Mida arvad Euroopa komisjoni plaanist seada tingimused lühiajalise majutuse piiramiseks?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Plaanitavate muudatuste eesmärk on luua uus määrus, mis kaitseb liikmesriikides eluaseme taskukohasust ja kättesaadavust.

Keda mõjutab?

• Lühiajalise majutuse pakkujaid;
• lühiajalise üüri platvorme; 
• ettevõtjaid, kes omavad, üürivad või soovivad osta elamukinnisvara.

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Ettepaneku kohaselt kehtiks edaspidi ühtne ELi raamistik, mille järgi saab pädev asutus kehtestada lühiajalise majutuse pakkujatele eluasemenappusega piirkonnas piiranguid. Praegu sellist raamistikku ei ole ja piirangute lubatavust hinnatakse teenuste direktiivi ning Euroopa Kohtu praktika järgi (ettepaneku artikkel 5 lõige 1 punkt a). Pädev asutus on liikmesriigi riiklik, piirkondlik või kohalik asutus, kes on pädev määrust kohaldama, sealhulgas võtma meetmeid, millega piiratakse juurdepääsu lühiajalise majutuse üüriteenustele või nende osutamist või millega piiratakse maa ja elamukinnisvara omandamist või kasutamist. Pädeva asutuse määrab Eesti oma õigusega ise. 
• Majutaja, kes üürib lühiajaliselt välja oma peamist elukohta, jääb eluasemenappuse tõttu kehtestatavatest piirangutest välja. Praegu ELi õigus sellist kaitset ei anna. Äriühingud ja need, kes üürivad välja eraldi korterit, seda kaitset ei saa (artikkel 4 punkt 4; artikkel 5 lõige 2).
• Praegu kontrollib Euroopa komisjon, kas lühiajalise majutuse pakkujatele seatud piirangud, näiteks koguselised või territoriaalsed piirangud, on ELi õigusega kooskõlas, ning võib nõuda ebaproportsionaalse piirangu kaotamist. Selleks peab liikmesriik teenuste direktiivi alusel komisjoni piirangutest teavitama. Edaspidi ei pea eluasemenappuse tõttu kehtestatud piirangutest komisjoni enam teavitama. See tähendab ettevõtjale, et kaob üks ELi tasandi kontroll ebaproportsionaalsete piirangute üle (artikkel 3 lõige 1).
• Ettepaneku kohaselt kehtiksid ühtsed ELi tingimused ka piirangutele, mida pädev asutus võib siseriikliku õiguse alusel kehtestada ettevõtjatele, kes ostavad või kasutavad elamukinnisvara muuks kui peamiseks elukohaks. Selline piirang võib olla näiteks investeerimiskorterite ostu piiramine või keeld võtta eluruum ärilisse kasutusse. Praegu hinnatakse selliste piirangute lubatavust üksnes kapitali vaba liikumise sätete ja Euroopa kohtu praktika alusel. Määrus ise piiranguid ei kehtesta, vaid seab tingimused, millele need peavad vastama (artikkel 5 lõige 1 punkt b).
• Majutajale saab pädev asutus piirangu kehtestada üksnes siis, kui on tõendatud, et lühiajaline üür on avaldanud piirkonna eluasemeturule vähemalt kolm aastat märkimisväärset negatiivset mõju eluaseme kättesaadavusele või taskukohasusele selles piirkonnas. Praegu sellist tõendamisnõuet ei ole, mistõttu saab ettevõtja edaspidi piirangute põhjendatust paremini kontrollida (artikkel 9 lõige 2).
• Piirangud on suunatud eelkõige majutajatele, kelle tegevus oma ulatuse, sageduse või ärilise laadi tõttu vähendab tõenäolisemalt pikaajaliseks eluasemena kasutamiseks kättesaadavate eluruumide hulka, näiteks neile, kes pakuvad mitut eluruumi. Praegu sellist täpsustust kehtivas õiguses ei ole. Ettepanek ei määra, millisest mahust alates on tegevus äriline, ja see jääb liikmesriigi pädeva asutuse hinnata  (artikkel 10 lõige 1 punkt d).
• Piirkonnas, kus liikmesriigi pädev asutus on piirangu kehtestanud, peavad majutajad ja platvormid arvestama lühiajalise majutuse registreerimisnõuete rangema jõustamisega. Registreerimisnumbri võib peatada või tühistada ning platvormilt võidakse nõuda numbrita kuulutuste eemaldamist. Praegu ei ole registreerimisnõuete jõustamine piirangutega seotud. Piirkonna territoriaalne ulatus ei tohi olla suurem, kui on vajalik eluaseme taskukohasuse ja kättesaadavuse tagamiseks. Sellised piirkonnad võivad olla linnaosad, omavalitsusüksused, suurlinnapiirkonnad, funktsionaalsed linnapiirkonnad, tiheasustusalad, maapiirkonnad või nende mis tahes osad (artikkel 7 ja artikkel 10 lõige 1 punkt e).
• Ettepanekuga käiakse välja, et liikmesriigid tagavad ettevõtjatele juurdepääsu asjakohastele menetluslikele tagatistele ja nende meetmete tõhusale kohtulikule kontrollile, sealhulgas võimalus vaidlustada pädeva asutuse tehtud hinnangud. See tähendab, et liikmesriigi pädevad asutused peaksid järgima õiguskindluse, läbipaistvuse, õiguspäraste ootuste kaitse ja tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtteid (artikkel 11). 

Millal jõustuvad muudatused?
Plaanitavad muudatused jõustuvad ettepaneku kohaselt 20. päeval pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist. Seega ei ole hetkel täpne jõustumise aeg teada. Määrusel ei ole eraldi rakendamise tähtaega ning see hakkab kehtima jõustumise päevast.  

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 21. oktoobriks e-posti aadressile sandra@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan kliimaministeeriumile.