Kas toetad metsamaa raadamisel keskkonnamõju hindamise kohustusest loobumist?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Muudatuste eesmärk on muuta keskkonnamõju hindamise menetlus tõhusamaks ja kiiremaks, jättes ära sisult dubleerivad ja vähese lisaväärtusega menetlustoimingud/-etapid ning kaotades nende tegevuste keskkonnamõju hindamise nõue, mille puhul see ei ole põhjendatud.

Keda mõjutab?

• tuuleparkide arendajad/tegevuslubade taotlejad
• veeloa (keskkonnaluba vee erikasutuseks) taotlejad ja omajad 
• prügi käitlejad
• metsamaa raadajad
• kõiki ettevõtjaid, kelle tegevus omab olulist keskkonnamõju

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Plaanitavate muudatustega täpsustatakse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH)/keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) alusmõistet „keskkonnamõju“, rõhutamaks, et KMH/KSH käigus inimese tervisele, kultuuripärandile ja varale hinnatav mõju peab olema keskkonna kaudu toimiv, mitte otsene (eelnõu § 1 p 1). Kehtiva õiguse kohaselt keskkonnamõju on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale.
• Muudatuse kohaselt on tuuleparkide puhul KMH algatamine kohustuslik, kui tuulikuid on vähemalt 10 või nende koguvõimsus vähemalt 45 MW, seda sõltumata tuulepargi asukohast (tuuleparki kavandatakse kas merel või maismaal) (eelnõu § 1 p 10). Kehtiva sätte kohaselt on KMH kohustuslik tuuleelektrijaama püstitamisel veekogusse. Maismaa tuulepargid kuuluvad eelhinnangu andmise kohustusega tegevuste hulka (eelhinnang tuleb anda, kui rohkem kui viie tuulikuga tuuleelektrijaama koguvõimsus on üle 7,5 megavati).
• Plaanitavate muudatuste kohaselt ei ole mere süvendamine (alates 10 000 kuupmeetrist) enam olulise keskkonnamõjuga tegevus ja KMH algatamine ei ole kohustuslik (eelnõu § 1 p 11). Kehtiva seaduse kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus mere ning Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve süvendamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit või muu veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit. Peale muudatusi teiste nimetatud veekogude puhul säilib KMH kohustus.
• Eelnõu kohaselt ei ole merre kaadamine ja tahkete ainete paigutamine (alates 10 000 kuupmeetrist) enam olulise keskkonnamõjuga tegevused ning KMHd algatada ei ole vaja (eelnõu § 1 p 12). Kehtiva seaduse kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus merre kaadamine alates mahust 10 000 kuupmeetrit ning merre, Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve tahkete ainete paigutamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit, vooluveekogusse tahkete ainete paigutamine alates ainete mahust 2000 kuupmeetrit või muusse veekogusse tahkete ainete paigutamine alates ainete mahust 500 kuupmeetrit.  Peale muudatusi teiste nimetatud veekogude puhul säilib KMH kohustus.
• Plaanitavate muudatuste kohaselt asendatakse vähemalt 1,5 hektari suuruse alaga prügila sulgemise puhul kehtiva regulatsiooni järgi nõutav keskkonnamõju hindamise kohustus eelhinnangu kohustusega (eelnõu § 1 p 13).
• Muudatuste kohaselt asendatakse üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaa raadamise puhul kehtiva regulatsiooni järgi nõutav keskkonnamõju hindamise kohustus hoopis keskkonnamõju eelhinnangu kohustusega (eelnõu § 1 p 14).
• Kavandatud muudatuste järgi peab arendaja edaspidi otsustajale eelhinnangu andmiseks esitama vajaliku teabe eelhinnangu kavandina (eelnõu § 1 p 15). Eelhinnangu kavand koondab arendaja esitatava miinimumteabe ühtsele kujule, et otsustaja saaks hinnata, kas tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju ning kas KMH algatamine on vajalik. Kehtiva korra kohaselt tuleb esitada lihtsalt vajalik teave, kuid mitte kavandina.  Sisuliselt tuleb arendajal esitada sama informatsioon, kuid kavandi formaadis, et vältida ebaühtlase struktuuri või ebapiisava detailsust. 
• Eelnõuga lisatakse seadusesse KMH programmi koostamata jätmise võimalus. Kui kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju olemus ja ulatus on varasema samalaadse tegevuse keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise kaudu teada, määrab otsustaja keskkonnamõju hindamise algatamise otsuses ka keskkonnamõju hindamise ulatus. Siiski ei saa võimalust kasutada juhul, kui kohaldata, kui kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline piiriülene keskkonnamõju (eelnõu § 1 p 20). Kehtiv seadus sellist võimalust ette ei näe. 
• Plaanitavate muudatuste kohaselt kaotatakse KMH juhteksperdi litsentsi taotlejale kehtiv vähemalt 60-tunnise juhtimiskoolituse läbimise nõue, samas kui nõue omada vähemalt kahe projekti juhtimise kogemust jääb kehtima (eelnõu § 1 p 28).
• Eelnõu kohaselt edaspidi ei ole enam otsustajal kohustust korraldada KMH programmi avalikku arutelu. Otsustajal ja arendajal jääb siiski õigus erandjuhul korraldada arutelu vabatahtlikult, kui see on konkreetse menetluse puhul põhjendatud (nt keerukate oluliste mõjude või olulise uuendusliku tegevuse korral) (eelnõu § 1 p 34). Kehtiva korra kohaselt on avaliku arutelu korraldamine kohustuslik.

Millal jõustuvad muudatused?
Plaanitavad muudatused jõustuvad üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Hetkel ei ole teada, millal muudatused jõustuvad.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 29. jaanuariks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille edastan kliimaministeeriumile.