Mida arvad ettepanekust anda välismaalastele võimalus saada senisest soodsamatel tingimustel elamisluba tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks?

Mis on muudatuste peamine eesmärk?
Eelnõu peamine eesmärk on võimaldada suure tööjõupuudusega tegevusaladel tegutsevatel ettevõtetel paindlikumalt kaasata vajalikku välistööjõudu.

Keda mõjutab?
Plaanitavad muudatused mõjutavad ettevõtteid, kes soovivad palgata tähtajalise elamisloaga välismaalasi tööjõupuudusega tegevusaladele.

Millised on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Eelnõu võimaldab välismaalasel saada tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks tähtajalist elamisluba töötamiseks sisserände piirarvu väliselt ja ilma töötukassa loa nõudeta (vt eelnõu § 1 punktid 2 ja 8).
• Tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks näeb eelnõu ette palgakriteeriumi erisuse, mille järgi peab tööandja maksma välistöötajale vähemalt 80% Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmisest brutokuupalgast (vt eelnõu § 1 punkt 7). Hetkel oleks see 1585 eurot kuus. Üldreeglina on tööandja kohustatud maksma välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Eesti keskmise palgaga, mille suurus oli 2024. aastal 1981 eurot.
• Tähtajalise elamisloa töötamiseks võib eelnõu kohaselt anda töötamiseks tööjõupuudusega tegevusalal, kui välismaalase tööandja äriregistrisse kantud põhitegevusala kuulub valitsuse kehtestatud tööjõupuudusega tegevusalade loetelusse (vt eelnõu § 1 punkt 10).
• Eelnõu võimaldab valitsusel kehtestada määrusega siseministri ettepanekul loetelu tööjõupuudusega tegevusaladest (vt eelnõu § 1 punkt 11). Samas paneb eelnõu paika sellise loetelu väljatöötamise kriteeriumid. Tööjõupuudusega tegevusala määratlemisel peab valitsus võtma aluseks kahekohalise numbrikoodi Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori järgi. Lisaks näeb eelnõu ette, et loetelu väljatöötamisel peab valitsus arvestama tööjõuvajaduse prognoosi, tegevusala ekspordi osatähtsust müügitulust ning tegevusalade aasta keskmist brutopalka.
• Hetkel võiksid eeltoodud kriteeriumite alusel kuuluda tööjõupuudusega tegevusalade loetelusse ennekõike töötleva tööstuse ning veonduse ja laonduse tegevusalad: masinate ja seadmete tootmine; arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine; elektriseadmete tootmine; mootorsõidukite, haagiste, poolhaagiste tootmine; muude transpordivahendite tootmine; koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine; kemikaalide ja keemiatoodete tootmine; põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine; paberi ja pabertoodete tootmine; puidutöötlemine ja puittoodete tootmine; elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; kanalisatsioon; jäätmekogumine, -töötlus ja -kõrvaldus; saastekäitlus ja muud jäätmekäitlustegevused; veekogumine, -töötlus ja -varustus; maismaaveondus ja torutransport; veetransport; õhutransport; laondus ja veondust abistavad tegevused; ehitusmaterjalide tootmine.
• Eelnõu seab piirangu, kui palju võib tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks tähtajalisi elamislube anda: majanduskasvu (SKP reaalkasvu prognoos vähemalt 2%) tingimustes kuni 0,2% Eesti alalisest elanikkonnast (ca 2600 elamisluba aastas) ning muudes majanduse tingimustes kuni 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast (ca 1300 elamisluba aastas) (vt eelnõu § 1 punkt 11).
• Valitsus võib kehtestada tööjõupuudusega tegevusalade loetelu kuni viieks aastaks ning erisuse alt välja antavate tähtajaliste elamislubade maksimaalne arvu igaks kalendriaastaks (vt eelnõu § 1 punkt 11).
• Tööjõupuudusega tegevusala erisust ei saa kasutada renditöö puhul, et ennetada väärkasutust (vt eelnõu § 1 punkt 4).
• Kaob tähtajalise elamisloa andmise võimalus lühiajaliseks töötamiseks, sest see ei täitnud oma eesmärki soodustada oskustööjõu kaasamist (vt eelnõu § 1 punkt 6). See erisus jõustus 2023. aastal ning sellega võimaldati kuni kolmeks aastaks värvata sisserände piirarvu väliselt oskustöölisi Eesti keskmise palgaga: esmalt aasta viisa ja lühiajalise töötamise registreerimise alusel ning seejärel kuni kaheks aastaks töötamiseks antava tähtajalise elamisloa alusel. Loodud erisust on seni väga vähe kasutatud, sest maksimaalselt võib selle erisuse alusel Eestis töötada kolm aastat, misjärel peab välistöötaja Eestist lahkuma, ning ei ole lubatud pereliikmete Eestisse kaasa toomine. Eelnõu jõustumise ajaks välja antud tähtajalised elamisload lühiajaliseks töötamiseks kehtivad nende kehtivusaja lõpuni või kehtetuks tunnistamiseni (vt eelnõu § 1 punkt 13).

Millal jõustuvad muudatused?
Muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 2026. aasta 22. mail (vt eelnõu § 2).

Anna teada, mida arvad siseministeeriumi ettepanekust anda välismaalastele võimalus saada tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks tähtajalist elamisluba töötamiseks senisest soodsamatel tingimustel. Vastust ootan hiljemalt 8. oktoobriks e-posti aadressile marko@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan siseministeeriumile.