Mida arvad kavandatavatest kestlikkusaruandluse standarditest?
Mis on muudatuste eesmärk?
Aruandlusstandardid ettevõtete kestlikkuse osas on vajalikud selleks, et avalikkusel oleks võimalik saada parem ülevaade ettevõtte tegevusest ja tegevuse mõjudest valdkondades, mille osas standardid kehtima hakkavad. Kestlikkusaruandluse standardite näol saab tegu olema osaga äriühingute kestlikkusaruande direktiivist. Standardite kohaselt esitatud aruandlus annab võimaluse ettevõtete tegevusega kaasnevat mõju paremini võrrelda.
Mis on kestlikkusaruandluse standardid?
Kestlikkusaruandluse standardid on sisuliselt nõuded sellele, kuidas ettevõte peab koostama aruandlust ja esitama teavet äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivis sätestatud valdkondade kohta. Nendeks valdkondadeks on näiteks ettevõtte juhtimisega seotud küsimused ja keskkonnariskid.
Keda muudatused mõjutavad?
-
Euroopa Liidus registreeritud ettevõtteid, kel on üle 250 töötaja ja kelle aastane käive on vähemalt 40 miljonit eurot või ettevõttele kuuluvate varade väärtus ületab 20 miljonit eurot.
-
Ettevõtteid, mis on registreeritud väljaspool Euroopa Liitu, kuid millel tegutseb Euroopa Liidus vähemalt üks filiaal või tütarettevõte ja mille Euroopa Liidus teenitud aastane käive ületab 150 miljonit eurot.
-
Ettevõtteid, mille väärtpaberitega saab kaubelda börsil.
Millised standardid kehtima hakkavad?
-
ESRS 1 – General requirements (üldnõuded)
-
ESRS 2 – General disclosures (üldised avalikustamised)
-
ESRS E1 – Climate change (kliimamuutus)
-
ESRS E2 – Pollution (reostus)
-
ESRS E3 – Water and marine resources (vee- ja mereressursid)
-
ESRS E4 – Biodiversity and ecosystems (bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid)
-
ESRS E5 – Resource use and circular economy (ressursikasutus ja ringmajandus)
-
ESRS S1 – Own workforce (enda tööjõud)
-
ESRS S2 – Workers in the value chain (töötajad väärtusahelas)
-
ESRS S3 – Affected communities (mõjutatud kogukonnad)
-
ESRS S4 – Consumers and end-users (tarbijad ja lõppkasutajad)
-
ESRS G1 – Business conduct (äriline käitumine)
Millised on peamised muudatused kavandatavates standardites võrreldes eelneva versiooniga?
-
NRFD direktiivi raames kehtivad suurettevõtetele samuti erinevad kestlikkusealast aruandlust puudutavad nõuded, mille Eesti on üle võtnud raamatupidamise seadusega. Need nõuded katavad suuresti samu teemasid, mis on kaetud ka kavandatavates uutes standardites, kuid kavandatavad standardid on praegu kehtivate nõuetega võrreldes oma mahult oluliselt detailsemad. Kui praegu kehtivad nõuded annavad kätte aruandluskohustusega kaetavad teemad ja üldpõhimõtted, mida tuleb aruandlust tehes järgida, siis uute standardite kogumaht on ligi 300 lehekülge ning kõiki nõudeid on oluliselt täpsustatud.
-
Kavandatavad standardid olid esimest korda avalikul konsultatsioonil 2022. aasta suvel. Nüüd on standardid jõudnud teisele konsultatsiooniringile ning võrreldes eelmise versiooniga on standarditesse tehtud järgnevad muudatused:
-
Ümberlükkamise eelduse mehhanismi asemel tuleb plaanide kohaselt kasutusse olulisuse hindamise mehhanism, mis on kombineeritud erinevatest Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevate andmete avaldamise kohustusega (vt muudatuste kokkuvõtte p 5 lõige a).
-
Plaanide kohaselt väheneb avalikustamise nõuete hulk seniselt 136-lt 82-le (vt muudatuste kokkuvõtte p 5 lõige b). Samuti on ligi poole võrra vähendatud andmepunktide arvu (seniselt 2,161-lt 1,144-le). Mõnede andmepunktide täitmine hakkab muudatuste kohaselt olema vabatahtlik, et see ühest küljest väljendaks ettevõtete head mainet, kuid teisest küljest ei oleks tegemist kõigile ettevõtetele seatava täiendava halduskoormusega.
-
Mõned kavandatavad muudatused tulenevad muudatustest äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi lõppversioonist (vt muudatuste kokkuvõtte p 5 lõige c). Näiteks ei ole enam nõutav väärtusahela kohta teabe avaldamine, kuid samas on puudutatud ettevõtjad nüüd kohustatud laiendama kestlikkusaruannetes esitatavat teavet aruandva ettevõtja kohta, et see hõlmaks väärtusahela teavet juhul, kui aktuaalsete standardite erisätted seda nõuavad.
-
Väärtusahela teabe võib plaanide kohaselt edastada kolme aasta jooksul alates muudatuste jõustumisest, välja arvatud juhtudel, mil väärtusahela teabe varasema edastamise kohustus tuleneb teistest Euroopa Liidu õigusaktidest (vt muudatuste kokkuvõtte p 5 lõige d).
-
Millal uued standardid jõustuvad?
Uued standardid jõustuvad üldises korras ehk kahekümnendal päeval pärast nende avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Muudatuste täpne jõustumisaeg ei ole hetkel veel teada.
Anna teada, mida arvad välja pakutud uutest standarditest. Eelkõige soovime saada teada, kas standardites on ebakõlasid või teemasid, mis vajavad täiendavat tähelepanu. Tagasisidet ootan 1. veebruarini e-posti aadressil kaspar@koda.ee. Ettevõtjatelt saadud tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille edastan rahandusministeeriumile.