Kas toetad rangemaid vere pliisisalduse piirväärtusi ja plii kokkupuutepiirnorme töökeskkonnas?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Muudatuse eesmärk on ajakohastada kehtivat õigust, vähendada reeglite killustatust ja viia uus määrus kooskõlla direktiivi 2024/869 muudatustega, mis sätestavad uued töökeskkonna piirnormid pliie ja diisotsüanaatidele ning tervisekontrolli nõuded pliile. 

Keda mõjutab?

• tööandjad, kelle töökeskkonnas kasutatakse ohtlikke kemikaale (sh kantserogeene, mutageene, reproduktiivtoksilisi aineid, plii ja selle ühendeid, diisotsüanaate)

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Plaanitavate muudatustega ühendatakse kolm määrust ühtseks tervikuks ning tunnistatakse kehtetuks seni eraldi kehtinud määrused: ohtlike kemikaalide määrus, kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainete määrus ning pliimäärus. Kõik nende määruste nõuded koondatakse ühte uude määrusesse.
• Uue määrusega sätestatakse mitmed mõisted, nagu nt kemikaal, ohtlik kemikaal, kantserogeen, mutageen, reproduktiivtoksiline aine (eelnõu § 2). Kehtivates määrustes on defineeritud vaid toimelävega ja toimeläveta reproduktiivtoksiline aine. Ülejäänud mõisted on olnud defineerimata või killustatult eri määrustes.
• Plaanitava määrusega sätestatakse tööprotsessid, mis on kantserogeenset, mutageenset või reproduktiivtoksilist ohtu põhjustavad. Nendeks on näiteks aurumiini tootmine ja tööprotsessid, kus töötaja võib kokku puutuda kivisöetahmas, -tõrvas või -pigis sisalduvate polütsükliliste aromaatsete süsivesinikeg (eelnõu § 3). Võrreldes kehtiva õigusega on tegemist tehnilise täpsustusega ehk paragrahvi pealkirja ja sättesse lisatakse sõnaselgelt terminid „mutageenne" ja „reproduktiivtoksiline", kuigi nendele tööprotsessidele laienesid need nõuded ka varem. nõuete kaudu juba kaudselt hõlmatud.
• Uus määrus sätestab töökeskkonna riskianalüüsi koostamise nõuded olukordadeks, kus töötajal tekib või võib tekkida kokkupuude ohtlike kemikaalide või neid sisaldavate materjalidega. Eelnõu kohaselt peab tööandja riskianalüüsi koostamisel iseloomustama töökoha töötingimusi, määrama kindlaks kokkupuute laadi, ulatuse ja kestuse (sh kõik kokkupuuteviisid, sealhulgas naha kaudu imendumine), mõõtma õhu ohtlike kemikaalide sisaldust ja võrdlema piirnormidega ning määrama ohutusabinõud. Uut tööprotsessi ei tohi alustada enne, kui riskianalüüs on tehtud ja ohutusabinõud rakendatud (eelnõu § 5). Sätted on koondatud ohtlike kemikaalide määrusest, kantserogeenide määrusest ning direktiivides 98/24/EÜ ja 2004/37/EÜ sätestatud nõuetest. Kehtiv pliimäärus ei reguleeri eraldi töökeskkonna riskianalüüsi. . 
• Eelnõuga sätestatakse tööhügieeni nõuded ning koondatakse kantserogeenide ja pliimääruse hügieeninõuded, mis laienevad edaspidi kõigile ohtlike kemikaalide kasutamise juhtudele. Plaanitavate muudatuste kohaselt ei tohi ohtlike kemikaalide saastepiirkonnas süüa, juua ega suitsetada, ohtlike kemikaalide kasutamisel tuleks kasutada asjakohaseid töö- ja kaitseriideid ning isikukaitsevahendeid ning lisaks tuleks kasutatud isikukaitsevahendid tööpäeva lõpus puhastada ja hoiustada kindlaksmääratud kohta jm (eelnõu § 9). 
• Uue määrusega sätestatakse töötajate juhendamise ja väljaõppe nõuded ohtlike kemikaalidega kokkupuutumise korral. Tööandja peab tagama ohtliku kemikaaliga kokkupuutuvatele töötajatele juhendamise ja väljaõppe, mis hõlmab: kemikaali võimalik kahjulik mõju tervisele, rakendatavad ohutusabinõud, ettevõttes kehtivad tööhügieeninõuded, piirnormid ja mõõtmistulemused, tarnija ohutuskaardi andmed, tegutsemisjuhised ohtliku olukorra ja õnnetusjuhtumi korral. Tervishoiuasutuste töötajatele, kes puutuvad kokku kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega, korratakse juhendamist ja väljaõpet riskianalüüsist tuleneva sagedusega (eelnõu § 10). Säte ühendab ja ajakohastab seni kolmes eraldi määruse töötajate juhendamise ja väljaõppe sätted. Välja on jäetud võrreldes kehtiva seadusega ohtlike kemikaalide määrusest punkt, mille kohaselt tuleb töötajaid teavitada neid ohtlikke kemikaale reguleerivatest õigusaktidest.
• Uue määrusega sätestatakse töötajate tervisekontrolli ja selle tulemuste rakendamise nõuded.Tööandja peab korraldama tervisekontrolli kõigile töötajatele, keda võib mõjutada ohtlik kemikaal, ning vajaduse korral bioseire. Töötervishoiuarstile tuleb edastada riskianalüüsi ja õhumõõtmiste tulemused. Kui tervisekontrollis diagnoositakse haigus või avastatakse tervisehäire, mis võib olla seotud ohtliku kemikaaliga, või kui bioloogiline piirnorm on ületatud, peab tööandja riskianalüüsi üle vaatama, vajaduse korral töötaja teisele tööle paigutama ning saatma teised samade ainetega kokkupuutunud töötajad tervisekontrolli. Pärast kantserogeeni, mutageeni või reproduktiivtoksilise ainega kokkupuute lõppemist võib töötervishoiuarst kohustada töötajat tervisekontrolli jätkama (eelnõu § 12). Kehtivas ohtlike kemikaalide määruses ei ole tööandja kohustus rakendada neid meetmeid sõnaselgelt seotud bioloogilise piirnormi ületamisega. Muus osas kehtivad nõuded ka täna. 

• Plaanitavate muudatustega sätestatakse, et tööandja korraldab reproduktiivtoksilise aine plii (CAS 7439-92-1) ja selle ühenditega kokku puutuvate töötaja korrapärast bioseiret. Täpsemalt bioseire käigus määratakse töötaja vere pliisisaldus (B-Pb), kasutades absorptsioonspektomeetriat või samaväärseid tulemusi andvat meetodit ning plii bioloogiline piirnorm veres on eelnõu kohaselt 0,3 mg/L. Töötervishoiuarst on kohustatud kontrollima reproduktiivtoksilise aine plii ja selle ühenditega kokkupuutuva töötaja tervist igal juhul, kui:

  • esineb kokkupuude pliisisaldusega töökeskkonna õhus, mis ületab 15 μg/m3, arvutatuna ajaliselt kaalutud keskmisena 40 tunni jooksul
  • kui mõne töötaja vere pliisisalduse tase ületab 0,09 mg/L veres
  • viljakas eas naistöötaja puhul, kui mõne töötaja vere pliisisaldus ületab 0,045 mg/Lveres.

  Lisaks on tööandja kohustatud peatama sellise töö tegemise, millega kaasneb kokkupuude plii ja selle ühenditega, ning korraldama korrapäraselt tervisekontrolli, kui töötaja vere pliisisaldus ületab enne 9. aprilli 2026 toimunud kokkupuute tõttu bioloogilist piirnormi, kuid jääb alla 0,7 mg/L (eelnõu § 13). Muudatustega viiakse plii ja selle ühenditega seotud bioseire ja tervisekontrolli nõuded vastavusse direktiivi nõuetega. Sätestatakse märkimisväärselt rangemad vere pliisisalduse lubatud piirväärtused, bioseire ja tervisekontrolli korraldamise nn kalendripõhine süsteem asendatakse riskidel ja tegelikel töökeskkonna mõõtmistel tugineva süsteemiga.

• Eelnõu reguleerib tööandja tegevust ohtlike kemikaalidega seotud juhtumiteks ettevalmistamisel ja juhtumite korral. Tööandja on kohustatud koostama ja tegema kättesaadavaks tegevuskavad: 1) inimeste ohualast väljaviimiseks, tulekustutus- ja päästetöödeks ning esmaabi andmiseks; 2) hädaolukordadeks, mis võivad põhjustada erakorraliselt suure kokkupuute kantserogeenide või mutageenidega. Töökohal peavad olema hoiatus- ja sidevahendid ohu teavitamiseks ja hädaabiteate edastamiseks Häirekeskusele (eelnõu § 14). Võrreldes kehtiva õigusega laieneb see nõue nüüd kõigile ohtlike kemikaalidega töötavatele tööandjatele, sest varem kehtis see kohustus üksnes kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainetega töötajate suhtes." 
• Eelnõu kohaselt peab tööandja pidama nimekirja töötajatest, kes puutuvad kokku kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega. Nimekirjas peab olema töötaja nimi, tööülesande kirjeldus, aine nimetus ning kokkupuute kestus. Andmeid tuleb säilitada vähemalt 40 aastat pärast viimast kokkupuudet kantserogeeni või mutageeniga ja vähemalt 5 aastat pärast viimast kokkupuudet reproduktiivtoksilise ainega (eelnõu § 15). Säte on võetud üle kehtivast määrusest. 
• Uue määruse on kohaselt tööandja kohustatud esitama tööinspektsioonile andmed kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainete käitlemise kohta (tööandja andmed, kasutatavate ainete loetelu, tööprotsesside loetelu, kasutuskogused, kokkupuutuvate töötajate arv, ohutusabinõude loetelu) üksnes tööinspektsiooni nõudmisel (eelnõu § 16). Kehtiva seaduse kohaselt peab tööandja teavitama tööinspektsiooni vähemalt 30 päeva enne kantserogeenide, mutageenide või reproduktiivtoksiliste ainetega esmakordselt töö alustamist.

Millal jõustuvad muudatused?
Määrus jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval peale selle avaldamist Riigi Teatajas. Hetkel ei ole teada, millal muudatused jõustuvad

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 9. aprilliks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille edastan majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.