Mida arvad muudatustest seoses veebis sõlmitud finantslepingutega?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Muudatuste eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle direktiiv (EL) 2023/2673 ning lihtsustada ja ajakohastada finantsteenuste kaugturustuse õigusraamistikku, tugevdades tarbijate õigusi olukorras, kus lepingute sõlmimine finantsteenuste valdkonnas toimub veebis.

Keda mõjutab?

• ettevõtjaid, kes tegelevad majandus- või kutsetegevuses finantsteenuste osutamisega (nt pangad, kindlustusseltsid)
• e-kaubandusega tegelevad ettevõtjad

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

Taganemisõigusega seotud muudatused 

• Plaanitavate muudatustega antakse tarbijale õigus taganeda internetipõhise kasutajaliidese kaudu sõlmitud kauglepingust taganemisfunktsiooni (taganemisnuppu) kasutades. Taganemisnupp või sellesarnane funktsioon peab olema tarbijale püsivalt ja lihtsalt kättesaadav kogu taganemistähtaja jooksul (eelnõu § 1 p 42).  Seega uus taganemisfunktsioon peab võimaldama nupulevajutusega taganeda internetipõhise kasutajaliidese vahendusel sõlmitud kauglepingust kohustusliku taganemistähtaja jooksul. Taganemisnupu regulatsioon kohaldub kõikidele tarbija õiguste direktiivi kohaldamisalasse jäävatele lepingutele (nt kaupade ostmine veebi teel või elektri/vee/gaasi/soojuse müügi lepingute sõlmimine sidevahendi abil), mis sõlmitakse internetipõhise kasutajaliidese kaudu. Taganemisnupu või muu sarnase funktsiooni loomisel  jäetakse ettevõtjale võimalus kasutada põhimõtteliselt ükskõik mis lahendust. Kohustus on täidetud ka näiteks siis, kui kaupleja edastab sõnumirakenduse teel hüperlingi, mille pealkiri on „Taganen lepingust“, mis viib omakorda tarbija nõutud omadustega veebikeskkonda taganemisavaldust täitma. Samas taganemisnupu jaoks ei pea tegema automatiseeritud interlinki, vaid piisab, kui nupu vajutamisest tuleb nt teade või e-kiri kaupleja töötajale. Kehtiv seadus sellist nõuet ette ei näe.
• Eelnõuga lisatakse seadusesse uus säte, mille kohaselt ettevõtja peab tarbijale enne lepingu sõlmimist selgel ja arusaadaval viisil esitama teabe taganemisõiguse olemasolul internetipõhise kasutajaliidese kaudu sõlmitud lepingu puhul teabe taganemisnupu või sellesarnase funktsiooni olemasolu ja asukoha kohta (eelnõu § 1 p 5). Kehtiv seadus sellist nõuet ette ei näe. 

Finantsteenuse määratluse muutmine

• Eelnõu kohaselt loetakse finantsteenuseks investeerimis-, krediidi-, kindlustus-, panga- ja makseteenuseid ning kogumispensioniga seotud teenuseid (eelnõu § 1 p 1). Hetkel kehtiva sõnastuse kohaselt loetakse sidevahendi abil sõlmitud finantsteenuse osutamise lepinguks sidevahendi abil sõlmitud lepingut investeerimisteenuste ja fondivalitsejale lubatud teenuste osutamiseks ning krediidiasutustele lubatud tehingute tegemiseks, samuti kindlustuslepingut ning teenuse osutamist maksekäsundi alusel. Seega plaanitavate muudatuste tulemusel defineeritakse üksnes finantsteenuse, mitte sidevahendi abil finantsteenuse osutamise leping. Lisaks on muudatuse tulemusel lisatud finantsteenuse alla ka kogumispensioni pakkumist, mida varasem definitsioon ei sisaldanud. 

Lepingueelse teabe esitamise muudatused finantsteenuste lepingute puhul

• Eelnõu kohaselt tuleb ettevõtja poolt lepingueelne teave tarbijale esitada püsival andmekandjal ning see peab olema kergesti loetav (eelnõu § 1 p 6). Kehtiv säte ei ütle, et teave peab olema kergesti loetaval kujul. Loetavas vormingus teave on esitatud, kasutades loetava suurusega tähemärke ja värve, mis ei vähenda teabe arusaadavust, sealhulgas juhul, kui dokument esitatakse, trükitakse välja või kopeeritakse mustvalgelt. Lisaks tuleks nii palju kui võimalik vältida liiga pikki ja keerukaid kirjeldusi, väikest kirja ja hüperlinkide ülemäärast kasutamist.
• Eelnõuga lisatakse seadusesse punkt, mille kohaselt peab ettevõtja enne finantsteenuse lepingu sõlmimist tarbijale andma ettevõttega suhtlemiseks vajalikke andmeid, nagu näiteks telefoninumber, e-mail või muud suhtlust võimaldavad vahendid. Lisaks peab tarbijale enne lepingu sõlmimist edastama info selle kohta, mis aadressil on tarbijal võimalik esitada kaebusi ettevõtjale (eelnõu § 1 p 8). Kehtiv seadus sellist nõuet ette ei näe.
• Eelnõu kohaselt peab ettevõtja enne finantsteenuse lepingu sõlmimist tarbijat asjakohasel juhul teavitama makse hilinemise või tasumata jätmise tagajärgede kohta ja selle kohta, et hinda on isikupõhiselt kohandatud automatiseeritud töötlusel põhineva otsuse alusel (eelnõu § 1 p 12). Kehtiv seadus selliseid tingimusi ette ei näe.
• Plaanitavate muudatuste kohaselt lisatakse seadusesse punkt mille kohaselt peab ettevõtja enne finantsteenuse lepingu sõlmimist tarbijale esitame teabe, kui finantsteenuse investeerimisstrateegiasse on integreeritud keskkonna- või sotsiaalsed tegurid, finantsteenusega taotletavate keskkonna- või sotsiaalsete eesmärkide kohta (eelnõu § 1 p 14). Kehtiv seadus sellist nõuet ette ei näe.
• Eelnõu kohaselt peab ettevõtja enne finantsteenuse lepingu sõlmimist tarbijale taganemisõiguse kasutamise korral esitama juhised ja korra, sealhulgas ettevõtja telefoninumbri ja e-posti aadressi või muude selliste asjakohaste sidevahendite üksikasjalikud andmed, kuhu saata taganemisteade. Taganemisõiguse olemasolul internetipõhise kasutajaliidese kaudu sõlmitud finantsteenuse lepingu puhul tuleb esitada teave taganemisnupu või sellesarnase funktsiooni olemasolu ja asukoha kohta (eelnõu § 1 p 17). Kehtiv seadus selliseid nõudeid ette ei näe.
• Eelnõu kohaselt tuleb enne finantsteenuselepingu sõlmimist ettevõtjal tarbijale teada anda ka sellest, kui kaua mingi esitatud teave kehtib – nt tähtajaga seotud pakkumiste ajaline kehtivus, eriti kõiges, mis puudutab hinda (eelnõu § 1 p 20). Kehtiv seadus sellist nõuet ette ei näe.
• Eelnõu kohaselt edastab ettevõtja tarbijale mõistliku aja jooksul enne finantsteenuse lepingu sõlmimist või tarbija poolt pakkumuse tegemist lepingutingimused ning muu seaduses sätestatud asjakohase teabe püsival andmekandjal. Taotluse korral esitab ettevõtja teabe puudega isikute, sealhulgas nägemispuudega isikute jaoks sobilikus ja juurdepääsetavas vormingus (eelnõu § 1 p 31). Seadust on täiendatud nii, et edaspidi tuleb tarbija taotluse korral ettevõtjal esitada  teave puudega isikute jaoks sobilikus ja juurdepääsetavas vormingus. Siin on näiteks nõutav, et (nägemis)puudega tarbija saaks lepingueelse teabe talle isiklikult sobivas püsivas vormingus, mis võimaldab tal hiljem sellele uuesti viidata, näiteks punktkirjas dokumendi abil.
• Plaanitavate muudatuste kohaselt peab ettevõtja esitama finantsteenuse lepingu sõlmimisel kogu teabe tarbijale püsival andmekandjal (nt parberdokument, e-kiri) kohe pärast kauglepingu sõlmimist – seda siis juhul, kui lepingueelset infot antakse algselt tarbijale telefoni teel piiratud ulatuses. Sellisel juhul teavitab kaupleja tarbijat muu teabe olemasolust ja kättesaadavusest ning esitab selle kohe pärast kauglepingu sõlmimist (eelnõu § 1 p 32). Kehiv seadus sellist nõuet ette ei näe.
• Eelnõuga lisatakse seadusesse uus regulatsioon, mille kohaselt, kui lepingueelne teave esitatakse tarbijale hiljem kui üks päev enne finantsteenuse lepingu sõlmimist või tarbija poolt siduva pakkumise tegemist, peab ettevõtja tarbijale saatma meeldetuletuse tema õigusest lepingust taganeda ning juhised taganemise korra kohta. Meeldetuletus tuleb esitada püsival andmekandjal ühe kuni seitsme päeva jooksul pärast lepingu sõlmimist. Kui lepingueelset teavet edastatakse elektrooniliselt, kus kuvatavate tähemärkide arv on tehniliselt piiratud (nt mobiilseadmes), võib ettevõtja teavet esitada kihtidena. Kõik lepingueelse teabe osad peavad olema tarbijale enne lepingu sõlmimist kättesaadavad, vaadatavad, salvestatavad ja väljatrükitavad ühe tervikliku dokumendina (eelnõu § 1 p 33).
• Plaanitavate muudatuste kohaselt ettevõtja annab tarbijale enne sidevahendi abil sõlmitud finantsteenuse lepingu sõlmimist tasuta selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav leping ja lisateenused sobivad tema vajaduste ja varalise seisundiga, sealhulgas selgitab ettevõtja tarbijale lepingueelset teavet, pakutava finantsteenuse lepingu, sealhulgas võimalike lisateenuste põhiomadusi ning finantsteenuse lepingust tulenevaid tagajärgi tarbija jaoks, sealhulgas vajadusel tarbija poolt maksekohustuse täitmata jätmise või makse hilinemise tagajärjed. (eelnõu § 1 p 35). Kehtiv seadus sellist nõuet ette ei näe.
• Eelmises punktis kirjeldatud tasuta selgituste puhul peab tarbijal tulevikus olema võimalus taotleda ka inimese sekkumist juhtudel, mil ettevõtja kasutab lepingueelseks suhtluseks tarbijaga selliseid täisautomaatseid veebivahendeid nagu vestlusrobotid vm interaktiivsed tööriistad (eelnõu § 1 p 35). Kehtiv seadus sellist nõuet ette ei näe.
• Plaanitavate muudatuste kohaselt, kui sidevahendi abil sõlmitud lepinguks on finantsteenuse leping ning tarbija ei ole lepingutingimusi ega lepingueelset teavet saanud, lõpeb taganemistähtaeg igal juhul 12 kuud ja 14 päeva pärast sidevahendi abil lepingu sõlmimist. Seda ei kohaldata, kui tarbijat ei ole teavitatud tema taganemisõigusest ja selle kasutamise tingimustest (eelnõu § 1 p 36). Kehtiv seadus näeb ette, et kui ettevõtja ei ole tarbijale nõutavat lepingueelset teavet andnud, on tarbijal õigus taganeda lepingust kolme kuu jooksul ning kui ettevõtja edastab tarbijale lepingueelse teabe hilinenult, kuid siiski kolme kuu jooksul lepingu sõlmimise päevast, võib tarbija lepingust taganeda 14 päeva jooksul teabe saamisest. 

Kasutajaliidese ja veebikeskkonna kujunduse nõuded

• Seadusesse lisatakse uus säte, mille kohaselt kaupleja ei tohi kujundada, korraldada ega käitada sidevahendi abil sõlmitud lepingu sõlmimisel internetipõhiseid kasutajaliideseid viisil, millega petetakse tarbijaid või manipuleeritakse nendega või muul viisil mõjutatakse või kahjustatakse oluliselt tarbijate suutlikkust teha vabu ja teadlikke otsuseid. Eelkõige on keelatud kindlate valikuvõimaluste esiletoomine tarbija otsust küsides, korduv nõudmine, sealhulgas kasutades hüpikaknaid, et tarbija teeks valiku, mis on juba tehtud ning selliste lahenduste kasutamine, mille tõttu teenuse lõpetamine on keerukam võrreldes teenuse kasutajaks registreerumisega (eelnõu § 2 p 1 ). Kehtiv seadus sellist sätet ette ei näe.
• Muudatustega nähakse ette, et kui ettevõte kasutab eelmises punktis nimetatud lubamatuid võtteid, karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni 400 000 eurot (eelnõu § 1 p 3). Kehtivas seaduses sellist sätet ei ole.

Millal jõustuvad muudatused?
Eelnõu kohaselt jõustuvad muudatused 19. juulil 2026.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 31. oktoobriks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan justiits- ja digiministeeriumile.