Kas uue „Made in Europe“ standardimiskomitee loomine on vajalik?
Mis on plaanitavate komitee loomise eesmärk?
„Made in Europe“ kriteeriumide standardiseerimise eesmärk on toetada ELi poliitikat, luua alus ausale konkurentsile ning siduda kriteeriumid riigihangete nõuete ja finantsmehhanismidega (eelistades Euroopa päritolu tooteid). Samuti saab kriteeriume kasutada erahangetes. Horisontaalseid standardeid saavad tulevikus aluseks võtta teised tootespetsiifilised tehnilised komiteed.
Keda ja milliseid sektoreid standardid mõjutavad?
Standardimine puudutab otseselt toodete „kohaliku sisu“ (local content) määramist. Esimeses etapis on fookuses eelkõige Euroopa tööstuse kiirendamise määruse ettepanekus (Industrial Accelerator Act) nimetatud strateegilised sektorid:
- toorained (nt terase-, alumiiniumi-, mördi- ja betoonitööstus);
- tööstustoodete tootmine ja tehnoloogia (nt digitaristu, puhtad tehnoloogiad ja autotööstus);
- edaspidi ka muud valdkonnad.
Toodete suveräänsuse kontrollimisel hakatakse osaliselt toetuma IT-vahenditele, näiteks digitaalsele tootepassile. Samas on ettepanekus rõhutatud, et uued kriteeriumid ei tohi luua Euroopa tööstusele põhjendamatut halduskoormust ning hindamine peab võimalusel põhinema juba olemasolevatel turustamisprotseduuridel.
Anna teada, kas sellise komitee loomine on põhjendatud ja vajalik ning kas pakutud käsitlusala ja teemad on sobivad.Vastust ootan hiljemalt 8. juuniks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Koondatud tagasiside edastame Standardimis- ja Akrediteerimiskeskusele ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, kes kujundavad selle teema osas Eesti riigi seisukoha.