Kas toetad muudatust, et tööandjal kaob kohustus pidada töötajatele väljastatud isikukaitsevahendite arvestust?
Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Muudatuste eesmärk on vähendada tööandjate põhjendamatut halduskoormust ning muuta töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rakendamine paindlikumaks ja vajaduspõhiseks.
Keda mõjutab?
Tööandjaid
Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?
1) Määruse „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord“ muutmine (eelnõu § 1)
- Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks määruse säte, mille alusel on tööandja kohustatud pidama töötajatele väljastatud isikukaitsevahendite arvestust.
- Tööandjal säilib jätkuvalt kohustus tagada töötajale vajalikud isikukaitsevahendid ning korraldada nende kasutamine kooskõlas töötervishoiu ja tööohutuse nõuetega. Samuti peab tööandja vaidluse korral olema suuteline tõendama, et ta on oma kohustused täitnud, kuid selleks kasutatavad tõendid ja dokumenteerimise viis jäävad tööandja otsustada.
2) Määruse „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine (eelnõu § 3)
- Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks nõue, mille kohaselt koostab tööandja kasutatavate töövahendite ohutusjuhendid, arvestades valmistaja antud kasutusjuhendit (eelnõu § 3 p 1). Võrreldes kehtiva regulatsiooniga muutub töövahendi ohutusjuhendi koostamise kohustus riskipõhiseks. Tööandja ei pea koostama ohutusjuhendit igale kasutatavale töövahendile, vaid sellist vajadust tuleb hinnata töökeskkonna riskianalüüsi alusel. Samuti ei ole vaja ohutusjuhendit koostada juhul, kui tootja koostatud kasutusjuhend sisaldab töövahendi ohutuks kasutamiseks vajalikku teavet.
- Muudatusega loobutakse nõudest kontrollida redeleid vähemalt üks kord kuus ning sätestatakse, et tööandja peab tagama redelite regulaarse kontrollimise, arvestades valmistaja antud kasutusjuhendit (eelnõu § 3 p 2).
3) Määruse „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ muutmine (eelnõu § 4)
- Muudatusega täpsustatakse tööõnnetuse raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale esitamise korda, sätestades sõnaselgelt, et raporti võib esitada kas kirjalikult või töökeskkonna andmekogu kaudu. Kehtiva regulatsiooniga nähakse ette tööõnnetuse raporti esitamine tööinspektsioonile töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikult, kuid kannatanule raporti esitamise viisi ei ole täpsustatud.
Millal jõustuvad muudatused?
Määrus jõustub koos töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse jõustumisega. Hetkel ei ole täpselt teada, millal määrus jõustub, kuid eelduslikult selle aasta jooksul.
Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 6. oktoobriks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille edastan majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.