Mida arvad Euroopa Komisjoni plaanist tugevdada EL-i autonoomiat kriitiliste toormete valdkonnas?
Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Tegevuskava eesmärk on leevendada tarneriske ning saavutada 2030. aastaks seatud eesmärgid, et EL peab suutma ise kaevandada 10%, töödelda 40% ja ringlusse võtta 25% tarbitavatest strateegilistest toormetest.
Keda mõjutab?
- Mäetööstus- ja töötlemisettevõtteid
- Tehnoloogia- ja tootmisettevõtteid
- Jäätmekäitlusettevõtteid
- Masina- ja autotööstusettevõtteid
Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?
- Plaanitava muudatuse kohaselt luuakse Euroopa kriitiliste toormete keskus (European Critical Raw Materials Centre), mis hakkab ELi tasandil koordineerima kriitiliste toormete seiret, andmete kogumist, tarneriskide hindamist ning varajaste hoiatusmehhanismide toimimist (lk 3). Hetkel toimub kriitiliste toormete seire killustatult erinevate ELi institutsioonide ja liikmesriikide tasandil ning puudub keskne ELi-ülene üksus.
- Plaanitava muudatuse kohaselt luuakse ELi tasandil kriitiliste toormete rahastamiskeskus (Critical Raw Materials Financing Hub), mille eesmärk on lihtsustada ja koordineerida ligipääsu ELi ja erakapitali rahastusallikatele (lk 4-6). Praegu peavad ettevõtted taotlema rahastust mitmest erinevast ELi fondist eraldi ning puudub keskne kontaktpunkt.
- Plaanitava muudatuse kohaselt kiirendatakse kriitiliste toormete määruse ehk CRMA alusel strateegiliste projektide loamenetlusi,sealhulgas parandatakse juhendamist ning liikmesriikidevahelist koordineerimist (lk 4-6) CRMA määrus näeb ette maksimaalsed loamenetluse tähtajad, kuid nende rakendamine on liikmesriikides ebaühtlane.
- Plaanitava muudatuse kohaselt rõhutatakse kriitiliste toormete projektide toetamisel ELi struktuurifondide ja rahastusinstrumentide (nt InvestEU, Euroopa Regionaalarengu Fond, Õiglase Ülemineku Fond) süsteemsemat ja koordineeritumat kasutamist (lk 5-6). Kriitilised toormed ei ole seni olnud selgesõnaline prioriteet paljudes ELi rahastusprogrammides ning rahastuse kasutamine sõltub suuresti liikmesriikide enda prioriteetidest.
- Plaanitava muudatuse kohaselt seab Euroopa Komisjon erilise prioriteedi haruldastest muldmetallidest magnetite, akude toormaterjalide ning kaitsetööstusele kriitiliste materjalide väärtusahelate tugevdamisele, sh investeeringute ja projektide eelistamisele nendes valdkondades (lk 2-3).
- Plaanitava muudatuse kohaselt pööratakse suuremat tähelepanu kriitiliste toormete ringlussevõtu suurendamisele ning asendustehnoloogiate arendamisele regulatiivsete, rahastus- ja turumeetmete kaudu, et vähendada sõltuvust impordist (lk 6–7).
Millal jõustuvad muudatused?
Tegevuskava ise ei ole õigusakt ning sellest tulenevad meetmed ei ole ettevõtetele otseselt siduvad. Tegevuskava rakendamine toimub järk-järgult Euroopa Komisjoni edasiste algatuste kaudu, sh kriitiliste toormete määruse (CRMA) võimalike muudatuste, rakendusaktide ning ELi rahastusotsuste kaudu.
Anna teada, mida arvad plaanitavast tegevuskavast. Tagasisidet ootan hiljemalt 1. veebruariks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan kliimaministeeriumile.