Mida arvad plaanist lihtsustada välistööjõu palkamist tööjõupuudusega tegevusaladel?

Keda mõjutab?
Muudatused mõjutavad ettevõtteid, kelle Eesti äriregistrisse kantud põhitegevusala kuulub tööjõupuudusega tegevusalade loetellu ja kes soovivad palgata kolmandate riikide kodanikke.

Millised on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Valitsus soovib kehtestada välismaalaste seaduse alusel tööjõupuudusega tegevusalade loetelu, et võimaldada nendel tegevusaladel tegutsevatel ettevõtetel palgata välistööjõudu soodsamatel tingimustel. Eelnõu kohaselt kuuluvad loetellu 20 tegevusala (eelnõu §1):

1. C13 – tekstiilitootmine;
2. C16 – puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, välja arvatud mööbel; õlest või muust punumismaterjalist toodete tootmine; 
3. C17 – paberi ja pabertoodete tootmine; 
4. C19 – koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine; 
5. C20 – kemikaalide ja keemiatoodete tootmine; 
6. C21 – põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine; 
7. C22 – kummi- ja plasttoodete tootmine; 
8. C23 – muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine; 
9. C24 – metallitootmine; 
10. C25 – metalltoodete tootmine, välja arvatud masinad ja seadmed; 
11. C26 – arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine; 
12. C27 – elektriseadmete tootmine; 
13. C28 – mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine;
14. C29 – mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine; 
15. C30 – muude transpordivahendite tootmine; 
16. C33 – masinate ja seadmete remont, hooldus ja paigaldus; 
17. H49 – maismaaveondus ja torutransport; 
18. H50 – veetransport; 
19. H51 – õhutransport; 
20. H52 – laondus ja veondust abistavad tegevusalad.

• Tööjõupuudusega tegevusalade loetelu koostamisel on arvesse võetud OSKA tööjõuvajaduse prognoose, tegevusala ekspordi osatähtsust müügitulus ning tegevusala aasta keskmist brutopalka. Tegevusalade valikul on lisaks nendele kriteeriumidele arvestatud ka muid kaalutlusi. Näiteks on loetelust välja jäetud programmeerimine, energeetika, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ning hulgikaubandus.
• Tööjõupuudusega tegevusalade loetelu kehtib eelnõu kohaselt viis aastat, mis on välismaalaste seadusega lubatud maksimaalne kehtivusaeg (eelnõu § 2). 
• Eelnõu kohaselt on 2027. aastal tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks antavate tähtajaliste elamislubade maksimaalne arv 2569 (eelnõu § 1). See moodustab ligikaudu 0,2 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Välismaalaste seaduse kohaselt võib majanduskasvu tingimustes olla selliste elamislubade maksimaalne aastane arv kuni 0,2 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast ning muudes majandusoludes kuni 0,1 protsenti. Majanduskasvuks loetakse olukorda, kus rahandusministeeriumi viimase prognoosi kohaselt on jooksva aasta SKP reaalkasv vähemalt 2 protsenti. Rahandusministeeriumi viimase prognoosi kohaselt kasvab Eesti SKP 2026. aastal 2,5 protsenti.

Millised soodustused kehtivad tööjõupuudusega tegevusalal tegutsevale ettevõttele, kes soovib palgata välistööjõudu?

• Tööjõupuudusega tegevusalal töötamiseks antavad tähtajalised elamisload ei kuulu üldise sisserände piirarvu alla. Neile kehtestatakse eraldi aastane maksimaalne arv, mis on 2027. aastal eelnõu kohaselt 2569.
• Tööjõupuudusega tegevusalal töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlemisel ei ole vaja töötukassa luba.
• Tööandja peab maksma välismaalasele vähemalt 80 protsenti Eesti keskmisest brutokuupalgast, mitte tavapäraselt nõutavat Eesti keskmist brutokuupalka.

Millal jõustuvad muudatused?
Muudatused jõustuvad eelnõude kohaselt 2027. aasta 1. jaanuaril. 

Anna hiljemalt 12. novembriks teada, mida arvad kavandatavatest muudatustest. Eelkõige ootan tagasisidet selle kohta, kas kavandatud loetelu hõlmab kõiki olulisi tööjõupuudusega tegevusalasid või tuleks mõni tegevusala loetellu lisada. Tagasisidet ootan e-posti aadressile marko@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille edastan siseministeeriumile.