Mida arvad detailplaneeringu nõuete plaanitavatest muudatustest?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?

Muudatuste eesmärk on muuta planeerimismenetlused selgemaks, kiiremaks ja paindlikumaks, suurendada õigusselgust ning parandada elukeskkonna kvaliteeti.

Keda mõjutab?

• Ettevõtjad (nt planeeringute koostajad, ehitusettevõtted, kinnisvaraarendajad)

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Eelnõu kohaselt tuleb edaspidi planeerimisel arvestada kliimamuutustega, vajaduse korral neid ennetades ja leevendades ning elukeskkonda kliimamuutustega kohandades (eelnõu § 1 p 6). Kliimamuutustega arvestamise põhimõtte rakendamiseks praktikas tuleb edaspidi planeeringutes hinnata, kas kavandatav ruumilahendus suurendab või vähendab kliimariske (nt üleujutused, kuumalained, erosioon). Vajadusel tuleb planeeringuga ette näha meetmed, mis aitavad neid riske ennetada või leevendada, näiteks rohevõrgustiku ja haljastuse planeerimine kuumasaarte vältimiseks või tuule ja päikese suuna arvestamine energiatõhususe suurendamiseks.
• Eelnõuga nähakse ette tegevused, mida loetakse detailplaneeringu elluviimise alguseks. Muudatusega seotaks planeeringu elluviimine konkreetsete detailplaneeringu alusel tehtavate tegevustega, mida ilma planeeringuta ei ole võimalik teha (eelnõu § 1 p 24). Sellisteks toiminguteks on  kinnisasja või selle osa ümberkruntimine, kinnisasjade osade vahetamine, kinnisasja piiri muutmine, kinnisasja jagamine ning kinnisasjade liitmine.
• Plaanitavate muudatustega nähakse ette, et juhul, kui detailplaneering koostatakse ala kohta, mille kohta ei ole kehtestatud üldplaneeringut, kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust (eelnõu § 1 p 26).
• Muudatustega nähakse ette, et detailplaneeringu algatamise otsuses tuleb märkida ka algatamise otsusega tutvumise aeg ja koht (eelnõu § 1 p 29). Sellise info esitamine algatamise otsuses on nõutav kõigi teiste planeeringuliikide puhul, kuid mitte detailplaneeringu puhul.
• Eelnõuga nähakse ette uued ja täiendavad detailplaneeringu koostamise lõpetamise juhud. Edaspidi võib lisaks detailplaneeringu lõpetada, kui huvitatud isik ei ole pärast vähemalt kahte kirjalikku meeldetuletust esitanud määratud tähtaja jooksul planeerimismenetluse jätkamiseks vajalikke andmeid, huvitatud isik on pankrotistunud või likvideeritud või huvitatud isik keeldub põhjendamatult täitmast planeeringu koostamise korraldaja kirjalikku nõuet planeeringulahendust kehtiva õiguse või planeeringuga vastuolu tõttu muuta või täpsustada (eelnõu § 1 p 32).
• Plaanitavate muudatuste kohaselt detailplaneering kaotab kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima kümne aasta möödumisel detailplaneeringu kehtestamisest arvates. Kohaliku omavalitsuse üksus võib detailplaneeringu kehtivust põhjendatud juhul pikendada ühe korra kuni viie aasta võrra (eelnõu § 1 p 36). Senini on detailplaneeringud kehtinud kuni kehtetuks tunnistamiseni olenemata sellest, kas neid on asutud ellu viima või mitte.
• Eelnõuga täiendatakse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise aluseid. Lisaks senistele alustele nähakse ette, et detailplaneeringu võib kehtetuks tunnistada juhul, kui pärast selle kehtestamist on ilmnenud asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus (eelnõu § 1 p 37). Sellised asjaolud võivad olla näiteks looduslikud muutused, mis muudavad planeeringu elluviimise füüsiliselt võimatuks (nt ranna kaldajoone muutumine, mille tõttu laieneb ehituskeeluvöönd) või õiguslikud muudatused, mis on toimunud pärast planeeringu kehtestamist ja mille tõttu ei ole planeering enam kooskõlas kehtivate seaduste või määrustega (nt looduskaitse alla võtmine, uued keskkonnanõuded).
• Kõikide planeeringuliikide (nt üldplaneering, detailplaneering jt)  puhul kaotatakse seadusest eraldiseisev avalikust väljapanekust 14-päevane etteteavitamise aeg (eelnõu § 1 p 9). Tänapäevase infotehnoloogia arengut, samuti võimalusi arvestades tutvub enamik inimesi materjalidega elektroonselt, mistõttu on senine 14-päevane etteteatamisaeg põhjendamatult pikk. Siiski vajaduse korral on planeeringu koostamise korraldajatel võimalus näha ette siiski pikem etteteatamise aeg või pikem avalikustamise periood. Planeeringu koostamise korraldajal jääb alles kohustus tagada avalikkuse piisav kaasatus planeerimismenetlusse. 

Millal jõustuvad muudatused?
Muudatused jõustuvad üldises korras ehk 10. päeval pärast nende Riigi Teatajas avaldamist. Hetkel ei ole teada, millal muudatused jõustuvad.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest seoses detailiplaneeringu nõuete muutmisega. Tagasisidet ootan hiljemalt 10. oktoobriks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan Riigikogu majanduskomisjonile.