Jaga oma mõtteid kriisiolukorra lahendamise õppuste korraldamise eelnõu kohta

Mis on muudatuste eesmärk?
Eelnõu eesmärk on kehtestada ühtsed nõuded kriisiolukorra lahendamise õppuste kavandamisele, korraldamisele, läbiviimisele, hindamisele, õppusejärgsetele tegevustele ning õppuse kulude katmisele.

Keda mõjutab?
Uus määrus puudutab püsiva kriisiülesandega ettevõtteid, sh elutähtsa teenuse osutajaid.

Millised on kriisiolukorra lahendamise õppuste korraldamise olulisemad nõuded?

• Eelnõuga kehtestatakse uus kriisiolukorra lahendamise õppuste regulatsioon. Valitsus peab määrusega kehtestama uued nõuded seoses 1. oktoobril 2026 jõustuva kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega. Praegu reguleerib kriisireguleerimisõppuste korraldamist hädaolukorra seaduse § 18 ning selle alusel kehtestatud valitsuse määrus „Kriisireguleerimisõppuse läbiviimisele ning õppuse korraldamisele esitatavad nõuded“, kuid need muutuvad 1. oktoobril kehtetuks.
• Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse kohaselt peavad püsiva kriisiülesandega ettevõtted, sh elutähtsa teenuse osutajad korraldama kriisiolukorra lahendamise õppuseid. Eelnõu paneb täpsemalt paika õppuste korraldamise nõuded.
• Eelnõu kohaselt peab püsiva kriisiülesandega ettevõtte, sh elutähtsa teenuse osutaja, korraldama õppuse vähemalt üks kord kahe aasta jooksul (eelnõu § 5 lg 1). Elutähtsa teenuse osutajad peavad ka kehtiva õiguse alusel korraldama õppuse vähemalt kord kahe aasta jooksul.
• Õppuse eesmärk võib olla (eelnõu § 2 lg 1):
  1) kriisiolukorra lahendamise ja püsiva kriisiülesande täitmise harjutamine;
  2) kriisiplaani või selle osa rakendatavuse kontrollimine;
  3) kriisiolukorraks valmisoleku ja valmiduse kontrollimine;
  4) püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalike võimete, juhtimis- ja koostöökorralduse ning asenduslahenduste toimimise harjutamine või kontrollimine.
• Eelnõu näeb ette, et õppuse korraldaja peab määrama õppuse korralduse eest vastutava inimese ja dokumenteerima õppuse kavandamise ja läbiviimise vähemalt ulatuses, et oleks võimalik tuvastada (eelnõu § 6 lg 1):
  1) õppuse toimumise aeg;
  2) õppusel osalejad;
  3) õppuse eesmärk;
  4) õppuse stsenaarium (piisav ülevaade õppusel harjutatud või kontrollitud olukorrast) ja läbiviimise korraldus;
  5) teatud juhtudel hindamiskriteeriumid, õppuse hindajad ja hindamise korraldus;
  6) õppuse kulude katmise korraldus, kui see erineb kulude katmise üldreeglist.Sellisel juhul peab dokumentatsioon võimaldama tuvastada, millisel viisil ja milliste osapoolte vahel on õppuse korraldamise või selles osalemisega seotud kulude katmine kokku lepitud.
  Eelnõu ei näe ette konkreetset dokumendi vormi ega nõua kogu teabe koondamist ühte dokumenti. Korraldaja võib dokumenteerimise viisi valida vastavalt õppuse laadile ja ulatusele. Õppuste korraldajal on sarnane kohustus ka praegu.
• Kui õppuse eesmärk on kontrollida kriisiplaani rakendatavust, valmisolekut või võimete, juhtimis- või koostöökorralduse või asenduslahenduse toimimist, tuleb enne õppuse algust määrata mõõdetavad või muul viisil kontrollitavad hindamiskriteeriumid (eelnõu § 2 lg 2).
• Õppuse korraldaja peab eelnõu kohaselt koostama õppuse kokkuvõtte, kus esitab hindamise tulemused, tähelepanekud, ettepanekud ja probleemid ning nende põhjal kavandatud parendustegevused, nende eest vastutajad ja nende elluviimise ajakava (eelnõu § 7 lg 1). Sarnane kohustus on õppuse korraldajal ka praegu.
• Õppuse korraldajal on eelnõu kohaselt kohustus esitada õppuse kokkuvõte kolme kuu jooksul pärast õppuse toimumist (eelnõu § 7 lg 2). Elutähtsa teenuse osutaja peab kokkuvõtte esitama elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale ning muu püsiva kriisiülesandega isik asjaomasele ministeeriumile.
• Eelnõus on kirjas, et õppuse korraldamisega seotud kulu (eelkõige õppuse ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud üldkulud, nagu õppuse juhtimise, õppuse keskkonna, tehnilise toe ja hindamisega seotud kulud) katab õppuse korraldaja ning õppusel osalemisega seotud kulu (eelkõige osaleja personali, tehnika, vahendite, transpordi ja muude õppusel osalemiseks vajalike ressursside kasutamisega seotud kulud) katab osaleja, kui õppuse korraldaja ja osaleja ei ole kokku leppinud teisiti (eelnõu § 8).
• Eelnõu lubab õppuse korraldamise kohustust täita ka ühisõppuse või muu riigisisese või rahvusvahelise õppuse, sealhulgas rahvusvahelise sõjalise õppuse raames (eelnõu § 5 lg 2). Elutähtsa teenuse osutaja peab ühisõppuse kooskõlastama elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajaga ning muu püsiva kriisiülesandega ettevõte asjaomase ministeeriumiga (eelnõu § 5 lg 4). Kui ettevõttele ei anta ühisõppuseks kooskõlastust, tuleb õppus korraldada eraldi (eelnõu § 5 lg 5).

Millal jõustub uus määrus?
Määrus jõustub eelnõu kohaselt 1. oktoobril 2026 ehk samal ajal kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega. Kuna eelnõu on praegu alles kooskõlastusringil, lükkub määruse jõustumine eeldatavasti mitu nädalat edasi.

Anna teada, mida arvad plaanitavast õppuste korraldamise korrast. Vastust ootan hiljemalt 9. oktoobriks e-posti aadressile marko@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan Riigikantseleile.