Kas pooldad ettepanekut anda raskeveokite ja sõidukite tootjatele täiendav paindlikkus CO2 standardite saavutamiseks?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk? 
Plaanitavate muudatuste eesmärk on anda raskeveokite ja sõiduautode ning kaubikute tootjatele täiendav paindlikkus, et nad oleksid suutelised saavutama olulisi CO2 heitkoguste eesmärke piisava aja jooksul. 

Keda mõjutab?

• Raskeveokite tootjaid;
• sõiduautode ja kaubikute tootjaid;
• sõidukite turustajaid.

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

Raskeveokite CO2 standardid (määrus (EU) 2019/1242)

• Kui kehtiva õiguse kohaselt seotakse tootja CO₂ heitkoguste sihttasemete järgimise hindamine konkreetse aruandlusperioodiga ehk kalendriaastaga, kuna heiteühikud või -võlad arvutatakse vastava kalendriaasta keskmise CO₂ heitkoguste alusel võrreldes seda CO2 vähendamise trajektooriga, siis ettepaneku kohaselt hakatakse aastatel 2025–2029 võrdlema tootja iga-aastast keskmist CO2 heidet otseselt vastava sihttasemega, mitte trajektooriga.  Sihttase on konkreetse aasta fikseeritud piir, samas kui CO2 vähendamise trajektoor on arvutusjoon kahe järjestikuse viieaastase perioodi alguses kehtivate eesmärkide vahel. Kõikidel muudel aruandlusaastatel, st enne 2025. aastat ja alates 2030. aastast, jääb kehtima senine trajektooripõhine arvestus (ettepaneku artikkel 1 punkt 1; määruse artikkel 7(1) punkt a).

Sõiduautode ja kaubikute CO2 standardid (määrus (EU) 2019/631)

• Ettepanekuga alandatakse kaubikutele 2030. aastaks kehtestatud CO2 heitkoguste vähendamise sihttaset. Kui hetkel on kaubikute 2030. aasta CO2 vähendamise sihttase 50% võrreldes 2021. aasta tasemega, siis tulevikus plaanitakse seda alandada 40%-le (ettepaneku artikkel 1 punkt 1(a); määruse artikkel 1 punkt 5(b)).
• Samuti plaanitakse ettepanekuga kehtestada sõiduautodele ja kaubikutele 2035. aastaks CO2 heitkoguste sihttase, mis vastab 90%-le võrreldes 2021. aasta tasemega (ettepaneku artikkel 1 punkt 1(b); määruse artikkel 1 punkt 5(a) ja punkt 5(b)).
• Ettepanek näeb ette mitmeaastase vastavuskontrolli mehhanismi kehtestamise, mille kohaselt hinnatakse tootjate vastavust CO2 heitkoguste sihttasemetele mitmeaastase keskmise alusel, mitte üksnes iga aruandeaasta lõikes eraldi. Keskmist tuleb hakata arvutama perioodide 2025-2027 ja 2030-2032 kohta, muudel aastatel jääks kehtima tavapärane aastapõhine arvestus (ettepaneku artikkel 1 punkt 4; määruse artikkel 4).
• Ettepanekuga plaanitakse määrusesse lisada uus superkrediitide mehhanism, mille alusel loetakse teatud sõidukeid CO2 heitkoguste arvutamisel suurema kaaluga kui üks sõiduk. Täpsemalt näeb ettepanek ette, et kuni 2034. aastani loetakse iga väike ELis toodetud nullheitega sõiduki ehk elektriauto tootja keskmise CO2-heitkoguste arvutamisel 1,3 sõidukina (eelnõu artikkel 1 punkt 5; määruse artikkel 5 punkt 1).
• Ettepanekuga kavandatakse määrusesse lisada seni puuduolev põhjalik regulatsioon jätkusuutlike taastuvate kütuste kohta. Alates 2035. aastast nähakse ette, et tootjad võivad kompenseerida oma uute sõiduautode ja kaubikute CO2 heitkoguseid kütusekrediitide abil, mis põhinevad taastuvate kütuste kasutamisest saavutatud kasvuhoonegaaside heitmete säästust. Neid kütusekrediite hakkaks iga tootja jaoks välja arvutama komisjon, võttes arvesse ELi tasandil kütustes kasutatud jätkusuutlike taastuvate kütuste koguseid ja nende heitemahukust (ettepaneku artikkel 1 punkt 5; määruse artikkel 5a).
• Lisaks plaanitakse alates 2035. aastast kohustada tootjaid hankima ELis toodetud madala süsinikusisaldusega terase eest krediiti (low-carbon steel credits) eesmärgiga kompenseerida kalendriaasta jooksul registreeritud uute sõiduautode ja kaubikute CO2 heitkoguseid (ettepaneku artikkel 1 punkt 5; määruse artikkel 5b punkt 1). Madala süsinikusisaldusega terase eest krediidi hankimiseks pole kohustatud need tootjad, kelle panus keskmisesse CO2 heitkogustesse on juba kaetud eelmises punktis toodud kütusekrediidiga, et vältida topeltkompenseerimist (ettepaneku artikkel 1 punkt 5; määruse artikkel 5b punkt 2).
• Hetkel reguleerib autode märgiseid (labelling) autode märgistamise direktiiv (direktiiv 1999/94/EÜ), mis nõuab, et tarbijatele oleks edastatud teave auto kütusesäästu ja CO2 heitmete kohta autode ostul või liisimisel. Tulevikus plaanitakse direktiiv kehtetuks tunnistada ja hakata märgistamist reguleerima sõiduautode ja kaubikute CO2 heitestandardite määruses. Märgistamise kohustus laieneb nullheitega sõidukitele, kaubikutele ja kasutatud sõidukitele. Nõue hakkaks kehtima sõidukite tootjatele, turustajatele või muudele füüsilistele või juriidilistele isikutele, kes teevad sõidukeid turule kättesaadavaks äritegevuse käigus (ettepaneku artikkel 1 punkt 11 ja artikkel 2; määruse artikkel 15a). 
• Kui eelmises punktis toodud sõidukite tootjad ja turustajad ei järgi sõidukite märgistamise nõudeid, tekiks ettepaneku kohaselt liikmesriikidel õigus kohaldada nende vastu karistusi ja täitemehhanisme, mis on eelnevalt liikmesriikide poolt kehtestatud (eelnõu artikkel 1 punkt 11; määruse artikkel 15b punkt 2). 

Millal jõustuvad muudatused?

Raskeveokite CO2 heitestandardid

• Ettepaneku kohaselt jõustuvad muudatused 20. päeval pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist. Seega hetkel ei ole täpne jõustumise aeg teada. 

Sõiduautode ja kaubikute CO2 heitestandardid

• Ettepaneku kohaselt jõustuvad suurem osa muudatustest 20. päeval pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist. Seega hetkel ei ole täpne jõustumise aeg teada.
• Erandina jõustub ettepaneku artikkel 1 punkt 5, mis puudutab superkrediite, 1. jaanuaril autotööstuse paketi kohaldamisele järgneval aastal. 
• Lisaks jõustuvad erandina ettepaneku artikkel 1 punkt 11 ja artikkel 2, mis puudutavad sõidukite tootjate, turustajate ja liikmesriikide kohustusi sõidukite märgistamisel ning direktiivi 1999/94/EÜ (kütusesäästuga ja CO2 heitmetega seotud andmete tarbijale kättesaadavus) kehtetuks tunnistamist, 12 kuud pärast kõnealuse määruse jõustumist.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Eelkõige ootame vastuseid alltoodud küsimustele, kuid tervitatavad on ka muud tähelepanekud:

1. Milline on sektori hinnang biogaasi kättesaadavusele ja jätkusuutlikkusele olukorras, kus seda arvestataks üha enam ka sõiduautode segmendis? 
2. Milliseid mõjusid näete ettepaneku jõustumisel Eesti turule, sh tarbijate ostuotsustele, sõidukite kättesaadavusele ja erinevate jõuallikatega sõidukite kasutuselevõtule?
3. Kuidas hindate ettepaneku võimalikku mõju Euroopa sõidukitootjate rahvusvahelisele positsioonile, arvestades kiiresti muutuvat globaalset turukeskkonda ja erinevate piirkondade tehnoloogilist arengutempot? 
4. Milliseid täpsustusi või kohandusi peaksite vajalikuks, et ettepanek sobituks paremini Eesti oludega, sh arvestades meie turu eripära ja autotööstuse puudumist?

Tagasisidet ootan hiljemalt 21. jaanuariks e-posti aadressile sandra@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan kliimaministeeriumile.