Kuidas tuleks jaotada vajalikus mahus elektrijaamade võimsuse ostmise kulud elektritarbijate vahel?
Mis on võimsusmehhanism?
Turuülene võimsusmehhanism on elektrituru korralduslik lahendus, mille eesmärk on tagada, et elektrisüsteemis oleks igal hetkel piisavalt tootmis-, salvestus- ja paindlikkusressursse. Vajaliku võimsuse olemasolu eest makstakse tootjatele toetust. See lahendab olukorra, kus turg üksi ei anna piisavat investeerimiskindlust uute võimsuste rajamiseks.
Miks on Eestil vaja võimsusmehhanismi?
Praegu on Eesti elektrisüsteemis varustuskindlus tagatud, kuid probleem tekib järgmisel kümnendil: juhitavaid tootmisvõimsusi läheb süsteemist välja rohkem, kui turg ise juurde ehitab, samal ajal kui elektritarbimine kasvab. Samuti mõjutavad varustuskindlust võimalikud ühenduste katkemised naaberriikidega ja perioodid, mil tuule- ning päikeseenergia tootmine on madal. Seetõttu hindab Elering, et tekib täiendavate juhitavate võimsuste vajadus, mida turupõhiselt ei pruugi lisanduda. ELi õiguse kohaselt on sellist olukorda võimalik lahendada turuülese võimsusmehhanismiga.
Kes hakkab maksma võimsusmehhanismi eest?
- Mehhanismi kulud katavad elektritarbijad riiklikult kinnitatud jaotusmetoodika alusel. Täpne mudel kujuneb mehhanismi detailse disaini ja riigiabi loa menetluse käigus.
- Võimsusmehhanismi kulude maksmine algaks eeldatavasti 2033. aastast, kui hangitud võimsused on valmis ja kättesaadavad.
Kuidas tuleb võimsusmehhanismi kulud jaotada elektritarbijate vahel?
- Euroopa Komisjoni riigiabiraamistiku kohaselt tuleb üldjuhul vähemalt 90% võimsusmehhanismi kuludest jaotada tarbijate vahel vastavalt nende elektritarbimisele aasta 1–5% kõige kõrgema elektrihinnaga tundidel. Sellise lahenduse eesmärk on motiveerida tarbijaid vähendama või edasi lükkama elektritarbimist kõrge hinnaga tundidel. Samas võib selline kulude jaotus suurendada nende ettevõtete kulusid, kellel ei ole tehnoloogilistel või majanduslikel põhjustel võimalik elektritarbimist paindlikult juhtida. Näiteks kui võimsusmehhanismi aastane kulu oleks 75 miljonit eurot ja kõige kõrgema elektrihinnaga tunnid oleksid jaanuaris (kokku 438 tundi), lisanduks tarbijate elektriarvele nendel tundidel ligikaudu 144 eurot iga tarbitud MWh kohta.
- Eestil on võimalik taotleda Euroopa Komisjonilt võimsusmehhanismi rahastamise üldreeglitest erandi tegemist. Selleks peab Eesti suutma põhjendada ja tõendada, miks kõrgeima elektrihinnaga tundidel põhinev kulude jaotus ei oleks Eesti tingimustes sobiv lahendus. Näiteks võiks Eesti taotleda erisust, kus võimsusmehhanismi kulu jaotatakse terve aasta tundidele. Kui võimsusmehhanismi aastane kulu oleks 75 miljonit eurot ning see jaotatakse kogu aasta elektritarbimise peale, siis lisanduks tarbijate elektriarvele ligikaudu 9 eurot iga tarbitud MWh kohta.
Anna hiljemalt 12. novembril kell 12 teada, kuidas võiks jaotada võimsusmehhanismi kulud elektritarbijate vahel. Saada oma vastus vabas vormis e-posti aadressile marko@koda.ee või vasta lühikesele veebiküsitlusele SIIN. Ettevõtetelt saadud vastuste põhjal koostame koja seisukoha, mille saadame Eleringile.
Võimsusmehhanismi kohta leiad rohkem infot Eleringi kodulehelt.