Jaga oma mõtteid uue kutseseaduse eelnõu kohta

Mis on uue seaduse eesmärk?
Peamine eesmärk on parandada haridus- ja töömaailma sidusust ning korraldada terviklikult ümber kutsesüsteem, et see toetaks eri sihtrühmade oskuste arendamist ja karjääri kujundamist ning elukestvat õpet. Lisaks soovitakse tõhustada kutsesüsteemi protsesse ja juhtimismudelit.

Keda mõjutab?

• tööandjaid
• erialaliite, kes on täna või plaanivad edaspidi olla kutse andjaks

Millised on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Väheneb kutsestandardite arv (eelnõu § 7). Eelnõu kohaselt saab edaspidi kutsestandardit koostada üksnes juhul, kui isiku kutsealane ligipääs tööturule või kutsealane hüvede andmine ja saamine on piiratud kutse omamise nõudega. Muudatuse tulemusena jääb senisest ca 540 kutsestandardist alles ligikaudu 250.
• Õppekavade koostamise aluseks saab kompetentsiprofiil, mis kirjeldab tööturul vajalikke oskuskomplekte (eelnõu § 8). See mõjutab nii tasemehariduse kui ka täiendusõppe õppekavade koostamist. Kompetentsiprofiilide koostamine hakkab toimuma tööandjatega tihedas koostöös. Õppekavad ei pea enam olema otseselt seotud üksikute kutsestandarditega, mis võimaldab suuremat variatiivsust õppe sisu, mahu ja vormi osas. Muudatus toetab mitmekesisemate õppevõimaluste loomist ja võimaldab hariduspakkumisega paindlikumalt ja kiiremini reageerida tööturu, ühiskonna ning elukestva õppe vajadustele.
• Kooli lõpetamisel saadav esmakutse ja töömaailma kutse (eelnõu 3. peatükk). Uus seadus hakkab eristama kahte liiki kutseid: kooli lõpetamisel saadav esmakutse ja töömaailma kutse. Õppeasutus annab edaspidi tasemeõppe õppekava edukal läbimisel esmakutse tähtajatult. Esmakutse aluseks on õppeasutuses kompetentsiprofiilile tuginev õppekava ning esmakutse andja on akrediteerimise või kvaliteedihindamise läbinud õppeasutus. Õppeasutus väljastab esmakutse, kui on tõendatud kõigi vastavas kompetentsiprofiilis kirjeldatud kompetentsusnõuete täitmine. Pärast õpingute lõppu ja töökogemuse omandamist on võimalik taotleda kutsestandardil põhinevat töömaailma kutset konkursi teel valitud kutse andja juures. Töömaailma kutse kehtivuse alused sätestatakse selgelt kutsestandardis.
• Kutseõppeasutuse lõpus ei toimu üldreeglina enam tööandjate eksamit (eelnõu § 18). Edaspidi ei lõpeta kutseõppe õpilased kooli tööandjate antud kutsega. Siiani on kutseeksami sooritamine olnud kutseõppe lõpetamisel kohustuslik. Siiski säilib kutseeksam nendel õppekavadel, kus tööturul kehtivad kvalifikatsiooninõuded ehk õppe lõpetamisel tööturule siirdumiseks on vajalik kutse.
• Riigilõivu tõstmine (eelnõu § 52). Eelnõu tõstab kutse andja õiguste taotlemise riigilõivu praeguselt 150 eurolt 500 euroni, et katta otseselt konkursi läbiviimisega seotud tööjõukulud.
• Kutse andmise otsuse kehtivuse peatamine (eelnõu § 24). Eelnõu kohaselt tekib kutse andmise kehtivuse peatamise võimalus. Kehtivast seaduses puudub selline võimalus. Muudatuse tulemusena on kutse andjal edaspidi õigus kutsekomisjoni ettepanekul peatada kutse andmise otsuse kehtivus, kui kutset omava isiku tegevus ei vasta kutsestandardis kirjeldatud nõuetele kuni peatamise aluse äralangemiseni.
• Kutsenõukogude ja OSKA valdkondlike eksperdikogude liitmine (eelnõu §12). Kehtivas süsteemis tegutsevad paralleelselt kutsenõukogud ja OSKA valdkondlike eksperdikogude struktuurid. Eelnõu kohaselt tegutsevad edaspidi kutsenõukogude asemel valdkondlikud eksperdikogud.
• Kvalifikatsiooniraamistik (eelnõu § 4). Eelnõu ajakohastab Eesti kvalifikatsiooniraamistiku rolli ja sisu, et tagada parem vastavus Eesti haridus- ning kutse- ja oskuste süsteemi vajadustele ning Euroopa kvalifikatsiooniraamistikul. Eelnõu viib kvalifikatsiooniraamistiku seaduse lisast valitsuse määruse tasandile, mis võimaldab raamistikku ajakohastada ilma seadust muutmata.
• Kutse- ja oskuste register (eelnõu § 28). Eelnõu muudab senise kutseregistri kutse- ja oskuste registriks, kus lisaks kutsetele on võimalik hallata ka oskuste, kompetentsiprofiilide ja mikrokvalifikatsioonidega seotud andmeid.

Millal jõustub uus seadus?

• Seadus jõustub eelnõu kohaselt üldises korras.
• Samas sisaldub eelnõus mitmeid üleminekuperioode, mis tagavad kutse andjatele ja kutseasutusele piisava aja organisatsioonilisteks, sisulisteks ja tehnilisteks ümberkorraldusteks ning vajalike juhendite ettevalmistamiseks (eelnõu §-d 31-37).

Anna teada, mida arvad uuest kutseseaduse eelnõust. Vastust ootan hiljemalt 12. märtsiks e-posti aadressile marko@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan haridus- ja teadusministeeriumile.