Kas toetad uue relvaseaduse loomist?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) eesmärk on relvaseaduses esitatud nõuete tervikuna ülevaatamine ja kaasajastamine, vähendada dubleerimist ja tõlgendusprobleeme ning koondada paralleelsed regulatsioonid ühtsesse süsteemi.

Keda mõjutab?

• relvakaupmehi
• lasketiirupidajaid
• jahindusorganisatsioone ja jahimehi
• relvakollektsionääre
• piiramata tsiviilkäibega relvade ja nende osade müüjaid
• hoiatus- ja signaalrelvade, antiikrelvade, airsoft- ja paintball-relvade ning pauk- ja signaalpadrunite müüjaid
• tervishoiuteenuse osutajaid

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Relvaseaduse ülesehitus ja kasutatavad terminid (VTK punkt I, lk 23-24) 

  • VTK kohaselt kehtestatakse uus relvaseadus, et vähendada dubleerimist, koondada paralleelsed regulatsioonid ühtsesse ja loogilisse süsteemi ning vähendada bürokraatiat.  

  • Näiteks plaanitakse sätestada sõjarelvade käitlemise regulatsioon eraldi seaduses ning määratletakse selgelt, millistele esemetele ja relvadele relvaseadust kohaldatakse, sest kehtiv regulatsioon määratleb seaduse kohaldamisala peamiselt välistuste kaudu (st loetleb, millele seadus ei kohaldu). 

  • Lisaks soovitakse korrastada relvaseaduses kasutatavad terminid ja viia need kooskõlla tulirelvadirektiiviga ning loetleda piiratud käibega relvade ja nende osade all ka need tulirelva osad ja lisaseadmed, mille käitlemisele kehtivad piirangud (nt helisummuti, öösihik, lasersihik, piiratud käibega padrunisalv)..

• Relvaloa ja relvaomanikuks saamise kord 

  • VTK kohaselt sätestatakse seaduses, et relvaloa taotlusele peab olema lisatud selgitus, mis käsitleb relva taotlemise eesmärki. Taotletava loa ja otstarbe selgitamine võimaldab menetlejal hinnata, kas taotleja eesmärk (nt sport, jahipidamine, enesekaitse) on relva kasutamise seisukohast asjakohane, põhjendatud ja proportsionaalne. Kehtiv seadus seob relvaloa väljastamise kindlaksmääratud otstarbega, mis peab olema seaduses nimetatud eesmärkide (nt jahipidamine, laskesport, enesekaitse, kollektsioneerimine jne) piires (VTK punkt II, lk 40).

  • Dokumendis sisaldub ettepanek viia sisse regulatsioon, mis eristab selgelt relva omamise õiguse ja relvaloa kehtivuse, võimaldades relvaloa kehtivuse lõppemisel säilitada isikul ajutiselt relva omamise õigus ilma relva kasutamise õiguseta. Selle mehhanismi järgi ei kaasne relvaloa kehtivuse lõppemisega automaatselt kohustust relva viivitamatult üle anda või võõrandada, vaid isikul säilib kindlaks määratud tähtaja jooksul võimalus relvaluba vahetada ilma uue loa taotlemise menetlust alustamata. Määratud tähtaja jooksul peab relvaomanik taotlema relvaloa vahetamist relva kasutamise jätkamiseks, taotlema relva hoidmise õigust muul eesmärgil (nt kollektsioneerimine) või relva võõrandama (VTK punkt II, lk 41).

  • VTK kohaselt soovitakse relvasoetamisloast loobuda. Täpsemalt soovitakse loobuda kohustusest taotleda relva ostuks eraldi relvasoetamisluba juhul, kui isikul on kehtiv relvaluba ja relv vastab lubatud liigile ning otstarbele. Lisaks tahetakse anda relvakaupmeestele õigus lõpetada tehing automaatse loakontrolli põhjal relvaregistri kaudu, ilma et oleks vajalik Politsei- ja piirivalveameti (PPA) eelnev luba. Ministeerium soovib säilitada PPA kaalutlusõiguse üksnes juhul, kui ilmneb relva iseloomust või tehingu asjaoludest erakorralisi riske (nt erikonstruktsiooniga relv, relva ümberehitus vms) (VTK punk II, lk 41).

  • Samuti soovitakse VTK kohaselt loobuda võõrandamisloast. Täpsemalt soovitakse kaotada kohustus taotleda PPA-lt luba relva võõrandamiseks, kui relv võõrandatakse relvakaupmehele või tema vahendusel ja relv kuulub isikule seaduslikult; volitada relvakaupmeest tegema isiku õiguste, piirangute ja relva seisundi kontrolli otse relvaregistri kaudu; ning säilitada PPA järelevalveroll erandlike juhtumite puhul, nt rahvusvaheline tehing, relva erikonstruktsioon vms (VTK punkt II, lk 42).

• Relvaeksami praktilise osa (tulirelva käsitsemise katse) regulatsioon 

  • VTK kohaselt soovitakse relvaeksami laskekatse vastuvõtmine anda osaliselt eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kes tegutsevad halduslepingu alusel ja omavad selleks vastavat tegevusluba. Kehtiva seaduse kohaselt korraldab relvaeksami, sealhulgas tulirelva käsitsemise katse, vastuvõtmist üksnes PPA (VTK punkt III, lk 49-51).

  • VTK-ga soovitakse sõnaselgelt sätestada, et relvaloa vahetamisel on taotluse menetlustähtaja vältel taotlejal kohustus läbida täiendav laskekatse ja esitada selle läbimise kohta tõend juhul, kui see on nõutav (nt otstarbeks turvalisuse tagamine, harrastuslaskmine). Samuti soovitakse kehtestada täiendava laskekatse korduskatsete maksimaalne arv või muu korduskatsete tegemise kord, et välistada taotluse menetlustähtaja ületamist (VTK punkt III, lk 51).

• Füüsilise ja juriidilise isiku relva valdamise otstarbed

  • VTK-ga soovitakse ajakohastada relva omamise ja kasutamise otstarbe nimekirja. Kehtiv seadus ei arvesta piisavalt ühiskondlikke vajadusi ja praktikas kujunenud olukordi. Puuduvad otstarbed (nt harrastuslaskmine, relvapärand), mitmete olemasolevate otstarvete sisu on ebamäärane või piirangud on põhjendamatult jäigad. Seega VTK näeb ette järgmised muudatusettepanekud (VTK punkt IV, lk 61-62): 

    • Lisada seadusesse eraldi relva omamise ja kasutamise otstarbena harrastuslaskmine - selle otstarbega isik võib taotleda relvaluba relva kasutamiseks üksnes lasketiirus, ilma kohustuseta kuuluda laskespordiklubisse või osaleda võistlustel. Harrastuslaskmise relva kasutamine oleks lubatud ainult lasketiirus. 

    • Lisada seadusesse uus otstarve, mis võimaldab relva seaduslikku säilitamist pärimise teel mälestus- või perekondliku väärtusena. Relva omamine oleks lubatud, kuid selle kasutamine (nt laskmine, kandmine) nõuaks eraldi relvaluba. 

    • Määratleda relvaseaduses, et turvalisuse eesmärk ei hõlma relvade kogumist ja suunata kogumishuvilised kollektsioneerimisluba taotlema. Seega võiks sel otstarbel lubada omada kuni kaheksat püstolit, revolvrit ja sileraudset püssi, välistades jahiks ja spordiks mõeldud vintpüssid. 

    • Lisada seadusesse võimalus, et juriidiline isik, kes omab relva jahinduse otstarbel või kellel on tegevusluba vastaval tegevusalal tegutsemiseks, võib relva anda kasutada külalisjahil osalejale, kellel on vastavat liiki relva käitlemiseks relvaluba ning kehtiv jahipidamise õigus. 

    • Seada piirangud kollektsioonis oleva relva registreerimiseks harrastuslaskmise, spordi ja jahipidamise otstarbel, kuna nendel otstarvetel relva kasutamine ei täida kollektsioneerimise eesmärki ega taga relva säilimist ajaloolisel või kultuurilisel eesmärgil. 

    • Lugeda Kaitseliidu tsiviilkäibes lubatud relvad, mis on registreeritud spordi otstarbel, tsiviilrelvadeks ja kanda relvaregistrisse. 

    • Laiendada riigikaitse märgendi taotlemise võimalust isikutele, kes ei ole määratud sõjaaja ametikohale ning luua relvaomanikele paindlikum osalusvorm riigikaitselistes tegevustes osalemiseks ning seada tingimuseks väljaõppe läbimine ning regulaarne osalemine õppustel. 

• Tähtajad

  • VTK näeb ette võimaluse pikendada relvaloa või soetamisloa taotluste menetlustähtaega erandlikel ja põhjendatud juhtudel. Praegu ei võimalda relvaseadus pikendada relvaloa või soetamisloa taotluse menetlustähtaega, mis on seaduse kohaselt maksimaalselt kaks kuud alates kõigi nõutud dokumentide esitamisest ja riigilõivu tasumisest (VTK punkt V, lk 68).

  • Lisaks näeb VTK ette sätestada relvaseaduses (VTK punkt V, lk 68):

    • relvaeksami sooritamise ajavahemik – määratleda täpne aeg alates loa taotlemisest või muudest menetlusetappidest, mille jooksul peab relvaeksam olema sooritatud; 

    • relvaeksami korduvuse piirangud – määratleda, mitu korda ja millistel tingimustel on lubatud relvaeksamit korrata; 

    • vähendada relvaeksami tulemuse vaidlustamise tähtaega, selliselt, et vaiet oleks võimalik lahendada taotluse menetlustähtaega ületamata; 

    • sätestada PPA-le kohustus juhendada taotlejat eksami tähtaegade ja korduste osas ning menetluse katkestamise või loa keeldumise tingimused selgelt ja läbipaistvalt. 

• Relva ja laskemoona hoiutingimused

  • VTK kohaselt on soov seaduses (VTK punkt VI, lk 73):

    • selgelt sõnastada, mida tuleb mõista relva puhul terminina “tühjaks laetud“ – padrunitega salv võib olla relvaga ühendatud, kuid padrunipesa peab olema tühi; 

    • ette näha, et turvalisuse kaalutlusel võib ühte turvalisuse otstarbel registreeritud tulirelva hoida väljaspool relvakappi koos laskemoonaga ajal, mil relvaomanik on kodus ja vastutab relva turvalise käitlemise eest; 

    • sõnaselgelt sätestada, et relvakapis hoida lubatud relvade arvu hulka ei loeta tulirelva olulisi osi, kui neist ei ole võimalik kokku panna eraldi tulirelva; 

    • muuta hoida lubatud laskemoona koguseid – analüüsimist vajab, kas ja mil määral peab laskemoona kogus olema piiratud, kui see on turvaliselt hoitud. 

    • sätestada tingimused relva ja laskemoona ajutisele hoidmisele väljaspool registreeritud hoiukohta (töökohas, ametiasutuses, valitsusasutuses, hotellis ja sõiduvahendis). 

• Tegevusloa kohustusega tegevusalad

  • VTK kohaselt soovitakse sätestada seaduses sõnaselgelt tegevusloa või teatamiskohustus ka nende tegevuste puhul, kus relvade või laskemoona käitlemine toimub kaudsemalt – näiteks lasketiirud mittetulundusliku eesmärgiga, lisaseadmete tootmine ja müük (nt helisummuti), relvaosade valmistamine (VTK punkt VII, lk 81).  

  • Samuti soovitakse sätestada senisest rohkem nõudeid piiramata tsiviilkäibega relvade ja nende osade käitlemisele nende müüjate kaudu. Võimalikud lahendused on kehtestada MSÜS-i § 14 lõike 1 kohane teatamiskohustus kõikidele isikutele ja ettevõtetele, kes müüvad relvaseaduses nimetatud relvi ja relvaosi, sõltumata sellest, kas tegemist on piiramata või piiratud käibega esemetega või kanda kõik relvaseaduse reguleerimisalasse kuuluvate toodete müüjate andmed relvaregistrisse (VTK punkt VII, lk 82). 

  • VTK-ga soovitakse tagada laskespordiorganisatsioonide ja -klubide relvaseaduse nõuetele vastavus ning selleks tuleb seaduses kehtestada laskespordiorganisatsioonidele ja -klubidele MSÜS-i § 14 lõike 1 kohane teatamiskohustus ning sätestada minimaalne nõuete kogum nende juhtorganite ja vastutavate isikute kohta (nt karistamata teatud süütegude toimepanemise eest, teadmised relvaohutusest, kodakondsus) (VTK punkt VII, lk 83).

• Piiramata tsiviilkäibega relvade ja nende laskemoona käitlemine

  • VTK-ga nähakse ette kohustada müüjaid pidama hoiatus- ja signaalrelvade arvestust relvaregistris sarnaselt piiratud käibega relvadele ja lisada hoiatus- ja signaalrelvade müük tegevusloa kohustusega tegevusalade hulka, et piirata nende levikut üksnes kontrollitud ja registreeritud müügikanalitele (VTK punkt VIII, lk 92-93).

  • Lisaks kehtestada kohustus registreerida hoiatus- ja signaalrelv omanikuvahetuseks PPA-s sarnaselt laskekõlbmatuks muudetud relvadega (VTK punkt VIII, lk 93).

  • VTK-ga soovitakse pneumorelva käitlemise regulatsiooni täpsustada. Täpsemalt piiramata tviilkäibega pneumorelva müügi, parandamise, ümbertegemise ja valmistamise tegevusalal tegutsevatele isikutele kehtestada teatamiskohustuse nõue, mis asendab praeguse tegevusloa nõude. Lisaks soovitakse loobuda piiramata tsiviilkäibega pneumorelvade valmistamise ja ümbertegemise tegevusalal tegutsemisel relvahoidla kohustusest (VTK punkt VIII, lk 93).

  • VTK-ga soovitakse näha ette antiik- ja laskekõlbmatuks muudetud relva müügile teatamiskohustuse nõue ja nõue pidada relvade üle arvestust (VTK punkt VIII, lk 94).

  • Samuti plaanitakse relvaseadust täiendada ning lisada piiramata tsiviilkäibega relvade hulka airsoft- ja paintball-relvad, määratleda nende käitlemise nõuded ning näha ette sanktsioonid nõuete rikkumise korral (VTK punkt VIII, lk 94).

  • Dokumendi kohaselt plaanitakse sätestada, et piiramata ja piiratud käibega relva paukmoona võib valmistada ja müüa vastavat tegevusluba või teatamiskohustust omav isik. Samuti nähakse ette, et piiramata ja piiratud käibega relva pauk- ja signaal laskemoona valmistamise ja müügi üle tuleb arvestust pidada relvaregistris ning piiramata ja piiratud käibega relva pauk- ja signaallaskemoona võib müüa isikule, kellel on vastava relva käitlemise õigus (VTK punkt VIII, lk 94-95).

• Relva ja laskemoona sundvõõrandamise regulatsioon

  • VTK kohaselt võiks PPA sõlmida relvade hindamise ja müügiga tegeleva ning vastavat tegevusluba omava eraettevõttega halduslepingu, millega antakse ettevõttele õigus ja kohustus sundvõõrandatud relvade turuväärtuse määramiseks ning nende müügi korraldamiseks. Näiteks kui PPA lattu jõuab haruldane 1960-ndate toodanguna valmistatud püstol, mille kohta puuduvad Eestis pakkumised, saaks eraettevõte otsida võrdlusandmeid rahvusvahelistelt turgudelt ning leida ostja välismaal (VTK punkt IX, lk 98-99).

• Tervisekontroll

  • VTK-ga soovitakse ette näha PPA õigus nõuda täiendavat tervisekontrolli relvaloa omanikult põhjendatud kahtluse korral. Põhjendatud kahtlus võiks tugineda näiteks suitsiidikatsele või enesetapule viitavatele käitumismustritele, korduvatele alkoholi või narkootikumide kuritarvitamise juhtumitele või perearsti või eriarsti märguandele isiku terviseseisundi olulise halvenemise kohta (VTK punkt X, lk 104).

  • Dokumendi kohaselt soovitakse, et regulatsiooni täiendataks selliselt, et tervishoiutöötajal oleks õigus kas peatada tervisetõendi kehtivus kuni täiendava uuringu või hinnangu saamiseni, või tunnistada kehtetuks tervisetõend juhul, kui on ilmnenud selge välistav tervisehäire (VTK punkt X, lk 104-105).

Millal jõustuvad muudatused?

• VTK kohaselt on eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja kooskõlastamise aeg 2026. aasta II poolaasta. 
• Muudatuste eeldatav jõustumise aeg on VTK kohaselt 2027. aasta I poolaasta.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 28. jaanuariks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan siseministeeriumile.