Kas töövaidluskomisjonide juhatajate perioodilise hindamise asendamine vajaduspõhise hindamisega on mõistlik?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Plaanitavate muudatuste eesmärk on tagada töövaidluskomisjonide töö hea kvaliteet, pöörates senisest suuremat tähelepanu töövaidluskomisjonide juhatajate pädevuse hoidmisele ning teadmiste arendamisele.

Keda mõjutab?
Töövaidluskomisjonide juhatajaid.

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Eelnõu kohaselt kaotatakse töövaidluskomisjoni juhatajatele korraldatud ametikohale sobivuse ja tööõiguse ja töövaidluse menetluse läbiviimise tundmise hindamine, mida siiani on korraldatud iga kolme aasta tagant (eelnõu punkt 1; töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi: TvLS) § 7 lõige 4).
• Hetkel kehtiva õiguse kohaselt vabastab valdkonna eest vastutav minister ehk majandus- ja tööstusminister töövaidluskomisjoni juhataja ametikohalt, kui hindamisel selgub, et ta ei vasta ametikohale esitatud nõuetele. Edaspidi töövaidluskomisjonide juhatajaid sellel alusel ametikohast vabastada ei saaks (eelnõu punkt 1; TvLS § 7 lõige 6).
• Kehtiva õigusega ei ole töövaidluskomisjonide juhtide värbamine reguleeritud. Praktikas kuulutatakse välja konkurss ning välja valitud kandidaadid lahendavad keskmise raskusega kaasuse ja parimatega neist viiakse läbi intervjuu. Edaspidi oleks värbamisel toimuv hindamine seaduse tasandil sätestatud ning hindamiskomisjon võiks hakata veel põhjalikumalt hindama töövaidluskomisjoni juhataja ametikohale kandideerija õigusalaseid teadmisi, oskusi ja isikuomadusi vestluse, kaasuse lahendamise ja testidega (eelnõu punkt 2; TvLS § 7¹ lõige 1).  
• Eelnõu sätestab, et tööinspektsioon määrab igale alustavale töövaidluskomisjoni juhatajale tulevikus mentori kuni 12 kuuks alates ametikohale asumisest. Mentori määrab tööinspektsioon teiste töövaidluskomisjonide juhatajate seast. Mentoriks valitud töövaidluskomisjoni juhatajale makstakse mentorlusperioodi eest lisatasu 5% ametipalgast (eelnõu punkt 2; TvLS § 7² lõige 1). Muudatus peaks aitama uutel töövaidluskomisjonide juhatajatel oma ametiga kergemini kohaneda. Mentorlusperioodi täpne pikkus sõltub töövaidluskomisjoni juhataja soovidest ja vajadusest ning tema varasemast töökogemusest. 
• Eelnõu kohaselt tuleb töövaidluskomisjoni juhatajale määratud mentoril anda juhataja kohta kirjalik hinnang hiljemalt mentorlusperioodi lõpuks. Kui mentor leiab, et juhataja ei vasta ametikoha nõuetele, võib tööinspektsioon teha valdkonna eest vastutavale ministrile ehk majandus- ja tööstusministrile ettepaneku vabastada juhataja ametist ametikoha nõuetele mittevastamise tõttu (eelnõu punkt 2; TvLS § 7² lõige 2). Töövaidluskomisjoni juhataja ei vasta ametikoha nõuetele, kui tal puuduvad sobivad isikuomadused või vajalikud õigusalased teadmised. Mentor võib anda juhataja kohta hinnangu ka enne mentorlusperioodi lõppu, kui on ilmselge, et juhataja ei sobi ametisse ning töö jätkamine mentorlusperioodi lõpuni ei ole võimalik.
• Muudatustega sätestatakse tööinspektsioonile kohustus vähemalt kord aastas pidada töövaidluskomisjoni juhatajaga koostöövestlus, et arutada juhataja arenguvajadusi ja töötingimusi, anda tagasisidet juhataja töö kohta ja rääkida läbi järgmise perioodi eesmärgid. Kui töövaidluskomisjoni juhataja on ametikohal esimest aastat, toimib koostöövestlus vähemalt kahel korral esimese aasta jooksul (eelnõu punkt 2; TvLS 7³ lõige 1).
• Kehtiva õiguse kohaselt puudub süsteemne töövaidluskomisjonide juhatajate koolituskohustus või -programm. Muudatustega sätestatakse, et tööinspektsioon hakkab igal aastal välja selgitama juhatajate koolitusvajaduse ning koostab koolituskava, arvestades juhatajate ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi arvamust (eelnõu punkt 2; TvLS 7³ lõige 2). Koolituskava koostamine ja koolituste korraldamine võimaldab tagada, et töövaidluskomisjonide juhatajad oleksid kogu ametiaja jooksul hea kvalifikatsiooniga.
• Eelnõu näeb ette, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium võiks edaspidi põhjendatud kahtluse korral teha hindamiskomisjonile ettepaneku hinnata töövaidluskomisjoni juhataja vastavust ametikoha nõuetele (eelnõu punkt 2; TvLS § 7⁴ lõige 1). Et hindamine toimuks, peab juhataja olema korduvalt valesti käitunud või peab nähtuma selgelt ja järjepidevalt, et ta ei tunne tööks vajalikke õigusakte.
• Hindamiskomisjon võib hindamise tulemusel anda soovitusi töövaidluskomisjoni juhataja oskuste ja teadmiste täiendamiseks või teha valdkonna eest vastutavale ministrile ehk majandus- ja tööstusministrile ettepanek juhataja ametist vabastada (eelnõu punkt 2; TvLS § 7⁴ lõige 2).
• Kehtiva õiguse kohaselt viib hindamiskomisjon töövaidluskomisjonide juhatajatele läbi regulaarse hindamise, mille käigus on juhataja kohustatud tegema testi või lahendama kaasust. Edaspidi tuleks juhatajal oma teadmisi tõestada testi või kaasuse lahendamise näol, kui majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil tekib kahtlus, et juhataja ei sobi ametisse ja hindamiskomisjon soovib enne juhataja ametist vabastamise üle otsustamist hinnata juhataja teadmisi (eelnõu punkt 2; TvLS § 7⁴ lõige 3).
• Eelnõuga nähakse ette, et edaspidi tuleks kontrollida ka juba ametis olevate töövaidluskomisjonide juhatajate õigusalaseid teadmisi testi tegemisega (eelnõu punkt 3; TvLS § 66¹ lõige 1). Hetkel juba ametis olevatel juhatajatel sellist kohustust ei ole. Kohustuse lisamisega saaks uute ja praeguste töövaidluskomisjonide juhatajate teadmisi kontrollida samal viisil nii, et nad oleksid omavahel võrdses olukorras.
• Kui hindamiskomisjoni hinnangul ei ole testi tulemus positiivne, vabastaks valdkonna eest vastutav minister ehk majandus- ja tööstusminister töövaidluskomisjoni juhataja ametikohalt ametikohale esitatud nõuetele vastamata jätmise tõttu (eelnõu punkt 3; TvLS § 66¹ lõige 2).
• Muudatuste kohaselt, kui juba ametis olev töövaidluskomisjoni juhataja keeldub hindamisest, jätab mõjuva põhjuseta hindamisele ilmumata või kasutab hindamisel lubamatuid abivahendeid, vabastab majandus- ja tööstusminister juhataja ametikohalt ja loeb juhataja ametikoha nõuetele mittevastavaks (eelnõu punkt 3; TvLS § 66¹ lõige 3).
• Eelnõu näeb ette töövaidluskomisjoni juhatajale, kes ei saa testis positiivset tulemust, õiguse hüvitistele avaliku teabe seaduse § 102 lõike 1 ja 2 alusel (eelnõu punkt 3; TvLS § 66¹ lõige 4). Hüvitis oleks juhataja ühe kuu keskmise palga ulatuses. Samuti on juhatajal õigus kindlustushüvitisele. Kui juhataja ametikohal töötamise kestus on olnud viis kuni kümme aastat, on hüvitis ühe kuu keskmine töötasu. Kui juhataja on olnud ametikohal üle kümne aasta, on kindlustushüvituse suurus kahe kuu keskmine töötasu. Hüvitised peaksid aitama vähendada juhataja töökaotusest tulenevalt negatiivset mõju.

Millal jõustuvad muudatused?
Plaanitavad muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt üldises korras ehk 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Seega ei ole täpne jõustumise aeg praegu teada.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 6. maiks e-posti aadressile sandra@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.