Mida arvad keskkonnaloa ja keskkonnakompleksloa taotlusele uue nõuetekohasuse hindamise etapi kehtestamisest?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Plaanitavate muudatuste eesmärk on muuta keskkonnalubade menetlus selgemaks ja prognoositavamaks, säilitades samal ajal loa andmiseks vajaliku sisulise hindamise ja keskkonnakaitse kõrge taseme.

Keda mõjutab?
Ettevõtjaid, kes omavad ja/või taotlevad keskkonnalubasid ja keskkonnakomplekslubasid.

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

Muudatused keskkonnaseadustiku üldosa seaduses

• Eelnõuga sätestatakse, et loa andja ehk keskkonnaamet hindab 21 päeva jooksul loa taotlejalt keskkonnaloa taotluse saamisest arvates, kas taotlusega on esitatud õigusaktidega nõutud andmed ja dokumendid ning taotlus on ilmsete vastuoludeta. Praegu seadus sellist tähtaega ette ei näe (eelnõu § 1 punkt 4; KeÜS § 42¹ lõige 1). Luba taotlevale ettevõtjale tähendab see kindlust, et taotluse nõuetekohaseks tunnistamine ei saa pikeneda määramata ajaks.
• Kehtiva õiguse kohaselt algab 90-päevane keskkonnaloa andmise otsustamise tähtaja kulgemine nõuetekohase taotluse saamisest arvates, siis edaspidi algab see taotluse nõuetekohaseks tunnistamisest, mis toimub hiljemalt 21 päeva jooksul taotluse esitamisest (eelnõu § 1 punkt 5; KeÜS § 49 lõiked 1 ja 2). 
• Kuna nõuetekohasuse hindamiseks nähakse loa andjale ette eraldi 21-päevane tähtaeg, pikendatakse keskkonnaloa andmisest keeldumise otsustamise tähtaega 20 päevalt 30 päevale, arvestades taotluse nõuetekohaseks tunnistamisest. See tähendab, et kui loa andja lükkab taotluse tagasi, võib lõpliku keeldumisotsuse saamine võtta ettevõtja jaoks senisest kuni 10 päeva kauem aega (eelnõu § 1 punkt 8; KeÜS § 49 lõige 3).
• Eelnõuga lisatakse seadusesse, et kui keskkonnaloa taotleja soovib pärast nõuetekohaseks tunnistamist ehk sisulise menetluse ajal taotlust muuta, peab ta esitama loa andjale kõigepealt muudatuste kirjelduse, mitte kohe muudetud taotlust. Loa andja otsustab 14 päeva jooksul muudatuste kirjelduse saamisest arvates, kas taotluse muutmine on käimasolevas menetluses võimalik. Keskkonnaloa andmise otsustamise tähtaeg peatub muudatuste kirjelduse esitamisest kuni loa andja otsuse tegemiseni (eelnõu § 1 punkt 9; KeÜS § 49 lõige 6). See tähendab loa taotlejale üht täiendavat protseduurilist sammu, sest muudetud taotlust ei saa enam esitada otse, vaid peab ootama loa andja heakskiitu.
• Kui loa andja leiab, et keskkonnaloa taotluse muutmine loa taotleja poolt on käimasolevas menetluses siiski võimalik, on kaks võimalust. Esiteks võib loa andja arvestada muudatuste kirjelduses toodud muudatusi otse menetluses, kui muudatuste kirjeldus on piisavalt selge ega eelda taotlusvormi või taotluse andmekoosseisu muutmist. Sellisel juhul ei pea keskkonnaloa taotleja esitama eraldi muudetud taotlust. Alternatiivselt võib loa andja määrata taotlejale tähtaja muudetud taotluse esitamiseks, kui muudatuste arvestamiseks on vaja taotluse andmeid muuta. Kehtiv õigus sellist olukorda ei reguleeri (eelnõu § 1 punkt 9; KeÜS § 49 lõige 7).
• Kui loa andja leiab, et keskkonnaloa taotluse muutmine ei ole käimasolevas menetluses võimalik, siis määrab loa andja eelnõu kohaselt taotlejale tähtaja, mille jooksul taotleja peab teatama, kas ta soovib jätkata menetlust esialgse, muutmata taotluse alusel või esitada kirjeldatud muudatustega uue taotluse (eelnõu § 1 punkt 9; KeÜS § 49 lõige 8). Kehtiv õigus ei sisalda sätet sellise olukorra kohta
• Uue taotluse esitamisel lõpetab loa andja varasema taotluse menetlemise. Kui keskkonnaloa taotleja ei esita määratud tähtaja jooksul teadet ega uut taotlust, jätkab loa andja varem esitatud taotluse menetlemist. Taotleja ei jää seega menetlusest ilma, kui ta tähtajaks ei reageeri (eelnõu § 1 punkt 9; KeÜS § 49 lõige 9). Kehtiv õigus ei reguleeri olukorda, kus taotleja teatab soovist esitada uus taotlus. Puudub selge kord, kas loa andja peab talle tähtaja määrama, mis saab varasemast taotlusest uue esitamisel ega mis juhtub, kui taotleja üldse ei reageeri. Muudatustega sätestatakse, et loa andjal tekib sellisel juhul kohustus määrata taotlejale tähtaeg. Muudatus on loa taotlejale positiivne, kuna uue taotluse juhuslikult esitamata jätmisel jätkub menetlus automaatselt vanal alusel.
• Muudatustega lisatakse säte, mille kohaselt peatub keskkonnaloa andmise otsustamise tähtaeg kogu selle aja vältel, mil taotlejale on määratud tähtaeg muudetud taotluse, teate või uue taotluse esitamiseks kuni vastava teate või taotluse tegeliku esitamiseni (eelnõu § 1 punkt 9; KeÜS § 49 lõige 10).
• Eelnõuga sätestatakse, et kui keskkonnaloa taotleja esitab menetluse ajal sama käitise või tegevuskoha kohta paralleelselt uue keskkonnaloa taotluse või muutmistaotluse, otsustab loa andja, kas taotlusi on nende eset ja omavahelist seost arvestades võimalik menetleda samaaegselt. Kui see ei ole võimalik, määrab loa andja taotlejale tähtaja, mille jooksul too peab teatama, millise taotluse menetlemist ta soovib jätkata. Kehtiv õigus sellist olukorda ei reguleeri (eelnõu § 1 punkt 9; KeÜS § 49 lõige 11).
• Olukorda, kus keskkonnaloa taotleja soovib taotluse nõuetekohasuse hindamise ajal juba esitatud taotlust muuta, kehtiv õigus ei reguleeri. Eelnõu kohaselt peab loa taotleja edaspidi esitama loa andjale ehk keskkonnaametile muudatuste kirjelduse, kui soovib keskkonnaloa taotluse nõuetekohasuse hindamise ajal taotlust muuta. Loa andja otsustab 7 päeva jooksul, kas kirjeldatud muudatust on võimalik arvestada sama taotluse nõuetekohasuse hindamisel või tuleb taotlejal esitada uus taotlus (eelnõu § 1 punkt 4; KeÜS § 42¹ lõige 5). Muudatuse mõju on loa taotlejale kahesuunaline, kuna ühelt poolt lisandub kohustuslik samm, et muudatuste kirjeldust ei saa vahele jätta, kuid samas antakse kindel ja lühike 7-päevane vastuse andmise tähtaeg.
• Kehtiv õigus ei reguleeri olukorda, kus keskkonnaloa taotleja esitab keskkonnaloa taotluse nõuetekohasuse hindamise ajal sama käitise või tegevuskoha kohta uue keskkonnaloa taotluse või muutmistaotluse. Eelnõu kohaselt hindab loa andja edaspidi selliseid taotlusi reeglina eraldi ehk iga taotluse nõuetekohasust kontrollitakse iseseisvalt ning mõlemale taotlusele hakkab kulgema oma tähtaeg. Taotlusi menetletakse koos üksnes erandlikul juhul, kui nende ühendamine on otstarbekas ja võimaldab tõhusamat menetlust (eelnõu § 1 punkt 4; KeÜS § 42¹ lõige 6).
• Muudatuste kohaselt võib loa andja ehk keskkonnaamet jätta keskkonnaloa taotluse läbi vaatamata, kui keskkonnaloa taotleja ei ole tähtajaks puudusi kõrvaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist või kui taotleja on taotlust kaks korda parandanud ja uuesti esitanud, kuid puudused ei ole kõrvaldatud. Kehtiv õigus ei sätesta praegu selgeid aluseid, millal loa andja jätab nõuetekohasuse hindamise ajal esitatud puudustega keskkonnaloa taotluse läbi vaatamata (eelnõu § 1 punkt 4; KeÜS § 42¹ lõige 7). Seega muutub tähtaegadest ja puuduste kõrvaldamisest kinnipidamine loa taotleja jaoks varasemast olulisemaks, kuna loa andjal ei ole nendel juhtudel kaalutlusõigust.
• Kui kehtiva õiguse kohaselt ei arvestata keskkonnaloa taotluses esinevate puuduste kõrvaldamise aega tähtaja hulka üldiselt, siis edaspidi peatub keskkonnaloa andmise otsustamise tähtaeg üksnes selliste menetlust takistavate puuduste kõrvaldamise ajaks, mis selguvad alles sisulise menetluse käigus ehk pärast taotluse nõuetekohaseks tunnistamist. Väiksemad täpsustused, näiteks ilmsete kirjavigade parandamine, tähtaega ei peata (eelnõu § 1 punkt 6; KeÜS § 49 lõige 1¹).
• Muudatustega täpsustatakse, et keskkonnaloa taotluse nõuetekohaseks tunnistamine ei välista loa andjal küsida taotluse täpsustamiseks vajalikke lisaandmeid ka pärast seda menetluse käigus (eelnõu § 1 punkt 7; KeÜS § 49 lõige 1²).
• Kui praegu kajastatakse keskkonnaloal loa omaja kontaktandmeid, siis edaspidi neid andmeid ei kajastata (eelnõu § 1 punkt 10; KeÜS § 53 lõige 1 punkt 2).

Muudatused maapõueseaduses

• Kehtiva õiguse kohaselt algab kaevandamisloa andmise otsustamise tähtaja kulgemine nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Edaspidi hakkab tähtaeg kulgema taotluse nõuetekohaseks tunnistamisest, mis on eraldi menetlustoiming, kus loa andja kontrollib enne sisulise menetluse algust, kas taotluses on esitatud kõik nõutud andmed ja dokumendid ning kas taotlus on ilmsete vastuoludeta (eelnõu § 2; maapõueseaduse § 52 lõige 2).

Muudatused tööstusheite seaduses

• Kehtiva õiguse kohaselt algab kompleksloa andmise otsustamise tähtaja kulgemine nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Edaspidi hakkab tähtaeg kulgema taotluse nõuetekohaseks tunnistamisest, mis on eraldi menetlustoiming, kus loa andja kontrollib enne sisulise menetluse algust, kas taotluses on esitatud kõik nõutud andmed ja dokumendid ning kas taotlus on ilmsete vastuoludeta (eelnõu § 3 punkt 1; tööstusheite seaduse § 37 lõiked 1 ja 2).

Millal jõustuvad muudatused?
Plaanitavad muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 2027. aasta 1. aprillil.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 17. septembriks e-posti aadressile sandra@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan kliimaministeeriumile.