralduslikud küsimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (eelnõu § 6 lg 5). Eelnõu varasema versiooni kohaselt pidi valdkonna eest vastutav minister määrusega sätestama üksnes krediiditeaberegistrisse kantavate andmete täpsema koosseisu ja registri pidamise korra.
• Uue eelnõu versiooniga on lisatud seadusesse uus säte, mille kohaselt registripidaja koostab registrisse kantud andmete kohta regulaarseid koondaruandeid isikustamata kujul ja avalikustab need oma veebilehel. Nende aruannete vormid, nende koostamise ja kättesaadavaks tegemise tähtajad ning korra võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega (eelnõu § 10 lg 8 ja 9).

Krediiditeaberegistri pidaja

• Registripidaja määramise otsustab ja registripidajaga sõlmib halduslepingu rahandusminister (eelnõu § 12).
• Registripidaja teostab kontsessioonilepingus määratletud tööd ja teenused enda rahaliste vahendite arvelt ning katab tekkinud kulud makstavate teenustasudega. Sellest tulenevalt katab registripidaja oma teenuste osutamise kulud vastavalt enda kinnitatud hinnakirjale teenuste eest võetava tasuga. Registripidajal tuleb kooskõlastada tasude hinnakiri enne selle kehtestamist rahandusministeeriumiga (eelnõu § 13, § 14).
• Eelnõu kohaselt võib registripidaja tegutseda üksnes aktsiaseltsina. Registripidaja asukoht, peakontor ning püsiva ja kestva majandustegevuse koht peavad olema Eestis. Registripidajal ei ole lubatud muu äritegevus. Ettevõtte juhatuses peab olema vähemalt 2 liiget. Lisaks peab registripidaja aktsiakapital olema vähemalt 125 00 eurot ja täielikult sissemakstud (eelnõu § 26, 27, 28, 36).
• Registripidaja raamatupidamise aastaaruanne peab olema auditeeritud (eelnõu § 40).
• Registripidajale kehtestatud nõuete üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon (eelnõu § 44).
• Uue eelnõu versiooniga on sätestatud registripidaja tsiviilvastutuse sätted (eelnõu § 16). Sätete kohaselt peab registripidaja hüvitama registripidamisel oma kohustuste rikkumisega tekitatud kahju ja registripidajal peab registriteenuse osutamise kestel olema vastutuskindlustus. 

Millal jõustuvad muudatused?

• 01.10.2027 jõustuvad normid, mis panevad krediiditeabeandjatele kohustuse edastada andmeid registripidajale
• Krediidiandjale pandud kohustus teha krediiditeaberegistrisse päring ning õigus avaldada pangasaladusega kaetud krediiditeavet teisele krediidiasutusele, krediidiandjale, krediidivahendajale ja krediiditeaberegistri pidajale rakendub 01.06. 2028.
• Ülejäänud sätted jõustuvad üldises korras. 

Anna teada, millise mõju toob sinu hinnangul endaga kaasa krediidiregistri loomine ning kas krediidiregistri toimimist on võimalik teha paremaks või mugavamaks? Tagasisidet ootan hiljemalt 27. augustiks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille edastan riigikogu rahanduskomisjonile.