30.10.2023

Kas toetad Euroopa komisjoni plaani kehtestada ettevõtetevaheliste arvete puhul maksimaalne maksetähtaeg 30 kalendripäeva?

Euroopa Komisjon on koostanud hilinenud maksete võitlemiseks määruse ettepaneku, mille kohaselt kehtestatakse ühtne maksimaalne maksetähtaeg 30 kalendripäeva ettevõtete vahelistele ja ettevõtja- avaliku sektori vahelistele tehingutele, kus riik on võlgnikuks. Lisaks soovib komisjon kehtestada automaatse viivise nõude, millest võlausaldaja loobuda ei saa. Tutvu plaanitavate muudatustega ja anna hiljemalt 25. novembriks teada oma arvamus.

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk? 
Plaanitavate muudatuste eesmärk on tõkestada hilinenud makseid äritehingutes, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine. Käesolev määrus hakkab asendama 2011. aasta hilinenud maksete direktiivi.  

Keda mõjutab? 
Kõiki ettevõtteid. 

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused? 

  • Plaanitavate muudatuste kohaselt kehtestatakse kõikidele ettevõtete vahelistele ja ettevõtja-riigi vahelistele tehingutele, kus riik on võlgnikuks, ühtne maksimaalne maksetähtaeg, milleks on 30 kalendripäeva alates arve või samaväärse maksetaotluse võlgniku kätte jõudmise kuupäevast, tingimusel, et võlgnik on kaubad või teenused kätte saanud. Selle tähtaja piires säilib lepingupooltel lepinguvabadus ja siseriiklikes õigusaktides võib ette näha ka lühemaid maksetähtaegasid. Täna kehtivas direktiivis on maksimaalne maksetähtaeg 60 kalendripäeva (vt lähemalt määruse ettepaneku artikkel 3).  

  • Komisjoni ettepanekus on kirjas, et kui võlgnik maksab arve tähtajast hiljem, siis edaspidi on tal kohustus tasuda ka viivist, v.a juhul, kui makseviivitus ei ole tekkinud võlgniku süü tõttu. Viivise maksmine muutub automaatseks ja kohustuslikuks kuni võla tasumiseni (vt lähemalt määruse ettepanek artikkel 5). 

  • Vastupidiselt kehtivale direktiivile ei saa võlausaldaja ettepaneku kohaselt loobuda oma õigusest nõuda viivist hilinenud maksete eest (vt direktiiv ettepanek artikkel 5) 

  • Kui avaliku sekotri asutused teevad makseid osamaksetena maksegraafiku alusel ning mõnda neist osamakset ei ole kokkulepitud kuupäevaks tasutud, siis võlausaldaja arvutab viivise tasumata jäänud summa alusel (vt lähemalt määruse ettepanek artikkel 7). 

  • Direktiivi ettepanek näeb ette, et kui  viivis hilinenud maksete eest kuulub tasumisele, siis peab võlgnik automaatselt tasuma võlausaldajale tekkivate sissenõudmiskulude eest hüvitist 50 eurot iga tehingu kohta. Võlausaldajal ei ole õigust hüvitisest loobuda ning selline kokkulepe on tühine (vt lähemalt määruse ettepanek artikkel 8). 

  • Plaanitavate muudatuste kohaselt peavad liikmesriigid looma täitevasutused, et kindlustada reeglitest kinnipidamine. Seega nii ettevõtjatel kui ka riigiasutusetel on võimalus esitada kaebusi liikmesriikide täitevasutusele, kas võlausaldaja või võlgniku tegevuskoha järgi. Täitevasutustel on ettepaneku kohaselt olemas pädevus algatada uurimisi ja määrata määruse reeglite rikkumise eest sanktsioone, mis on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad (vt lähemalt määruse ettepaneku artiklid 13, 14 ja 15).  

Millal jõustuvad muudatused? 
Plaanitavad muudatused jõustuvad järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Hetkel ei ole teada, millal määrus jõustub.  

Anna teada, mida arvad kavandatavatest muudatustest vastates lühikesele veebiküsitlusele SIIN. Lisaks on võimalik tagasisidet saata e-posti aadressile martin@koda.ee. Vastuseid ja tagasisidet hiljemalt 25. novembriks. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan justiitsministeeriumile. 

Vaata lisaks:

Euroopa Komisjoni määruse ettepanek (25 lk). (.pdf)
Ostukorv